Obsah (6)

§ 344§ 345§ 64§ 73§ 56§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprillil 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-21800 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Süüdistatav Ene Timmi N.O elukoht: XXXXX X-X, isikukood: XXX, varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.O

§ 344lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada N.O

§ 345

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista N.O-le liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 73

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.O ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. N.O-le kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, M.N. 26.03.

1. a elukohateate originaaldokument koos ümbrikuga, N.O ja A.K. vahelise üürilepingu 13.03.
2. a koopia ja originaaldokument, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Käekirja ekspertiisiks A.K. ilt võetud võrdlusmaterjal jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista N.O-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjatasu 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 7 (seitse) krooni. Ekspertiisitasu 6120 (kuus tuhat ükssada kakskümmend) krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides selgitusse Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
3. mail
4. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon N.O süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga saada õigus M.N. kandmiseks rahvastikuregistrisse elukohaga Tartu XXX ja seeläbi saada M.N.Tartu linna elaniku kõik õigused, võltsis
5. märtsil 2008 Tartu maakonnas Regionaalministri 10.augusti 2006 määruse nr 6 „Rahvastikuregistri seadusest tulenevate 2 regionaalministri määruste muutmise“ lisa 2 alusel kehtestatud M.N. elukohateatel eluruumi omaniku A.K. allkirja, milline kinnitas omaniku nõusolekut teate esitamiseks; eesmärgiga säilitada rahvastikuregistri eelnimetatud kanne ja seeläbi Tartu linna elanikule laienevad õigused ning õigus kasutada üürilepingu alusel Tartus XXX paiknevat eluruumi ja takistamaks N.O aadressilt Tartu, XXX väljaregistreerimist, võltsis
6. a Tartu maakonnas 13.03.2008 kuupäeva kandva üürilepingu enda ja A.K. vahel Tartus, XXX asuva korteri eluaegse üürimise kohta; võltsis
7. aastal Tartu maakonnas 13.03.2008 kuupäeva kandva laenulepingu, mille alusel on võimalik omandada õigus A.K. ja tema pärijate varale ning mille kohaselt N.O on andnud A.K. 150 000 krooni laenu, mille tagatiseks on A.K. kuuluv korter nr XX Tartus XXXX tn X. Sellega pani N.O toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. N.O süüdistatakse veel selles, et eesmärgiga saada õigus M.N. kandmiseks rahvastikuregistrisse elukohaga Tartu XXX ja seeläbi saada M.N. Tartu linna elaniku kõik õigused, esitas

1. märtsil 2008 Tartu Linnavalitsuse registriteenistusele M.N. elukoha kohta teadvalt võltsitud elukohateate, millel oli võltsitud eluruumi omaniku A.K. allkiri; eesmärgiga takistada korteriomaniku A.K. taotlust N.O aadressilt Tartu, XXX väljaregistreerimiseks ning et säilitada Tartu linna elanikule laienevad õigused ning õigus kasutada üürilepingu alusel Tartus XXX paiknevat eluruumi, esitas 26.05.
2. a Tartu Linnavalitsuse registriteenistusele teadvalt võltsitud üürilepingu enda ja A.K. vahel Tartus XXX asuva korteri üürimise kohta Sellega pani N.O toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Kohus avaldas KrMS § 291 p 1 alusel seoses A.K. surmaga tema ütlused (tl 2-5), millest nähtub, et

