Toimik nr 1-07-11930 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.mail 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-11930 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Valentina Michelson Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kaitsja Vanedeadvokaat Raivo Bergson Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 10.05.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu S.A, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta S.A talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.A elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.12.2007 kohtuotsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.01.2007 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aastat vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 10.12.2007 ja lõpp 09.04.2012. 1
(4)S.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 228). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.02.2010. Kinnipidamisasutusest süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse ajal 19 korral distsiplinaakorras karistatud. Kinnipeetav on Viru Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning riigikeele algtaseme kursused. Vabanemisel asub elama ema ja võõrasisa juurde xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Enne vangistust töötas 4 aastat mitteametlikult xxx töödejuhatajana. Vabanemisjärgselt kavatseb asuda tööle endisesse firmasse, kuna selle juhiks olevat tema sõber. Isikut on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Ta on olnud allutatud varasemalt käitumiskontrollile ja rikkus katseajal kriminaalhoolduse nõudeid. Isik on vanglas korduvalt eiranud seal kehtestatud seaduslikke nõudeid, suhtleb vanglaametnikega ebakorrektselt ja agressiivselt, väljendades oma käitumisega negatiivset suhtumist õigussüsteemi tervikuna. Vabanemise järgselt puudub kinnipeetaval tõendatud garanteeritud töökoht, seega puudub vabaduses ka stabiilne sissetulek. Hoolimata Viha juhtimise sotsiaalprogrammis osalemisele ei ole kinnipeetava käitumine muutunud õiguskuulekamaks. Viru vanglal puudub veendumus, et kinnipeetav pöördub ennetähtaegselt vabanedes õiguskuulekale eluviisile ja tema vabastamine on käesoleval ajal enneaegne. Viru Vangla leiab, et kinnipeetaval oleks otstarbekas tööharjumuse tekitamiseks viibida vangistuses, mis võimaldaks talle omandada eriala, asuda vangistuses tööle ja arendada toimetulekuoskusi. Seetõttu ei ole otstarbekas kinnipeetava vabastamine ennetähtaegselt elektroonilise järelvalvega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta S.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. S.A on KarS § 76 alusel tingimisi elektroonilise järelevalve alla vabanemiseks nõuetekohane elukoht ja lähedaste toetus ning materiaalne abi. Puudub tõend töökohast, kuhu kavatseb vabanemise korral tööle asuda. Elektroonilise järelevalve kohaldamine eeldab kriminaalhooldusaluselt seaduskuulekust, koostööd kriminaalhooldusametnikega, täpsust ja korrektsust. S.A on vanglas korduvalt eiranud seal kehtestatud seaduslikke nõudeid, suhtleb vanglaametnikega ebakorrektselt ja agressiivselt, väljendades oma käitumisega negatiivset suhtumist õigussüsteemi tervikuna. Ta on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kriminaalhooldusametnik ei pea S.A puhul elektroonilise järelevalve kohaldamist otstarbekaks. S.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Nagu nähtub materjalidest isik ei suutnud täita vabaduses tavalisi kontrollnõudeid ega hoiduda uute kuritegude toimepanemisest Kaitsja avaldas arvamuse, et alused ennetähtaegse vabastamiseks on olemas. Isikul on elukoht ja pere. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on isikul kaks või kolm. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S.A tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2
(4)süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on S.A karistatud nii varavastaste, isikuvastaste kui ka avaliku rahu vastaste kuritegude kuid ka liiklussüütegude eest. Isikut on varem kolmel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Harju Maakohtu 19.01.2007 kohtuotsusega mõisteti ta süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises, vägivallas võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes, kehalises väärkohtlemises, varguses ja mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning karistati 4-aastase vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Katseajal, kuus kuud peale Harju Maakohtu 19.01.2007 kohtuotsuse tegemist pani toime uue varavastase kuriteo omastamise mille eest teda Harju Maakohtu 17.12.2007 kohtuotsusega karistati 4-kuulise vangistusega. Nimetatud karistusele liideti Harju Maakohtu 19.01.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 4 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. Kohtuotsusest (lk 9-11) on näha, et tegemist on 1-episoodilise asjaga kus kannatanule tekitati märkimisväärset kahju (3399 krooni). Samas on näha, et Harju Maakohtu 31.10.2007 kohtumäärusega (isiklik toimik lk 2) kuulutati S.A tagaotsitavaks ja muudeti tema suhtes tõkendit ning kohaldati tõkendina vahistamist, kuna süüdistatav korduvalt ei ilmunud kohtuistungile ja oma elukohas ei ela. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3-12) on näha, et S.A on 32 korral väärteokorras karistatud, nendest 24 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 2 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 3 korral väheväärtuslike asjade varguste eest nii rahatrahvide kui ka arestiga. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused S.A puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 19 korral distsiplinaarkorras karistatud, nendest 11 korral karistuse liigiks määratud kartser. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole S.A oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja riigikeele algtaseme kursused. Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 06.01.2011. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx, kus elavad ema ja võõrasisa. Korter kuulub võõrasisale. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, S.A Ixxx ema, Mxxx Ixxxa ja võõrasisa, Vyacheslav Nikolaev on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 6,7). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 5) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes soovis S.A asuda tööle sõbrale kuuluvasse firmasse xxx töödejuhatajana, kuid vastavasisulist garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Kaitsja esitas kohtule garantiikirja xxx xxx. Süüdimõistetu kinnitas, et nüüd soovib tööle xxx. Ema ja võõrasisa on valmis S.A materiaalselt toetama, kui tal ei ole peale vabanemist kohest võimalust tööle asuda. Arvestades S.A poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et S.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole 3
(4)suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta S.A-le piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Karistusaja lõpuni on veel ligi 2 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. S.A puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ osalemist vangistuse ajal. S.A puhul võib alkoholi tarbimine suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale Harju Maakohtu 17.12.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 31.05.10 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)