Samuti on U.I suhtes koostatud 17.03.2010.a. väärteoprotokoll nr AB 982849 selle kohta, et 14.02.2010.a. kell 09.20, Xxxavastas EF, et tema korteriuksele on sülitatud, mistõttu uks oli määrdunud ja vajas puhastamist. Antud teoga on riivatud tema sündsustunnet ehk moraali, mis on käsitatav ühiselureeglite rikkumisena. Oma tegevusega rikkus U.I Rae valla avaliku korra eeskirja p 6.1 nõudeid, pannes toime väärteo,
Samuti on U.I suhtes koostatud 17.03.2010.a. väärteoprotokoll nr AB 982850 selle kohta, et 22.02.2010.a. kell 07.00, Xxx avastas EF, et tema korteriuks on kleepuva mögaga (kisselliga) määritud ja uks vajas puhastamist. Antud teoga on riivatud tema sündsustunnet ehk moraali, mis on käsitatav ühiselureeglite rikkumisena. Oma tegevusega rikkus U.I Rae valla avaliku korra eeskirja p 6.1 nõudeid, pannes toime väärteo,
U.I Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.05.2010.a. kell 09.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti U.I-le isiklikult allkirja vastu üle 23.04.2010.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et U.I süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust ning seda selleks, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada U.I väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest lühiajalise arestiga, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et U.I süü väärteo toimepanemises 13.03.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 17.03.2010.a. antud ütlustega, et 13.03.kuulas ta muusikat, naabrinaine käis õhtul läbi ja palus vaikemaks keerata. Ta usub, et muusika oli natuke kõvasti ning alles politsei saabudes lülitati heliseade välja (I kd, lk 2) ning Ida-Harju PO patrullpolitseinik Jaana Kirsi ettekandega, mille järgi käis ta 13.03.2010.a. koos abipolitseinik Eric Sireliga väljakutsel, kus aadressil XXXoli kosta valju muusikat, mida oli kuulda ka korterisse nr 3. Muusika pandi vaiksemaks peale politseiametniku vestlust U.I-ga (I kd, lk 5). U.I süü väärteo toimepanemises 14.02.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 17.03.2010.a. antud ütlustega, et sülitas ukse 2 peale, kuna oli nende peale vihane (II kd, lk 2), EFi avaldusega Ida-Harju PJ-le, milles kohaselt 14.02.2010.a. kell 09.20 väljudes korterist ning ust lukustades nägi, et tema korteriukse peale on sülitatud (II kd, lk 4) ning fotodega (II kd, lk 5). U.I süü väärteo toimepanemises 22.02.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 17.03.2010.a. antud ütlustega, et pühapäeval, kas 14.02 või 21.02 määris naabrite ukse kisselliga ära, kuna naabrid pidevalt viskavad konisid maha, koer kuseb koridori ja välisukse juurde (III kd, lk 2), EFi avaldusega Ida-Harju PJ-le, milles kohaselt 22.02.2010.a. kell 07.00 väljudes korterist ning ust lukustades nägi, et tema korteriust on mingisuguse möginaga määritud (III kd, lk 4) ja fotodega (III kd, lk 5). Karistusseadustiku § 262 sätestab karistuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Kuigi koht, kus U.I kuulas valjult muusikat oli menetlusaluse isiku elukoht st eravaldus, kuid kuna tegemist on korrusmajaga, kus paljudel inimestel on eluruumid ning samuti on majas ruumid, mida majaelanikud kasutavad ühiselt (koridorid), siis oli tegemist avaliku kohaga, kuna kõigil isikutel oli sinna vaba juurdepääs. Muusika, mida kuulas menetlusalune isik oma korteris, kostus ka teiste majaelanike eluruumidesse ning elanike ühises kasutuses olevatesse ruumidesse. Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik kolmandate isikute st teiste majaelanike rahu ja väljendas lugupidamatust majas viibivate isikute suhtes, seega oli tegemist avaliku korra rikkumisega. Järelikult menetlusalune isik oleks pidanud arvestama ka teiste samas elamus viibivate isikute huvidega. Samuti leiab kohus, et ka võõra korteriukse peale sülitamine ning selle kisselliga määrimine ei ole lubatud tegu. Kohtu hinnangul U.I poolt EFi korteriukse määrimist võib lugeda viimase poolt lugupidamatuks käitumiseks naabri suhtes suhtes. Avaliku korra all tuleb mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. KarS § 262 kohaselt on avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine karistatav väärteona. Siinkohal tuleb silmas pidada, et seadusandja ei ole karistatavuse eeldusena sätestanud, et avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine oleks süüdlasele eesmärgiks omaette. Tähtis on, et objektiivselt avalikku korda rikutakse ning seda tehakse ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikute vahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Teiste isikute rahu rikkumise all tuleb mõelda mh teiste isikute rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Samuti võib avaliku korra rikkumise alla paigutada ka eksimise üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning oma käitumisega inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamise. Rae Vallavolikogu määruse nr 9, 11.03.2003 „Rae valla avaliku korra eeskirja” p 6.1 kohaselt on avaliku korra tagamiseks keelatud kaaskodanike pahatahtlik tülitamine, kodanike sündsustunnet riivavad ning ühiselu reegleid rikkuvad teod. Avaliku korra rikkumisena saab isiku käitumist kvalifitseerida, kui sellega kaasneb avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumine või üldise ühiskondliku moraali riivamine. Kohus leiab, et ukse määrimist süljega ning kisselliga ja valju muusika kuulamist ajal saab käsitleda avaliku korra rikkumisena. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et U.I pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtul hinnangul on tõendatud, et U.I tegevuse eesmärgiks oligi avaliku korra rikkumine. Naabrid käisid teda palumas kuulata muusikat vaiksemalt ning kuna muusika kuulamise valjususe reguleerimine on isiku enda teha ja sõltub ainult isiku enese tahtest, siis on U.I poolt süütegu toime pandud otsese tahtlusega, kuna sai aru, et muusika kuulamine valjemalt, kui seda tehakse igapäevaselt normaalse tavakuulmise juures, kostub ka väljapoole tema korterit, mis tähendab seda, et seda kuulevad ka kolmandad isikud, kellel selleks soov puudub. Ka ukse määrimine oli menetlusaluse isiku eesmärgiks ning ta pani selle teo toime 3 kättemaksuna naabritele, kes ei hoia elamus puhtust ning seeläbi ei hinda ka U.I tööd majahoidjana. Tõendatud on nii väärteo objektiivsed kui subjektiivsed tunnused U.I tegevuses, teo õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus märgib, et kuigi kohtuvälise menetleja esindaja taotles aresti mõistmist, siis kohtu hinnangul on raskemaliigilise karistuse – aresti mõistmine vajalik ja põhjendatud olukorras, kus isiku suhtes kergemaliigilised karistused rahatrahvide näol ei ole täitnud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seejuures rõhutab kohus, et olukorras, kus raskemaliigilisema karistusena aresti mõistmine on vajalik ja põhjendatud, tuleb mõista seda, et varem on isiku suhtes karistusena rahatrahve kohaldatud mitte üksnes sanktsiooni alam- või isegi ka keskmises määras, vaid juba ka sanktsiooni ülemmääras. Kohus on seisukohal, et kuivõrd väärteoasjas on tõendid U.I poolt rahatrahvide tasumise kohta ning arvestades asjaolu, et eelnevalt on U.I karistatud rahatrahvidega valdavalt sanktsioonide alamääras, ei ole põhjendatud tema karistamine arestiga. Ka on menetlusalusel isikul olemas töökoht, mis võimaldab tasuda talle määratud rahatrahve. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas kogutud tõendeid arvestades tuleb U.I karistada rahatrahviga, mis peab siiski olema suurem varem määratud trahvidest, kohus peab arvestades toime pandud väärtegu kohaseks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.