lg 2 p 4 järgi 2 kuud vangistust; 4) 25.11.2005.
lg 2 p 4, 7 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust; 5) 09.04.2008.
järgi rahaline karistus 25 000 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta U.N tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et kuigi U.N on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka katseajal toime pannud uusi kuritegusid ning viimase kriminaalhoolduse ajal 11-l korral rikkunud registreerimiskohustust, on võimalik teda ikkagi vabastada tingimisi enne tähtaega. U.N on vangistuses läbinud programme, lubanud ennast parandada ja loobunud alkoholist ning vabaduses oleks talle vaja kriminaalhooldaja tuge. Ka kaitsja leiab, et U.N uleks vabastada enne tähtaega. U.N käitumine vangistuses on olnud positiivne. Tal on probleeme olnud kohanemisega vanglas, mistõttu tema enda huvides viibib ta kinnisesse osakonda. Tuleviku suhtes on süüdimõistetu positiivselt meelestatud, tal on plaan jätkata seaduskuulekalt ja asuda ka õppima, et omandada põhiharidus. U.N ise selgitas, et ta tõepoolest rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid, kuid see oli tingitud raskest perioodist tema elus, ta kaotas töö, elukaaslane jättis ta maja ja siis otsis ta alkoholist abi. Nüüd on ta arstide abiga enda depressioonile abi saanud, ta soovib jätkata sama psühhiaatriga ka vabaduses. Samuti on ta loobunud vangistuse ajal alkoholist, millega tal enne viimast karistust olid tõsised probleemid ja loodab, et saab AA kliiniku abil jätkata karskelt. Vabaduse on tal toetamas lähedased – ema ja õde perega, kes kõik ootavad, et ta vabaneks. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. U.N on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et U.N ei ole võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega. U.N on isik, keda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Tema suhtes on kasutatud kõiki karistusliike – teda on karistatud rahalise karistusega, vangistusega, mille kandmisest teda tingimisi on vabastatud. Katseajal on ta toime pannud uued kuriteod, mistõttu on mõistetud uus karistus ning ta on ka reaalselt vangistuses viibinud. Vaatamata selle on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, kuid kohus pidanud 2008.a vaid mõne kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest veelkord võimalikuks teda karistada vangistusega, mille kandmisest ta taas tingimuslikult vabastati. U.N ei kasutanud antud võimalust ja süstemaatiliselt rikkus 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.