1. a märtsis helistas kuulutuse peale talle N.O ja teatas, et on nõus hakkama tema hooldajaks. Kuna tal puudus Tartus sissekirjutus, siis ei oleks ta saanud hooldamise eest toetust. Ta allkirjastas paberi, et N.O saaks sissekirjutuse tema elukohta. Selle viis N.O ise ära. N.O oli tema juures paar päeva, pärast seda ei saanud teda enam kätte ja paar kuud hiljem tahtis ta teda välja kirjutada. Ta läks hooldaja H.-ga elanikeregistrisse kohale, kuid seal selgus, et ei saa N.O välja kirjutada, sest oli olemas üürileping. Tema ei ole seda üürilepingut N.O-ga teinud. Hooldaja oli vahepeal elanikeregistris käies avastanud, et tema elukohta on sisse kirjutatud veel R. mees M.N. Tema ei ole M.N.kunagi näinud ega teda enda juurde sisse kirjutanud. Tunnistaja H.T. ütluste kohaselt oli ta kaks pool aastat A.K. juures hooldaja. Tunnistaja oli N.O-st kuulnud, sest A.K. näitas talle N.O poolt saadetud kirju. A.K. saatis H.T. Tartu Linnavalitsusse N.O enda korterist välja registreerima. Seal selgus, et A.K. korterisse on sisse kirjutatud ka M.N. . A.K. teadis, et sisse on kirjutatud ainult N.O . M.N. sissekirjutamise kohta ei teadnud A.K. midagi ja ütles, et see oli tagaselja tehtud. Tunnistaja ütluste kohaselt tundis A.K. N.O, sest kui ta esmaspäeval tööle läks, siis A.K. ütles talle, et tal on perenaine majas, et tal pole teda vaja. H.T. võttis oma 3 riided ja tuli ära. Peale seda helistas A.K. talle paari kolme päeva pärast ja ütles, et uus perenaine pole talle süüa toonud. Tunnistaja läks A.K. telefonikõne peale kohale. H.T. käis A.K. kahekesi linnavalitsuses Riida ja M.N .korterist välja registreerimas, kuid ei saanud seda teha, sest linnavalitsusest öeldi, et tagaselja ei saa välja registreerida. Üürilepingust ei ole tal A.K.iisiga juttu ei olnud ja ta ei ole seda näinud. Süüdistatav N.O ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi ja väidab, et tema ei kirjutanud neile dokumentidele allkirju A.K. nimelt, mis oleks käiku läinud. Laenulepingut, mis ta kodus tegi, polnud plaanis kusagil kasutada. Elukohateatise leht oli tema käega juba ära kirjutatud, ta tahtis A.K. käest allkirja saada, kuid viimane keeldus. M.N. teatas, et ta käis A.K. rääkimas ning N.O jäi M. uskuma, sest usaldas teda. Ta saatis elanikeregistrile M.N. elukoha kohta teate, millele oli alla kirjutanud tema teada A.K. . Hiljem tunnistas abikaasa M.N. talle, et tema kirjutas selle allkirja. Kohus avaldas vastuolude tõttu N.O poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (tl 87), kus ta kinnitas, et kirjutas A.K. allkirja sissekirjutuslehele ja saatis selle elanikeregistrile. N.O põhjendab eeluurimisel antud ütlusi sellega, et uurija kabinetis anti talle hoiakuga mõista, et tal on parem, kui asi kiiresti lõpetatakse ja kui ta asja omaks võtab. Talle avaldati survet ja solvati. Ta ei arvestanud sellega, et tullakse koju otsima. N.O jäi kohtus selle juurde, et kui ta elukohateate ära saatis, uskus ta M.N. it, et ta oli sellele saanud A.K. allkirja. N.O ütluste kohaselt allkirjastas A.K. üürilepingu üle laua tema