järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav I.Z Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgem haridus, emakeel-eesti keel, töökoht: Tartu Transport Grupp OU, järelevalveinsener, kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 06.09.2005.a Tartu Maakohtus
järgi rahaline karistus 245 päevamäära 37240 krooni; 2) 05.04.2006.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas
Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt
§-de 70 lg 2 ning 69 alusel üldkasulik töö 42 tundi tähtajaga 2 kuud (tl 10-12) väärteokorras karistatud 6 korral, t õkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Anu Rannaveski RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.Z
järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata I.Z-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 (kaheksa) kuud.
lg 4 alusel on I.Z kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
lg 1 p 1 alusel võtta I.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks. Sisse nõuda I.Z-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni vandeadvokaadi abi Anu Rannaveski poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskuludena kaitsjale ROS § 21 lg 1 ja ,,Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 1728 krooni, jätta riigi kanda. I.Z suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I.Z süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.03.2010.a. kella 12:20 ajal, Jõgeva mk Puurmani vallas Puurmani alevik Jõgeva mnt 3 ees mootorsõidukit Peugeot 406 registreerimismärgiga 114 MDX, olles alkoholijoobes - s.o. väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,81 mg/1 kohta. Seega pani I.Z toime
Karistusseadustiku § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks kuus kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada I.Z-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 360 tundi üldkasulikku tööd.
Ig 4 alusel kohustada I.Z üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas -xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
MS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311,313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Riigi õigusabi seaduse (ROS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. ROS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise "eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra j a tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurast ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. ,,Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 j a 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale valjamaksmisele määratud 2688 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes j a kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta j a tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa raakida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Viljandist), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 2x864 kr = 1728 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.