Obsah (8)

§ 76§ 75§ 331§ 65§ 184§ 68§ 199§ 118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mail 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-08-15170 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia Tselikova Prok

§ 76lg 4 alusel määrata K.T suhtes kohaldatava katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta.

Kohustada K.T katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o X;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 alusel määrata K.T-le katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 1

1. asuda tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest;
2. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Vabastada süüdimõistetu K.T karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista K.T-lt menetluskuludena kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank`is, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15170 tunnistati K.T süüdi

§ 331

järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuu pikkune vangistus.

§ 65lg 2 alusel suurendati K.T karistust eelmise, s.o 17.08.2005.

a Narva Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuu 16 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti K.T-le vangistus 2 aastat 2 kuud ja 16 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.11.

1. a ja lõpeb 10.02.
2. a. K.T on varasemalt kriminaalkorras karistatud 7 korral, viimati:
3. Narva Linnakohtu 22.10.
4. a otsusega

§ 184

lg 1 järgi 3 aasta vangistusega,

§ 68lg 1 alusel loetud karistusest kantuks 10 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 8.11.

1. a.
2. Narva Linnakohtu 18.05.
3. a otsusega

§ 199

lg 2 p 4,5,8 järgi 3 kuu vangistusega, liitkaristus

§ 65lg 1 alusel kohtuotsuste kogumis Narva Linnakohtu 22.10.2004.

a otsusega mõistetud karistusega 3 aastat 3 kuud vangistust. Ärakandmisele kuulus alates 18.05.

1. a 2 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust.
2. Narva Linnakohtu 17.08.
3. a otsusega

§ 118p 1 järgi Kr

MS § 238 lg 2 alusel 2 aasta 8 kuu vangistusega, liitkaristus

§ 65lg 2 alusel kogumis Narva Linnakohtu 18.05.2005.

a otsusega mõistetud karistuse kandmata osaga 5 aastat 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.08.2005. a. Tartu Vangla leiab, et K.T ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas, kuna isik vajab intensiivset kontrolli. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 23%. Kriminaaalhooldaja ei nõustu K.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna uue kuriteo toimepanemise risk on seoses eelneva kriminaalse käitumisega 2 ning narkosõltuvusprobleemidega olemas. Kuigi K.T on olemas vanemate toetus ja elukoht vabanemisel, on ta sellegipoolest palju kuritegusid toime pannud. Samuti omab kinnpeetav kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mistõttu võib teha järelduse, et K.T ei ole teinud enda jaoks vajalikke järeldusi ega muutnud oma käitumist. Kohtumenetluse poolte seisukohad K.T seletas, et vabanemisel on tal võimalus asuda tööle OÜ-s B E ja elama oma vanemate juurde. Ta on vanglas omandanud keevitaja kutse. Kaitsja toetab K.T ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist. Prokurör palub K.T jätta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamata, kuna ta on jätkanud õiguserikkumiste toimepanemist vanglas. K.T kannab liitkaristust I ja II astme kuritegude eest. Vastavalt

§-le 76 lg 2 punktile 2 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. K.T on ära kandnud enam kui kaks kolmandikku karistusajast, mistõttu on olemas

§-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et vaatamata korduvatele karistustele on otstarbekas K.T karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Positiivne on, et vangistusest vabanemise korral on K.T olemas elukoht ja toetavad vanemad. Samuti on esitatud garantiikiri selle kohta, et K.T on vabanemisel võimalus saada tööd OÜ-s B E. Ta on karistuse kandmise ajal läbinud vabanemiseelse toimetuleku programmi ja programmi „12 sammu“. Viimane distsiplinaarkaristus on K.T-le määratud 19.10.

1. a seaduslike korralduste eiramise ja ebatsensuurse väljendi kasutamise eest. Seega on K.T viimase 7 kuu jooksul oma käitumist parandanud. K.T on vangistuses viibinud pikka aega – alates 08.11.
2. a. K.T suhtes ei ole vaatamata korduvatele karistustele kohaldatud ühtegi korda käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et K.T varasem käitumine näitab, et ta vajab vabaduses tõhusat kontrolli oma tegevuse üle. Käesolevaks ajaks on tal karistust kanda vähem kui üheksa kuud, seega on otstarbekas kohaldada K.T suhtes kriminaalhooldust, et allutada ta järelevalvele pikemaks ajaks ning toetada tema ühiskonda sulandumist. Vastavalt

§-le 76 lg 4 määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna K.T karistusaeg lõpeb vähem kui aasta pärast, määrab kohus katseaja pikkuseks ühe aasta. Katseajal allutatakse K.T

§ 75lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Silmas pidades asjaolu, et osa kuritegusid on K.T toime pannud alkoholijoobes ning ta on olnud uimastite tarvitaja, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, määrab kohus talle

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. 3 K.T paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest. Kui K.T katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt

§ 76lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76

lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb K.T-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Kohtunik 4