7419 lg 2, § 7419 lg 3 p 1 järgi Kaebuse esitaja K.A ik xxx xxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuur r/k 70008776 aadress Pikk 18 Pärnu linn RESOLUTSIOON Juhindudes
S § 47, § 56 lg 1 ning V™S § 2, § 120, § 132 p 2, § 133-135, § 202 lg 3, § 2043 kohus otsustas Jätta K.A kaebus rahuldamata. Tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Anna Kristiina Lätt` poolt 11.10.2010.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,012658 osaliselt ning teha uus otsus lisakaristuse osas, so mõista K.A-le
Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile. Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. Rahatrahv 10 020.00 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220105291241. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 4-10-3855 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 20.12.2010.a Motiveeritud kohtuotsus kätte saadav: alates 11.01.2011.a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja kantseleist. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 19.09.2010.a on koostatud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinik Deniss Tederi poolt väärteoprotokoll nr AB1198110 selle kohta, et 19.09.2010.a kella 09:55 ajal Pärnumaal Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevis Kergu mnt-Suigu tee ristis K.A juhtis mootorsõidukit (x, r/n x) ning juhi väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,44 mg/l (lugem 0,49 mg/l±0,05 mg/l), mis ületas 0,09 mg/l lubatud piirmäära. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse (edaspidi
) § 20 lg 4 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
11.10.2010.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,10,012658 on K.A-le määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest
Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud K.A suhtes lisakaristust
Kaebuse sisu 29.10.2010.a esitas K.A Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebaja leiab, et ei ole kõnealust väärtegu toime pannud tahtlikult. K.A ei tundnud hommikul rooli istudes, et ta oleks alkoholijoobes. Kaebaja tunnistab, et tarbis eelmisel õhtul saunas käies õlut. Koduses majapidamises on olemas alkomeeter, kuid antud hommikul ei pidanud kaebaja nimetatud seadme kasutamist vajalikuks. K.A-le menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahv on tasutud. Kuivõrd kaebaja töötab füüsilisest isikust ettevõtjana, so autojuhina, sõltub tema töö ning sissetulekud juhtimisõiguse olemasolust. Samuti on kaebaja ülalpidamisel kaks kooliealist last ning tal on igakuised kohustused krediidiasutuse ees. 16.12.2010.a teatas K.A täiendavalt, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Anna Kristiina Lätt oma 10.11.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.
lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit ning juhi väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,44 mg/1 (lugem 0,49 mg/1 laiendmääramatus 0,05 mg/1), millega ületas lubatud 0,09 mg/1 piirmäära. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit ületades lubatud alkoholi piirmäära on üliohtlik, nii endale, kui teistele kaasliiklejatele ja näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab keegi liikluses elu. Mootorsõiduki juhina pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et mootorsõiduki juhtimise eest lubatud piirmäära ületamisel võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 1 aastani ning lisakaristusena võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3-st kuust kuni 9 kuuni. 2
Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Käesolevast kaasusest rääkides tuleb märkida, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on menetlusalusele isikule karistamise aluseks olnud ka eelnevalt. Karistatud on menetlusalust isikut mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 2008 aastal. Isikule määrati rahatrahv summas 13 680. Arvestades eeltoodut ning menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumise raskust on kohtuväline menetleja seisukohal, et on põhjendatud karistuse määramisel ka lisakaristuse kohaldamine. Kaebuses on menetlusalune isik väitnud, et lisakaristuse kohaldamine mõjutab menetlusaluse isiku sissetulekut, kuna menetlusalune isiku tööülesanded on seotud transpordivahendi pideva kasutamisega. Sellise teemakäsitluse korral tuleks seada soodusolukorda juhid, kes mootorsõidukit juhivad oma ametikohustuste tõttu, mis oleks ebavõrdne kohtlemine. Kõik on seaduse ees võrdsed ning lisakaristuse määramisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on hädavajalik, peab piinliku täpsusega kinni pidama liikluseeskirja nõuetest ja ei tohi rikkumisi toime panna. Määratud lisakaristus on vajalik, menetlusalune isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt. Lisakaristuse kohaldamine lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest, sest alkoholi lubatud piirmäära ületamine on üks peamistest liiklusõnnetuse põhjustest. Menetlusalune isik on oma teoga seadnud ohtu mitte ainult enda, vaid kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda lisakaristusest. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu lubatud alkoholi piirmäära ületamise seisundis mootorsõiduki juhtimine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja K.A kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega. Uuritud tõendid 1) K.A kaebus kohtule koos lisadega, kohtutoimik tlk 1-6 2) Politsei otsus K.A karistamise kohta, tlk 1 ja pöördel 3) K.A-le koostatud väärteoprotokoll, tlk 2 ja pöördel 4) Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tlk 3 ja pöördel 5) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tlk 4 ja pöördel 6) Joobeseisundi kontrollimise protokoll, tlk 5 ja pöördel 7) Tõendusliku alkomeetri väljatrükk, tlk 6 8) K.A vastulause, tlk 7 9) K.A karistusregistri teatis, tlk 8-9 3
lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.
