(3)süüdimõistetu 8 kuu jooksul sooritanud 88 tundi üldkasulikku tööd, sooritamata on 92 tundi. 42 tundi üldkasulikku tööd sooritas süüdimõistetu 2009.a oktoobrist detsembrini Võru Linnavalitsuse ja Võru Päevakeskuse Ühingu juures, seejärel suunati ta alates 25.02.2010.a toetatud elamise teenuselexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldajaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi K.K 2010.a märtsis Võisiku Hooldekodus sooritama vähemalt 80 tundi ja aprillis 50 tundi üldkasulikku tööd, igapäevaselt kohustus K.K sooritama 4 tundi tööd. Juhendaja Avo Müüri kinnitusel süüdimõistetu keeldub üldkasuliku töö tegemisest erinevatel põhjustel. Oma seletuses väidab K.K , et töö oli raske, samas ei sobinud talle ka kergemad sisetööd ning ta nõudis enda määramist välitöödele. 2010.a märtsis sooritas K.K üldkasulikku tööd kokku 42 tundi. Juhendaja vahetudes 2010.a aprilli alguses ei allunud süüdimõistetu juhendaja korraldustele ning tuli tööle ja lahkus töölt, millal ise tahtis, tööl olemise ajal väga närvilise olemisega, konfliktne ja töid valiv. Raviarst Ljudmilla Vare hinnangu kohaselt ei ole K.K-le üldkasulik töö vastunäidustatud ning ta võib teha päevas 6 tundi tööd (kergemat füüsilist tööd). Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole K.K motiveeritud üldkasulikku tööd sooritama. 19.04.2010.a kohtuistungil teatas kriminaalhooldaja, et ettekande esitamise järel tegi süüdimõistetu ära veel 13 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on 79 tundi. 15.04.2010.a lõikas süüdimõistetu žiletiga veene ning viidi seetõttu üle Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatrikliinikusse. Ekspertiisi ei ole süüdimõistetule vaja teostada, kuna talle on diagnoos pandud, alkoholism ja raske käitumishäire. Kriminaalhooldaja tegi kohtuistungil ettepaneku peatada üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine alates 15.04.2010.a kuni K.K tervenemiseni. Kohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse 19.04.2010. a määrusega ja peatas K.K-le kohtuotsusega määratud 180 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise alates 15.04.2010. a kuni K.K tervenemiseni. 31.05.2010. a kohtuistungil teatas kriminaalhooldaja, et süüdimõistetul on tehtud ära 125 tundi üldkasulikku tööd ja 55 tundi on veel teha. Kriminaalhooldaja teatel läheb üldkasuliku töö tegemine raskustega. Pärast ravi saamist on süüdimõistetu teinud tööd endiselt ainult 4 tundi päevas, olukord ei ole läinud paremaks. Süüdimõistetu taotles üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist. Ta selgitas, et tulenevalt oma tervislikust seisundist on ta võimeline tegema päevas 4 tundi tööd. Prokurör süüdimõistetu taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Prokurör leidis, töö nõuetekohane mittetäitmine võib tuleneda süüdimõistetu käitumishäiretest. Ta on viibinud aprillis ka ravil ja juhendaja ütluste kohaselt on olukord käesolevaks ajaks paranenud ja K.K käitumine on paranenud. Arvestada tuleb, et tema töötegemine on raskendatud seoses tema tervisega ja sellest tulenevalt võiks üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada 30. juulini 2010. a. Kohus leiab, et süüdimõistetu taotlus üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

(3)parenenud. Kohtuotsusega määratud üldkasulikku tööd on ta teinud peale haiglaravi vastavalt võimetele, s.o 2-5 tundi päevas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K.K-le määratud üldkasuliku töö tegemise aja kulgemine tuleb lugeda peatunuks ja kohtuotsusega määratud tähtaega pikendada vastavalt taotlusele, s.o kuni 30. juulini 2010. a. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, § 431, § 432. Kohtunik: 3