KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 30. november 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-14697 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuist

§ 151järgi.

E.L-i suhtes on koostatud 11.06.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1112349 selle kohta, et tema, viibides 11.06.2009.a kella 19.10 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil xxx oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 151järgi.

Samuti on E.L-i suhtes koostatud 12.06.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1067336 selle kohta, et tema, viibides 12.06.2009.a kella 14.40 ajal Harju maakonnas, Tallinnas aadressil xxx oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 151järgi.

Samuti on E.L-i suhtes koostatud 04.07.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1155701 selle kohta, et tema, viibides 04.07.2009.a kella 11.40 ajal Harju maakonnas, Tallinnas aadressil xxx oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 151järgi.

Samuti on E.L-i suhtes koostatud 04.07.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1118702 selle kohta, et tema, viibides 04.07.2009.a kella 17.41 ajal Harju maakonnas, Tallinnas aadressil xxx oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 151lg 1 järgi.

Samuti on E.L-i suhtes koostatud 05.07.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1109755 selle kohta, et tema, viibides 05.07.2009.a kella 14.45 ajal Harju maakonnas, Tallinnas aadressil xxx tarbis ilma arsti ettekirjutuseta ebaseaduslikult väikese koguse narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 151järgi.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 30.11.2009.a. kell 10.00 toimunud kohtuistungile andis E.L ütlusi selle kohta, et protokollid on talle arusaadavad ja tunnistab end süüdi, kinnitades kohtule, et ta peeti kinni 7.juunil Vene tänaval ning siis tarvitas ta fentanüüli suitsetades. Hankis ta seda Balti jaamast, üks doos maksis 200 krooni. Samuti peeti ta kinni

