HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-12538
(07230100231)Otsuse kuupäev
- märtsil 2009.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Loreta Tšurilova Uido Truija Kriminaalasi U.B süüdistuses KarS § 320 lg 1, 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav U.B , registreeritud elukoht: xxx, tegelik elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodanik, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral - 15.03.2002.a. Tallinna LK poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 140 lg 2 p 1,2 alusel vangistusega 2 aastat, väärteokorras karistatud 5 korral, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 269 lg 2 p 2, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada U.B KarS § 320 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 18.03.2009.a. Tõkend – vahistamine - tühistada. Välja mõista U.B-lt (ik XXX, elukoht xxx ) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1292,10 krooni. U.B tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „U.B, 1-07-12538, sundraha, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK U.B on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 22.08.2006.a. ajavahemikul kell 10.10 kuni kell 12.20 andis Tallinna linnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses enda kannatanuna ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et ajavahemikul 05.08.2006.a. kuni 08.08.2006.a. varastati eeluurimisel kindlakstegemata kohast temale kuuluv sõiduauto Volkswagen Golf (Saksa registreerimisnumbriga XXX), olles eelnevalt hoiatatud KarS § 320 järgi teadvalt vale ütluse andmise eest. Seega pani U.B oma tahtliku tegevusega toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o. KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 21.08.2006.a. ajavahemikul kell 11.00 kuni kell 11.20 kallutas tahtlikult JM tahtlikule õigusvastasele teole – tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise toimepanemisele, veendes andma JM tema tunnistajana ülekuulamisel tegelikkusele mittevastavaid ja oluliselt moonutatud ütluseid kuriteosündmuse tõendamiseseme asjaolude kohta, mistõttu U.B poolt tekitatud tahtluse tulemusena andiski JM 21.08.2006.a. ajavahemikul kell 11.20 kuni kell 12.30 Tallinna linnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses enda tunnistajana ülekuulamisel teadvalt vale ütluse, olles eelnevalt hoiatatud KarS § 320 järgi teadvalt vale ütluse andmise eest. Seega pani U.B oma tahtliku tegevusega toime teise isiku kallutamise tahtlikule õigusvastasele teole – tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise toimepanemisel, s.o. pani toime KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.B esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. Kuid peale seda lahkus U.B Eestist, käesoleval ajal elab ta XXX), kohtusse ilmumisest hoidub ta tahtlikult kõrvale, kuigi on teadlik Eestis toimuvate kohtuistungite ajast ja kohast. Kohus on U.B-le saatnud kutseid läbi Justiitsministeeriumi, kust saabus ka kinnitus, et Saksamaa Liitvabariigi Dessau prokuratuuri vahendusel on U.B-le kohtukutsed edastatud. Vaatamata sellele U.B pole istungile ilmunud, jätkuvalt hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. 18.03.2009.a. toimunud kohtuistungil Ringkonnaprokuröri abi esitas taotluse vastavalt KrMS § 269 lg 2 p 2 arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta. U.B kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud U.B poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, samuti toetas prokuröri abi poolt esitatud taotlust , omaltpoolt kinnitas, et ka tema on posti teel korduvalt teatanud U.B-le , et tuleb ilmuda kohtusse või vähemalt võtta kohtuga ühendust telefoni teel, kuid U.B pole reageerinud ka tema kirjadele, mis annab aluse arvata, et U.B hoidub tahtlikult kohtulikust uurimisest kõrvale, palus kohaldada KrMS § 269 lg 2 p 2 sätteid. