) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada H.H KarS § 266 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld H.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – haamer, 2 sõrgkangi, 3 meislit ja 2 heeblit, millised asuvad Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 2 Välja mõista H.H-lt 10 200 (kümme tuhat kakssada) krooni R U (arvelduskonto nr xxxx AS`s Swedbank) kasuks tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.H-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista H.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Eeluurimisega tuvastati, et 03.02.2009.a. kella 14.00 paiku tungis H.H valdaja tahte vastaselt, uste lõhkumise teel sisse xxxx R U (U) kuuluvasse majja. Välisuksest sisenemiseks kasutas H.H tal kaasas olnud tööriistu, et lukukeel eemale lükata ja avas ukse. Majas lülitas H.H sisse elektri ja elektripliidi. Politseipatrull pidas H.H sündmuskohal kinni koos temal kaasas olnud sissemurdmisvahenditega. II Süüdistuse sisu H.H süüdistatakse selles, et tema 03.02.2009 kella 14.00 paiku tungis omavoliliselt uste lõhkumise teel sisse xxxx asuvasse R U (U ) kuuluvasse majja. Seega H.H , tungides valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Ain Tali taotleb H.H süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 266 lg 1 järgi rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
2 3 Kohus H.H käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 266 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava H.H käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava H.H puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi
kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on kannatanu R U poolt esitatud tsiviilhagi summas 10 200 krooni, mis on uste lõhkumisega tekitatud kahju summas 5200 krooni ja külmkapi Minsk rikkumisega tekitatud kahju summas 5000 krooni. Tuvastatud on, et kannatanule põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt VÕS § 127, 128, 1043, 1045 lg 1 p 5 ja
VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 06.oktoobril 2009.a №oremreferent Merle Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.