silmade ees. Päev hiljem, kui N.O oli vestelnud H.T., selgus, et ta ei vajagi üürilepingut, ta loobus kõikidest Tartu linnaelaniku soodustusest. A.K. pakkus talle hooldaja kohta, et ta oleks saanud toetust. N.O kinnitab, et tema edastas üürilepingu posti teel linnavalitsusele, kui nägi maikuus arvutis teadet ametlikes teadaannetes, et A.K. taotleb tema välja kirjutamist. Ta kirjutas üürilepingusse juurde sõnad, et eluaegse elamisõigusega. Täienduse tegi ta sinna sisemisest trotsist, mitte selleks, et ta seal elada oleks tahtnud. A.K. ei tahtnud, et ta sealt ära läheks ja kasutas kõiki võimalusi, et teda takistada. N.O ütluste kohaselt on läbiotsimisel leitud paber, kus on A.K. allkirju harjutatud, tema poolt kirjutatud. Ta tahtis näidata uuele hooldajale Tiinale, et tal on seal rohkem õigusi, kui temal ja tegi provotseerimiseks laenulepingu ning harjutas selleks A.K. allkirja. Allkirjad harjutamiseks sai N.O enda ütluste kohaselt üürilepingu pealt. Eksperdi arvamuse (31.03.
2. a ekspertiisiakti nr DK-0075-09/1270 tl 26-31) kohaselt ei ole võimalik öelda, kas A.K. ja N.O vahelisel 13.03.
3. a üürilepingul (ekspertiisiks on esitatud üürilepingu koopia) kirje „Üürileandja: A.K. /“ all olev allkiri on kirjutatud A.K. poolt. A.K. ja N.O vahelisel 13.03.
4. a üürilepingul punktiirjoonel olev omakäeline tekst on kirjutatud N.O poolt. M.N. 26.03.
5. a elukohateatel lehe keskel paremas servas kirje „A.K. 31511075716“ järel olev allkiri ei ole kirjutatud A.K. poolt. M.N. 26.03.
6. a elukohateatel olev omakäeline tekst (v.a „Täidab ametnik“) on kirjutatud N.O poolt. Samuti on eksperdi arvamuse kohaselt kirjutaud N.O poolt postiümbrikul olev Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna aadress ja ümbriku tagaküljel olev saatja aadress, saatjana on märgitud M. N. Läbiotsimisel N.O elukohas Tartus XXX, mis toimus 31.08.
7. a, on ära võetud 13.03.
8. a A.K. ja N.O vahel sõlmitud üürilepingu originaaldokument, 13.03.
9. a kuupäeva kandev laenuleping ning A4 formaadis paberileht, millel A.K. allkirjadele sarnanevad allkirjad (tl 42-46). 4 Asitõendina on vaadeldud M.N. elukohateadet koos ümbrikuga, N.O ja A.K. vahel 13.08.
10. a sõlmitud üürilepingu koopiat ja originaali (tl 47-51). 15.09.
11. a ekspertiisiaktist nr DK-0278-09/3592 (tl 34-36 ) nähtub, et A.K. ja N.O vahelisel 13.03.
12. a üürilepingul (ekspertiisiks on esitatud originaaldokument) kirje „Üürileandja: A.K. /“ all olev allkiri ei ole kirjutatud A.K. poolt. A.K. ja N.O vahelisel 13.03.
13. a laenulepingul kirje „Laenusaaja: A.K. “ järel punktiirjoone all asuv allkiri ei ole kirjutatud A.K. poolt. Ekspertiisiks esitatud A4 formaadis allkirju täis lehel olevad allkirjad ei ole kirjutatud A.K. poolt, vaid on tegemist katsetega jäljendada A.K. allkirja. Allkirjad A4 formaadis allkirju täis lehel on kirjutatud sama isiku poolt, kes on andnud A.K. nimelt allkirja 26.03.
14. a elukohateatele, 13.03.
15. a üürilepingule ja 13.03.
16. a laenulepingule. Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et on leidnud tõendamist N.O süü