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud arvamusi leiab, et on alust kohaldada KrMS § 269 lg 2 p 2 sätteid ning vastu võtta tagaseljaotsus, kuna U.B on viibinud valjaspool Eesti Vabariigi piire alates 2007.a., ta tahtlikult hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, kuigi Justiitsministeeriumi kaudu on talle kohtukutsed edastatud, kriminaalasja materjalid on selged, mistõttu on ilma temata kohtulik arutamine võimalik ning leiab, et süüdistatava U.B süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 39 - 46), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses Ka: 21.08.2006.a. ja 22.08.2006.a. episoodides - JM tunnistajana täiendaval ülekuulamisel antud ütlused (tl. 8 – 10), 18.08.2006.a. kuulati teda tunnistajana asjas üle. 2006.a. aastal sõitis Aleksei Saksamaale ja ostis sealt oma raha eest musta värvi WV Golf. Tõi auto, et Eestis maha müüa. Ta palus Alekseil kohe mitte maha müüa, et ta võiks selle temalt välja osta. Tema palve peale auto müügiga venitada, ei vastanud Aleksei midagi. Pärast seda läksid Alekseiga isiklike suhete pinnalt tülli. Tüli toimus 05.08.2006.a. Priisle turu lähedal kuhu Aleksi tõi sõiduauto WV Golfiga. Tal oli kaasas auto ostu – müügi leping, mis oli ARK võetud. Tüli käigus ütles Aleksei, et teeb kõik mida temalt palub. Aleksei vormisas auto tema nimel, mingit raha ta ei andnud. Sõiduauto ostu – müügileping jäi kindalaekasse. Aleksei viis tema koju ja läks sõprade juurde. Paar päeva pärast lepingu sõlmimist 07.08.2006.a. helistas Aleksei ja ütles, et soovib autot kasutada. Aleksei ei tahtnud temaga rääkida. 08.08.2006.a. hommikul sai tuttavalt teada, et Aleksei tegi politseile avalduse selle kohta, et tema auto on ärandatud, et ta leidis auto hiljem parklast ja et politsei tõi selle sealt ära. Siis otsustas ta minna politseisse ja nõuda, et temale tagastatakse auto, kuna tema oli vastavalt 05.08.2006.a. selle sõiduki omanik. Tegi seda sellepärast, et Alekseile meelepaha valmistada. Tahtis selle auto ära võtta, panna see kuhugi ja pärast kohtuda Alekseiga ja uuesti temaga rääkida sellest autost. Autot politseis talle kätte ei antud. Tegelikult ei kuulunud see sõiduauto kunagi talle, vaid U.B-le . Andis vale ütlusi, kuna tahtis valmistada U.B-le ebameeldivusi, kuna oli tema peale vihane. Tahtis Alekseile haiget teha.. - JM kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (tl. 12 – 16), tunnistas, et oli andnud valeütlusi selle kohta, et ostis U.B-lt 30 000,- krooniga sõiduauto WV Golf saksa transiidinumbritega, kuigi tegelikult temalt seda sõiduautot ei ostnud. - JM kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (tl. 17 – 21), 04.10.2006.a. ülekuulamisel kahtlustatavana andis valeütlusi selle kohta, nagu oleks tema naine Jelena ostnud U.B-lt 30 000,- krooniga sõiduauto VW Golf reg.nr XXX, kuigi tegelikkuses JM seda sõiduautot ei ostnud. - U.B kannatanuna täiendaval ülekuulamisel antud ütlused (tl. 3 – 7), 25.07.2006.a. ostis Saksamaal sõiduauto WV Golf III GTI reg.nr XXX. Toimetas auto Eestisse 03.08.2006.a. vastu 04.08.2006.a. Auto parkis vastu hommikut oma maja hoovi aadressil Läänemere tee
- Laupäeval 05.08.2006.a. helistas oma endisele tüdrukule JMle, et kohtuda Priisle turu juures. Jelenale meeldid auto ning ta soovis autot osta, kuid järelmaksuga. Temale selline variant ei sobinud. Kuna kavatses sõita Pärnusse otsustas jätta auto Jelenale, et ta otsiks ostja ja müüks maha. Kaasas oli tal sõiduauto ostu – müügi blankett. Täitis selle ära pannes ennast müüjaks ja ostjaks Jelena. Sõiduauto hind ei märkinud, sest raha auto eest ei saanud. Pärast ostu – müügilepingu blanketi täitmist läksid tülli ja ta ei andnud talle täidetud lepingublanketti, vaid pani selle mappi, kus olid sõiduauto dokumendid. Mapi pani kindalaekasse ja sõitis minema. 