lg 2 p 4, 9 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.-30.04.2009.a, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks määrati 1 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 2 kuud vangistust; 3) 14.10.2008.a Pärnu Maakohtu poolt
ja § 200 lg 1 järgi 2 aastat vangistust, millest ärakandmata karistus oli 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Koheselt kuulus kandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust, 1 aasta 6 kuud vangistust mõisteti tingimisi 24-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta M.B tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna M.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on probleeme alkoholi tarvitamisega ja ta ei ole selle probleemiga piisavalt tegelenud – ta on ka varem andnud lubadusi mitte tarvitada, kuid pole suutnud seda lubadust pidada. Lisaks on M.B vabastamiseks elektroonilise järelvalve alla takistuseks see, et puudub täiskasvanud isiku nõusolek, kes elab M.B tulevases elukohas. Kaitsja leiab, et M.B võib vabastada ennetähtaegselt. Teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras vanglas. Tal on vabaduses elukoht olemas vanemate juures, tal on võimalus asuda tööle. Tal on olemas tulevikuplaanid. Ta on läbinud 2 sotsiaalprogrammi. Lubab mitte tarvitada rohkem alkoholi. M.B palub endale anda veelkord võimaluse tõestada, et ta suudab elus hakkama saada ilma alkoholita. Vabanedes asuks ta elama vanemate juurde. Vanemad väga muretsevad tema pärast, eriti isa. Süüdimõistetu teab, et isa ei ole andnud nõusolekut tema elama asumiseks vanemate elukohta, kuid arvab, et see on ajendatud hetkeemotsioonist ja loodab enda käitumisega vabaduses ka isa usalduse ära teenida.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
M.B on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja hetkel kannab ta karistust kuritegude eest, mis on toime pandud katseajal (süstemaatilin e vargus). Lisaks nähtub, et katseajal oli ta korduvalt toime pannud süütegusid, mille eest teda karistati väärteokorras. Eelnev seab kahtluse alla isiku sobivuse kriminaalhooldusele, kuna siiani ei ole see olnud piisavalt mõjus vahend mõjutamaks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale selle märgib 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.