§ 344

lg 1 järgi ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises.

§ 344

lg 1 järgi on karistatav dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimine. Süüdistatav eitab seda, et ta kirjutas allkirjad M.N. elukohateatisele ja üürilepingule. Samas võtab ta osaliselt omaks süü üürilepingu võltsimises, tunnistades, et ta kirjutas sinna teksti „eluaegse õigusega“. A.K. ütlustega on tõendatud, et tema ei ole M.N. elukohateatisele ega üürilepingule alla kirjutanud, ta ei tundnudki M.N. it. Viimast kinnitavad ka tunnistaja H.T. ütlused. A.K. on esitanud Tartu Linnavalitsusele avalduse N.O ja M.N. elukoha muutmiseks, kuna neil puudub õigus kasutada temale kuuluvat eluruumi (tl 16). Selleks ajaks, kui menetleja leidis läbiotsimise käigus A.K. nimelt vormistatud laenulepingu, oli A.K. ise juba surnud. Ta suri 20.08.

1. a (tl 12). A.K. ütlused selle kohta, et tema pole allkirju M.N. elukohateatisele ja üürilepingule andnud, on kooskõlas eksperdi arvamusega. Esimese ekspertarvamusega on tõendatud, et elukoha teatisele oleva teksti on kirjutanud N.O ning allkiri ei ole kirjutatud A.K. poolt. Samuti on eksperdi arvamusega tõendatud, et üürilepingul oleva omakäelise teksti on kirjutanud N.O . Teise ekspertarvamusega, kus eksperdil oli võimalik uurida üürilepingu originaali, on tõendatud, et üürileandjana ei ole alla kirjutanud oma nimelt A.K. , samuti ei ole A.K. alla kirjutanud laenulepingule laenusaajana. N.O võtab omaks, et ta harjutas A.K. allkirju paberilehele, mis temalt läbiotsimisel ära võeti. Eksperdi arvamuse kohaselt on sama isik, kes jäljendas paberilehel A.K. allkirju, kirjutanud alla ka 26.03.
2. a elukohateatele, 13.03.
3. a üürilepingule ja 13.03.
4. a laenulepingule. Asjaolu, et laenulepingu vormistas N.O , on süüdistatav ka ise tunnistanud. Seega on nimetatud tõendite kogumiga tõendatud, et selleks isikuks, kes kirjutas A.K. nimelt neile dokumentidele alla, oli N.O. Kuna N.O puudus õigus A.K. nimel dokumente vormistada ja neile alla kirjutada, on ta toime pannud materiaalse võltsimise. Selleks, et oleks täidetud

§ 344

lg 1 objektiivne koosseis, on vajalik, et nimetatud kolm dokumenti oleksid kohased õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Kuriteo koosseisu täitmise seisukohalt ei ole oluline, kas võltsitud dokumentidega tegelikult ka mingeid õigusi omandati või kohustustest vabaneti. 5 Rahvastiku registri seaduse (edaspidi RRS) § 6 lg 2 kohaselt on seadusega ettenähtud juhtudel rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus. Elukohateade on alusdokumendiks elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse (RRS § 26 lg 1 p 9). Elukoha järgi on võimalik saada omavalitustelt toetusi ja muid soodustusi. A.K. ütlustega on tõendatud, et N.O-le oli vajalik sissekirjutus Tartu linnas selleks, et saada hooldaja toetust. Üürileping (tl 51) annab üürnikule õigused eluruumi kasutamiseks üürilepingus kajastatud tingimustel. Laenulepingu (tl 45) kohaselt, mille tagatiseks oli A.K. korter, oleks N.O tekkinud õigus nõuda A.K. ilt või tema pärijatelt 150 000 krooni ning pöörata see nõue ka varale. N.O poolt notar Anne Priks-Toomile saadetud meil (tl 97), milles ta soovib, et A.K. pärijad tasuksid talle pärandvara arvelt laenu, kinnitab seda ja lükkab ümber süüdistatava enda ütlused selle kohta, et seda laenulepingut ei olnud plaanis kusagil kasutada. N.O loobus kokkulepitud notari ajast ja laenulepingut ei esitanud (tl 98). Seega annavad kõik kolm N.O poolt võltsitud dokumenti talle teatud õigusi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et N.O täitis

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Subjektiivset koosseisu käsitleb kohus pärast

§ 345

lg 1 objektiivse koosseseisu analüüsimist.