05.08.2006.a. sõitis sõpradega Maardus asuvasse baari. Sõiduauto roolis oli algul tema siis OA. Ööl 5-ndal vastu 6-ndat augustit veetis koos M , IG ja veel mingid Maardu poisid. Mäletab, et ööl 7-ndal vastu 8-ndat ärkas Mihhaili juures kodus. Küsis temalt, kus auto on, mille peale ta vastas, et arvatavasti seisab Maardus parklas, kuhu olid selle pannud. Ta helistas politseile Maardus, ja küsis kus on tema auto. Öösel oli keegi järel ja viis koos autoga koju. Ta tegi avalduse, et tema sõiduauto ärandati. Ta leidis sõiduauto üles parklast enda maja juurest. Teatas politseile, et leidis auto. Tunnistas, et eelmine kord ei rääkinud tõtt. Ei julgenud öelda, et jõi 3 päeva, sest saanud teada, et JM käis politseis ning nõudis tagastada talle minu sõiduauto, mille ta olevat ostnud temalt, otsustas, et kui ütleb, et kogu need päevad purjutas, tekib politseil alus arvata, et mina, olles purjus, tõepoolest müüsin talle sõiduauto. Aga kuna lahendasime JMga omavahelised suhted, otsustas tõepäraseid ütlusi anda. Parklasse panid auto Andrei ja Dima. Nemad olid need, kes viisid teda koos autoga Maardus koju. Mingit volikirja ei ole tema vormistanud. Ostu – müügilepingu viskas minema. - F N kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (tl. 22 – 26), tunnistas, et 30.08.2006.a. tema ülekuulamisel andis valeütlusi selle kohta, nagu oleks tema tuttav Jelena ostnud 30 000,krooni ees U.B-lt sõiduauto VW Golf reg.nr XXX, kuigi tegelikkuses Jelena seda sõiduauto ei ostnud. - ON´i kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (tl. 28 – 30), tunnistas, et andis teadvalt valeütlusi ülekuulamisel 10.10.2006.a. Seletas, et nägi U.B sõiduautol VW Golf musta värvi saksa numbriga vaid üks kord ja see oli 2006,a, aasta augustis. Ühel päeval said kokku U.B-ga ja AZiga. Mäletab, et Aleksei oli sõiduauto VW Golf´iga ning 3 sõitsid autoga tema juurde koju, Läänemere tee
- sinna sõitis neile järele MB pruuni värvi. Selles autos istus JMning tema naine Jelena ja veel üks noormees kes tulid meile ligi. №ormees kes istus MB kutsus U.B enda juurde autosse. Auto sõitis kuhugile ja kadus vaateväljast. Nemad neljakesi jäid seisma VW juurde. 10 minuti pärast tuli MB noormehega ja U.B-ga tagasi. Aleksei, kes istus selle auto reisija esiistmel, palus autost väljumata Jurit võtta VW võti ja auto lukustada, mida ka Juri tegi. Juri lukustas VW ja pärast nad koos Jelenaga läksid MB juurde ja istusid samuti sellesse. Pärast seda küsis ta Alekseilt, kui kauaks ta ära sõidab, mille peale Aleksei vastas, et ta ei tea. Mercedes sõitis minema, VW jäi seisma tema maja juurde ja nemad Anatoliga läksid tema juurde koju. Pooleteist tunni pärast kui välja tulid ei olnud juba VW maja juures. Mõne päeva pärast nägi U.B, ilma sõiduautota. Küsis temalt, kus ta auto on, mille peale ta vastas, et auto on Jura käes, mõeldes Mägi´t. pärast kuulis, et Aleksei pöördus seoses intsidendiga politseisse, ja tema ei tahtnud üldse, et teda tunnistajana ütlusi andma kutsutakse. Seetõttu kohtumisel U.B-ga ütles talle kohe, et ta arvestaks sellega, et mingeid ütlusi politseis ütlema ei hakka, et mind seal lihtsalt ei olnud. Pidas silmas, et ta ei hakka andma politseis ütlusi selle kohta, et ta oli siis tunnistajana intsidendi U.B ühelt poolt ning JMja Mercedese juhi teiselt poolt. - AZ´i kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (tl. 31 – 33), tunnistas, et tunnistajana ülekuulamisel 09.10.2006.a. andis teadvalt valeütlusi. Seletas, et tema ei tahtnud mingit tegemist teha politseiga. Teda palus U.B mitte rääkida, et tema oli tunnistajaks, kuidas augusti alguses oli algamas intsident tema ning JMja Feliksi vahel. Mäletab, et Aleksei helistas talle ning kohtusid, Aleksei sõidutas teda koduni mingi autoga ja teel toimus vestlus. Aleksei ütles talle, et mind kindlasti kutsutakse politseisse seoses tema sõiduautoga VW Golf. Mina ütlesin talle, et see mulle ei meeldi ja et ei soovi anda mingeid ütlusi. Aleksi toetas teda ja ütles ja õige, ütle et sa ei näinud midagi. Tegelikult ühel päeval augusti alguses kella 5 – 6 ajal õhtul nemad (tema, U.B ja ON) sõitsid U.B sõiduauto VW Golf musta värvi saksa transiitnumbriga. Sõitsid linna poolt Läänemere poole, kus elab ON. Kui olid Karine šašlõkibaarist möödumas, tuli neile vastu sõiduauto MB tumedat värvi. Mercedese roolis istus noormees nimega Feliks, samuti JMja tema naine Jelena. Meid märgates, näitas Feliks tuledega, et palub peatuda, kuid Aleksei tema ettepanekule ei reageerinud. Teadis Alekseilt, et tema ja JMvahel on mingi konflikt, mis oli seotud sellega, et Aleksei jättis kedagi Saksamaal maha ja sõitis sealt üksinda minema ja too inimene on justkui JMhea tuttav või sõber, seepärast olid neil pretensioonid U.B vastu. Kui jõudsid ON maja juurde, jõudis