1. juunil Lootsi tänaval, siis tarvitas ta amfetamiini ja fentanüüli, manustas ta neid samuti suitsetades, hankis ainet Balti jaamast, nimelt on tal üks kindel isik, kelle käest ta hangib narkootikume. Samuti peeti ta 12.juunil Raua tänaval kinni ning siis tarvitas ta ka fentanüüli, manustas seda suitsetades, hankis ainet ikka Balti jaamast. Selle isiku nimi, kelle käest ta narkootikume ostab on Aleksandr, viimane on praegu kinni. 04.juulil peeti ta kinni Lootsi tänaval ja siis tarvitas ta amfetamiini. Ta ei tea mis on bensiodiasepiinid. On võimalik, et ta tarvitas neid, ta ei tee vahet, manustas ta aineid suitsetades, hankis neid Balti jaamast. Kui ta 5 juulil Viru väljakul kinni peeti, siis ta oli enne seda tarvitanud fentanüüli, millal ta tarvitas, seda ta ei mäleta. Tal võidi tuvastada ka bensodiasepiinid, tal on nende jaoks arsti luba nimelt tarvitab 2 ta Diazepam’i. Nüüd on narkootikumide tarvitamisel suur vahe, kunagi ta tarvitas, millal oli esimene kord, seda ta ei mäleta, võis olla 2000-2002 aastal. 5.juulil samal päeval ta ei tarvitanud, ütlused, mis on protokollis on tema kirjutatud ning see, mis on kirjas, sellel vahet ei ole, sest kui ta 4.juulil tarvitas, siis näitab ka 5.juulil, aga 5.juulil ta ei tarvitanud. Pole vahet, mida protokolli kirjutada, valikut ei jäeta. Kohtu esitatud küsimusele, kas menetlusalust isikut sunniti ütlusi kirjutama, märkis E.L , et ta ei saa midagi tõendada. Kui ta ei kirjuta, siis peetakse 2 päevaks kinni. Ravil oli ta augustis-septembris Haapsalu mnt-l asuvas anonüümses keskusesl. Seal on oma ravimeetod 12 sammu, ta oli seal kohal ja tegi lõpuni, ravi andis ka tulemusi, sest sellest ajast ta ei tarvitanud. Hetkel kannab ta karistust, vabaneb ta 8.jaanuaril, karistust kannab ta varguse katse eest. Tal on keskharidus, erialalt ehitaja. Ta on töötanud ka ametlikult, aga mitte kaua. Tööd on ta teinud ehitajana mitteametlikult, valikuid tal pole, mida pakutakse, seda ta teeb, kuu sissetulek on tal 10000- 12000 krooni, ülalpidamisel tal kedagi ei ole. Varem on teda karistatud, tehtud on trahvi, trahve ta ei maksnud põhimõtteliselt, pandud on ka aresti, kohtutäitur temaga ühendust võtnud ei ole, varasemad arestid on tal kantud. Kohtuliku uurimise käigus loobus kohtuväline menetleja E.L-ile esitatud süüdistusest 04.07.2009.a. episoodis, millise kohta koostati väärteoprotokoll AB 1118702, ülejäänu osas märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et ta jääb väärteoprotokollides toodu juurde ning leiab, et on isiku süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega, märkides, et selline käitumine väärib hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Samuti juhtis kohtuväline menetleja kohtu tähelepanu sellele, et menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahviga kui ka arestiga, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust viimane eelnevatest karistustest teinud ei ole ning seetõttu palub ta E.L-i karistada väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 30 päeva, sest menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma, samuti palub ta välja mõista ka menetluskulud. Arest pöörata täitmisele kohe peale E.L-i poolt kriminaalkaristuse kandmist. E.L asus seisukohale, et 30 päeva aresti on liiga palju, ta ei luba, et hakkab neid trahve kohe tasuma, aga kui ta vabaneb, siis on tal töökoht ehitusel kohe olemas, see on erafirma, firmajuhi nimi on VT, kontor on xxx. Tal on juba kokku lepitud, et vabanedes saab ta kohe tööle ja ta hakkab 1 kuu pärast trahve maksma. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et E.L-i süü väärteo toimepanemises 07.06.2009.a. episoodis on tõendamist leidnud eelkõige: joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1442/54, mille järgi esines E.L 07.06.2009.a. narkootiline joove fentanüülist, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et E.L-i suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 600,00 krooni, millisele lisandub käibemaks 18%, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks, mille kohaselt 07.06.2009.a. E.L-ilt võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli suhtes oli positiivne ja õiendiga isiku isikusamasuse tuvastamise kohta. E.L-i süü väärteo toimepanemises 11.06.2009.a. episoodis on tõendamist leidnud eelkõige: joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1498/110, mille järgi esines E.L 11.06.2009.a. segatüüpi narkootiline joove – fentanüülilist ja amfetamiinist, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et E.L-i suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 750,00.- krooni, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille 3 kohaselt oli E.L-ilt võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli ja amfetamiini suhtes positiivne, õiendiga isiku isikusamasuse tuvastamise kohta. E.L-i süü väärteo toimepanemises 12.06.2009.a. episoodis on tõendamist leidnud eelkõige: joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1512/124, mille järgi esines E.L 12.06.2009.a. narkootiline joove fentanüülilist, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et E.L-i suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 300,00.- krooni, millisele summale lisandub käibemaks 18%, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli E.L-ilt võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne, õiendiga isiku isikusamasuse tuvastamise kohta. E.L-i süü väärteo toimepanemises 04.07.2009.a. kella 11.04 episoodis on tõendamist leidnud eelkõige: narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tervitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 1741/28, millisest nähtub, et 04.07.2009.a. esines E.L narkootilise aine tarvitamise tunnused st. viimasel esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena. 04.07.2009.a. E.L-i suhtes teostatud joobeseisundi ekspertiisitulemus oli fentanüüli ja amfetamiini suhtes positiivne, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et E.L suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 1050,00.- krooni, millisele summale lisandub käibemaks 20%, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli E.L-ilt võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli ja amfetamiini suhtes positiivne, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millisest nähtub, et E.L-i suhtes teostatud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 926.- krooni ning ekspertiisi tulemusena leiti menetlusaluse isiku organismis amfetamiini, 3metüülfentanüüli, fentanüüli ja tsitalopraami. Kohus asub seisukohale, et E.L-i suhtes 04.07.2009.a. ja 05.07.2009.a. alustatud väärteomenetlused, milliste kohta on koostatud väärteoprotokollid nr AB 1118702 ja nr AB 1109755, tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Süüdistusest väärteoprotokolli nr. AB 1118702 järgi loobus ka kohtuväline menetleja. Kohus asub seisukohale, et E.L-i ei saa vastutusele võtta narkootikumide tarvitamise eest ka 05.07.2009.a. episoodis, kuna puuduvad tõendid, et menetlusalune isik oleks tarbinud keelatud aineid peale 04.07.2009.a. kell 11.
2. Kuna 05.07.2009.a. tuvastatu puhul oli tegemist samade narkootiliste ainetega, mis tuvastati E.L-i organismis 04.07.2009.a. hommikul, siis kohus peab võimalikuks, et ekspertiis võib anda nende ainete suhtes positiivse vastuse ka järgmisel päeval. Ka menetlusalune isik ise eitab narkootikumide tarvitamist peale 04.07.2009.a. episoodi, mistõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada tema suhtes väärteoprotokolli AB 1109755 järgi. Kohus peab usutavaks menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et tal on olemas arsti luba rahustite tarvitamiseks. Nii 07.06.2009.a., 11.06.2009.a, 12.06.2009.a. kui ka 04.07.2009.a sündmuse kohta on menetlusalune isik tunnistanud narkootikumide tarvitamist, sh kirjeldanud tarvitamise viisi ja ka selle hankimist. Menetlusaluse isiku ütlustest selle kohta, et ta on viibinud narkootikumide võõrutusravil, nähtub üheselt tema teadlik olemine narkootikumide olemusest ja toimest. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks nii E.L-i poolt narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega on lisaks NPALS § 151 sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli kõikides nimetatud episoodides tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. 4 Fentanüül, 3-metüülfentanüül ja amfetamiin on narkootilised ained vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 lisale nr
3. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise aine tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo nii 07.06.2009.a., 11.06.2009.a, 12.06.2009.a. kui ka 04.07.2009.a ning nii teo õigusvastasust kui isiku süüd 1 välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, tuleb E.L-i karistada NPALS § 15 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et varasemad rahatrahvid on tasumata, ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut järjekordse trahviga, kuivõrd isikul puudub ka töökoht, st legaalne sissetulekuallikas. E.L ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et E.L-i tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal ning menetlusaluselt isikult tuleb osaliselt välja mõista tema suhtes teostatud joobe tuvastamisel tehtud kulutused. Kuna isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 20 päeva. Arvestades asjaolu, et E.L kannab teises süüteoasjas mõistetud karistust, tuleb arest pöörata täitmisele pärast varem mõistetud karistuse ärakandmist, aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest, aresti kandmise kohaks määrata Põhja Politseiprefektuuri arestimaja. Aulike Salo Kohtunik 5