§ 345

lg 1 järgi on karistatav võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõistetakse selle esitamist ehtsa pähe vastavalt selle dokumendi otstarbele. Tartu Linnavalitsusele ettevõtluse osakonnale on esitatud M.N. elukohateade ning A.K. ja N.O vahel sõlmitud üürileping, mida tõendab ettevõtluse osakonna kiri ning nimetatud dokumentide edastamine Lõuna Politseiprefektuurile (tl 14). Süüdistatav võtab omaks, et ta saatis posti teel Tartu Linnavalitsusele M.N. elukohateate ja üürilepingu koopia. Asjaolu, et elukoha teate saatis N.O , tõendab ka eksperdi arvamus, mille kohaselt on aadressid ümbrikul kirjutatud N.O poolt. RRS § 26 lg 1 p 9 kohaselt on elukohateade alusdokumendiks elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Tartu Linnavalitsuse 05.01.2006. korraldusega nr 1 kinnitatud Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna põhimääruse p 1.1 kohaselt kuulub osakonna struktuuri ka registriteenistus, mille ülesandeks on p 2.3.1 kohaselt rahvastikuregistri pidamisega seotud ülesannete täitmine. N.O kirjast Tartu Linnavalitsusele (tl 17) nähtub, et ta on üürilepingu koopia saatnud linnavalitsusele selleks, et tõendada oma õigust Tartus XXX eluruumile ja lükata ümber A.K. väited, et ta on sinna sisse kirjutatud tema teadmata. Seega on N.O esitanud M.N. võltsitud elukohateate ja võltsitud üürilepingu pädevale ametiasutusele, millega on toime pannud nimetatud dokumentide kasutamise eesmärgiga kanda M.N. rahvastikuregistrisse Tartu linna elanikuna, mis annab võimaluse kasutada linnaelanikele ettenähtud õigusi ja soodustusi, ning säilitada ise üürnikuna õigus kasutada A.K. eluruumi ja saada Tartu Linna elanikule ettenähtud õigusi. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et N.O ei vastuta

§ 345

lg 1 järgi võltsitud dokumentide esitamise eest, kuna kaitsealune ei olnud teadlik, et allkirjad olid võltsitud. Eelpoolkäsitletud tõenditega luges kohus tõendatuks, et N.O võltsis ise üürilepingu ja elukohateatise. Seega oli ta teadlik, et nimetatud dokumendid on võltsitud ning 6 esitas tahtlikult võltsitud dokumendid Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonnale. Kohus on seisukohal, et N.O , võltsides A.K. allkirja elukohateatel, laenulepingul ning üürilepingul ja esitades Tartu Linnavalitsuse registriteenistusele võltsitud M.N. elukohateate ning võltsitud üürilepingu, pani

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime kavatsetusega.

N.O soov saada õigus abikaasa M.N. kandmiseks rahvastikuregistrisse elukohaga Tartu XXX ja seeläbi saada M.N. Tartu linna elaniku kõik õigused ning takistada korteriomaniku A.K. taotlust N.O aadressilt Tartu, XXX väljaregistreerimiseks ning säilitada Tartu linna elanikule laienevad õigused ning õigus kasutada üürilepingu alusel eelnimetatud aadressil paiknevat eluruumi, oli põhjuseks, mis pani N.O vastavalt eesmärgipäraselt tegutsema - nii nimetatud dokumente võltsima kui ka neid pädevale ametiasutusele esitama. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt

§ 56

lg 1 süüdlaste vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§ 58, ei ole.

Samuti puuduvad temakaristust kergendavad asjaolud.

§ 344

lg 1 järgi on võimalik karistuseks mõista rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

§ 345lg 1 sanktsioon näeb ette rahaluise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus leiab, et arvestades N.O süü suurust, tuleb teda karistada raskema karistusliigi - vangistusega. Süü suurust näitab N.O poolt mitmete dokumentide võltsimine ning nende esitamine, kuritegude toimepanemine kavatsetusega. Võltsitud üürilepingu ja laenulepingu realiseerumisel oleksid olnud tõsised tagajärjed, suur varaline kaotus A.K. pärijatele. N.O on varem käitunud õiguskuulekalt, mistõttu tema mõjutamiseks piisab sanktsiooni alammäära lähedasest vangistusest. Mõistetud karistusest on võimalik N.O tingimisi vabastada

§ 73

alusel, kuna ta on kriminaalkorras karistamata, tegemist oli teise astme kuritegudega. N.O isikut arvestades võib eeldada, et uute kuritegude toimepanemise oht puudub ja seega ka vajadus teda ühiskonnast isoleerida. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud 7 Tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), kaitsjale makstud tasu kohtueelsel uurimisel 420 krooni ja kohtumenetluses 1680 krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 7 krooni ning kahe käekirjaekspertiisi tasu kokku 6120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et N.O-le käib kõigi menetluskulude hüvitamine üle jõu, kuna ta ei tööta, ta on osaliselt töövõimetu (töövõimekaotus 20%) ning tema pere sissetulekuks koos abikaasaga ca 6000 krooni kuus. Arvestades eeltoodut, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja jätta ekspertiisitasud riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 8