neile järele sinna ka MB Feliksiga ja abikaasaga Mägi. Väljusid kolmekesi VW, kuid Aleksei ei jõudnud oma sõiduautot lukustada. Mercedesest väljus JMja kutsus Aleksei Mercedesesse, millesse jäi vaid Feliks. Aleksei istus Mercedesesse, auto sõitis ära. 10 minuti pärast tuli Mercedes tagasi, Aleksei väljus Mercedesest, lukustas oma VW ja läks uuesti Mercedesesse. Meile ütles, et tuleb varsti tagasi. Jüri Mägi istus samuti Mercedesesse ja nemad Olegiga läksid tema juurde koju. Kui ta Olegiga koos majast väljus avastasid, et Aleksei poolt jäetud VW trepikoja juures enam ei ole. Mitme päeva pärast said Alekseiga kokku ja ta ütles meile Olegiga, et tema auto VW Golf võtsid temalt ära Feliks ja JM, kuid ta ei seletanud, milleks nad auto ära võtsid ja kui kauaks või hoopis päriseks. - S K kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (tl. 34 – 36), tunnistas, et 04.10.2006.a. ülekuulamisel andis teadvalt valeütlusi, kuid tegi seda heade soovide ajel. Seletas, et 2006,a, augustikuu alguses kohtas Priisle lähedal Jelena ja JM´dega. Juri rääkis tookord, et nende ühine tuttav U.B varastas Saksamaal mingitelt poistelt raha ja kadus selle rahaga. Juri ütles, et selle rahaga ostis U.B Saksamaal sõiduauto VW Golf ja tõi selle Eestisse müügiks. Juri oli arvamusel, et Aleksei käitus poistega ebaõiglaselt ja et võõra raha eest ostetud sõiduauto ei saa faktiliselt Alekseile kuuluda. Jura otsustas ebaausalt Aleksei poolt ostetud auto temalt ära võtta, müüa ja raha saate nendele meestele, et saaks vähemalt koju tagasi tulla. Paari päeva pärast peale seda vestlus helistas talle JMja ütles, et leidsid Ljohha pidades silmas U.B . Tule kohale, et võtame talt auto ära. Tema keeldus. Hiljem kuulis, et Jura koos Jelenaga võtsid ikkagi Alekseilt auto ära ja pärast võttis selle auto ära politsei. Kuna käib menetlus selle auto suhtes. Umbes kolm päeva enne ülekuulamist kohtus ta Jura ja Jelenaga Priisle piirkonnas. Kohtumisel rääkis Jura ja Jelena, et sõiduauto, mille nad Alekseilt ära võtsid, asub politseis ja seal arutatakse kellele see tagastada, kas Alekseile või Jelenala, kuna Jura koos Jelenaga esitasid politseisse avalduse, et Jelena on Alekseilt selle sõiduauto justkui ostnud ja sõiduauto kuulub nüüd talle. Jura ja Jelena tahtsid, et sõiduauto tagastatakse neile, mitte Alekseile, kuid nad ei seletanud milleks neil sea vaja on. Samuti ütlesid nad, et märkisid teda oma avalduses JM ja U.B vahel justkui toimunud sõiduauto ostu – müügitehingu tunnistajana ja palusid teda, et kinnitaks seda politseis, et U.B tõepoolest müüs oma auto JMle. Ta nõustus sellega, sest tema samuti, kui ka Jura arvasid, et U.B käitus poistega ebaausalt ja ebaõiglaselt. Ja 04.10.2006.a. tema koos Jura Mägiga sõitis politseisse, kuna teda kutsuti ka politseisse ülekuulamisele. Teel politseisse Jura andis üksikasjalikud juhised konkreetselt ütlused on vaja anda ülekuulamisel, ta nimetas mulle aja, koha, kus justkui toimus sõiduauto ost – müük, nimetas inimesi, kes olevat juures olnud. Juri juhatusel andiski 04.10.2006.a. ütlusi selle kohta, mille tunnistaja tegelikult ei olnud. Kohtunik asub seisukohale, et U.B on eeluurimisel end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanute, tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud ning lubatavate tõenditega ning U.B süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik U.B süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. U.B on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral, samuti väärteokorras karistatud 5 korral. Oma süüd ta eeluurimisel tunnistas täielikult, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et U.B-le tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna asja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire tuleb kohaldada KarS § 73 sätteid ning mitte pöörata mõistetud karistus täielikult täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud 3.a. katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagid puuduvad. U.B-lt tuleb riigituludesse välja mõista menetluskulud. Asitõendeid kriminaalasja juures pole. Violetta Kõvask Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.