lg 2 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada K.J talle 26.04.2007.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 1,2,
lg 2 p 1,
lg 2 p 7 järgi
MS § 238 lg 2,
lg 1,
lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 3 aasta 8 kuu 16 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse koopia saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 27.10.2009.a ja K.J vabaneb vangistusest 27.10.2009.a, siis 1 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust) ei pöörata K.J-i suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu 14 päeva pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,4,7,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • • • • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks; asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 14 päeva.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja K.J-i vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 300.- krooni advokaat Marina Valge süüdimõistetu K.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 432 lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.J-ilt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „K.J, 1-07-2690, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „K.J, 1-07-2690, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, Raamatupidamiskeskusele ning allkirja vastu K.J-ile. prokurörile, kaitsjale, Kohtute EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD K.J-i on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Praegu kannab K.J talle 26.04.2007.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 1,2,
lg 2 p 1,
lg 2 p 7 järgi
MS § 238 lg 2,
lg 1,
Karistuse kandmise alguseks on 26.04.2007.a. Käesolevaks ajaks on karistusest kantud
15.10.2009.a kohtuistungil kinnitas K.J , et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja on valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täitma
lõikes 1 märgitud kontrollnõudeid ja võtma endale katseajaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis, asuda ametlikult tööle 1 kuu jooksul vanglast vabanemisest või võtta ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 15.10.2009.a kohtuistungil ära K.J-i, tema kaitsja ja prokuröri arvamused, on seisukohal, et on põhjendatud anda K.J-ile võimalus näidata, et on asunud seaduskuulekale teele, ja ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Käesolev vangistuses viibimine on K.J teine. Varasemalt ei ole K.J nii pikaajaliselt kui ta käesolevalt on vangistuses viibinud, karistust kandnud. Esimest korda viibis K.J vangistuses 2004.a alguses, kui kandis 30 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on K.J talle 26.04.2007.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 aastast 8 kuust ja 16 päevast vangistusest enamus, s.o 2/3 kantud. Kantud karistusaeg on proportsionaalne toimepandud kuritegude raskuse ja laadiga. K.J-i käitumine vangistuses viibimise aja jooksul on olnud üldjoontes positiivne ning kinnipeetava iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on K.J motiveeritud edasiselt oma elu elama seaduskuulekalt. Vangistuses viibimise ajal on K.J töötanud ning töötab ka käesoleval ajal, on läbinud 90.-päevase alkoholi-ja narkosõltlastele mõeldud kursuse Sinu valik ja on omandanud keevitaja esimese kvalifikatsioonitaseme. Keevitusõpetaja iseloomustab K.J-i positiivselt (iseloomustus 25.09.2009 – kinnipeetava isiklikus toimikus, II osa, lk 86). Kantud vangistusajast negatiivne on 3 kehtiva distsiplinaarkaristuse (3 noomitust) omamine. Arvestades, et distsiplinaarsüüteod ei ole oma olemuselt rasked (pükstele omavoliliselt taskute lisamine, raadio ja veekeeduseadme omamine), mida näitab ka nende toimepanemise eest karistuseks kohaldatud kergeim karistusliik - noomitus, ei pea kohus kolme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu käesoleval juhtumil määravaks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimuse otsustamisel. Vangistusest vabanedes on K.J olemas lähedaste toetus, sealhulgas ka materiaalne toetus ja kindel elukoht. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses peab K.J-i ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. vangistusest tingimisi K.J avaldas 15.10.2009.a kohtuistungil motivatsiooni ja soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ning katseaja jooksul kriminaalhooldusametnikuga koostöö tegemiseks ning tema järelevalve all kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks. Eeltoodud asjaoludel kogumis, peab kohus põhjendatuks vabastada K.J vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna K.J-ile katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks; • asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.