lg 3 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
lg 3 1 p 2 kohaselt juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.
lg 4 kohaselt juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. Väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis K.A mootorsõidukit 19.09.2010.a kella 09:55 ajal Pärnumaal Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevis Kergu mnt-Suigu tee ristis K.A juhtis mootorsõidukit x ning juhi väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,44 mg/l (lugem 0,49 mg/l±0,05 mg/l), mis ületas 0,09 mg/l lubatud piirmäära. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse (edaspidi
) § 20 lg 4 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on süüdistuse kohaselt kvalifitseeritav
§-s 74 19 lg 2 kohaselt kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Seega kohtuväline menetleja on õigesti subsumeerinud antud joobe suuruse 2. lõike alla. Samuti kinnitavad K.A olnud alkoholi joobeseisundit tõenditena ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundi kontrollimise protokoll, mis viitasid samuti alkoholijoobe tunnustele K.A. Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt olid K.A häiritud reaktsioonid ja esines silmade punetus. Järelikult oli K.A ka
lg 3 1 p 2 ja lg 4 kohaselt alkoholijoobes ja sellele viitasid ka tugevalt väliselt tajutavad tunnused ning seega tal oli keelatud mootorsõiduki juhtimine. Järelikult on eeltooduga koosseisuline objektiivne tunnus „lubatud alkoholi piirmäära ületamine“
§-s 7419 lg 2 tähenduses tõendatud. Samuti on tõendatud asjaolu, et K.A ka mootorsõidukit juhtis tema enda ütluste ja esitatud kaebuse ning vastulausega. Lisaks kinnitab seda ka mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Eeltooduga on järelikult on K.A puhul täidetud kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused talle inkrimineeritud koosseisu järgi. 4. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, kui isik eelmisel õhtul tarvitab alkoholi, siis iga mõistlik isik möönab küllaldast tõenäosust, et ta võib olla alkoholijoobes edasi ka hommikul. Antud juhul K.A jättis juhuse hooleks asjaolu, kas ta on alkoholijoobes või mitte, sisuliselt mööndes seega ka võimalikkust, et autot juhtides ta ka võib vabalt olla alkoholijoobes ja panna toime väärteo. Kohus on seisukohal, kui isik eelmise päeva õhtul tarvitab alkoholi, siis pigem peab mõistlik ja teistest ühiskonna liikmetest hooliv inimene võimalikuks-tõenäoliseks pidama, et ta võib olla ka alkoholijoobes järgmisel päeval, iseäranis kui ta seda ei ole ka alkomeetriga kontrollinud ja teda on ka varem alkoholijoobes autot juhtimise eest karistada saanud. Sõltumata sellest, kas tal on olemas alkomeeter või mitte, kuid ka alkomeetri olemasolul, kui isik ei kasuta seda ka hommikul, peab ta arvestama veelgi enam, et ta võib olla alkoholijoobes ning asudes juhtima autot, võib ta toime panna seeläbi süüteo. Eeltoodu alusel tuleb märkida, et K.A pani toime talle inkrimineeritud väärteo tahtlikult, täpsemalt kaudse tahtluse vormis. Kohus ei tuvasta, et K.A esineksid õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Seega on kohtuvälise menetleja poolt K.A-le süüks arvatud väärtegu õigesti kvalifitseeritud nii väärteo süüdistuse kui kohtuvälise menetleja otsuse alusel. Järelikult K.A on süüdi
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 5
Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et mõistetud karistused ei ole K.A-le mõju avaldanud. Vaatamata sellele lisaks, et ta oma esitatud kaebuse kohaselt töötab autojuhina (FIE), tal on kolmest lepingust tulenevad laenukohustused ja kaks kooliealist last, keda vaja ülal pidada. Seega varasemad karistused ega ka isiklikud kohustused ei ole sundinud teda suhtuma hoolivamalt ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Sealjuures on oluline, et temalt ei ole ka varem ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigust ja on üksnes piirdutud rahatrahvidega. Üldpreventiivses mõttes tuleb isikule mõista ka selline karistus, et õiguskorra kaitsmise huvid oleksid tagatud ja ta võtaks karistust lõppude-lõpuks tõsiselt. Igal aastal hukkub liiklusõnnetustes ja saab viga tuhandeid inimesi. Ka igal ühiskonna liikmel on õigus tunda kindlustunnet sellest, et ta ei kaotaks joobes juhtide tõttu liikluses viga saades oma sissetulekuid, töövõimet ja et pere ei jääks tema vigastuse tõttu raskustesse – kasvõi sellest tulenevalt nt ravikulude, laenu/liisingkohustuste täitmata jätmise tõttu, mis võib kaasa tuua kodu jm vara kaotuse, moraalse kahju või isegi pankroti. Joobes juhtide tõttu samuti hukkub liikluses igal aastal liialt palju inimesi. Seetõttu võib kaotada pere igaveseks pereliikme, saades seeläbi sisuliselt korvamatu moraalse kahju igaveseks, rääkimata sealjuures pere vaesusse langemise ohust jpm, mis sellisel juhul on juba teisejärgulise tähtsusega, kuna kohatu on rääkida varalistest väärtustest, kui inimest enam ei ole. Järelikult ühiskonna liikmetel on õigus oodata ja see on igati põhjendatud, et joobes juhtidele mõistetaks karistus, mis paneb neid ja teisi hoiduma joobeseisundis rooli istumast ning seetõttu süüteo eest mõistetaks küllaldane karistus õiguskorra kaitsmise huvides. Iseäranis ka siis, kui ainuüksi varasemad rahatrahvid ei ole mõju K.A teiste ühiskonna liikmete vastu hoolivamaks muutnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et on igati võrdse kohtlemise põhimõtete vastane, kui karistuse mõistmisel seaduse ees pandaks soodusolukorda juhid, kes vajavad juhtimisõigust seoses töö jm kohustustega. Kel juhtimisõigus on vajalik ja subjektiivselt leiab, et ei suuda karistust kanda, peab piinliku täpsusega kinni pidama liikluseeskirjade nõuetest ning mitte oma tegude tähendust enda ja oma pere jaoks pelgalt tagantjärgi analüüsima. Riik peab tagama kõikidele ühiskonnaliikmetele turvatunde ja mitte karistamatuse tunde. Seetõttu kohus leiab, et kaebuses toodu ja asjaolud, et trahv summas 10 020 on käesolevaks ajaks tasutud, K.A on pere, sh laste ülalpidamiskohustus, K.A on tasulise riigisisese autoveo tegevusluba, K.A on tegev FIE autojuhina, kohustused kahest liisinglepingust ja laenulepingust - ei anna siiski alust K.A kaebuse rahuldamiseks. Riik peab seisma kõigi ühiskonnaliikmete eest, kellede huve ei saa allutada üksikisiku soovidele, kes ei ole piisavalt hoolinud oma käitumisega teistest ühiskonnaliikmetest. Karistuse mõistmisel lähtutakse peaasjalikult ka süü suurusest. Mõõdetud joobeks oli 0,44 mg/l, mis on
Karistuse raamideks karistus kuni 300 trahviühikut. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on igati põhjendatud põhikaristuse osas rahatrahvi mõistmiseks K.A-le minimaalselt üle keskmise sanktsioonimäära järgi, s.o 167 19 trahviühikut – 10 020 krooni. Ehkki eelmine kord karistati K.A
Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohtuväline menetleja ekslikult valesti kohaldanud normi selles osas, mis näeb ette kergemad karistuse raamid. Selle sätte 1. punkt on mõeldud isikule, keda ei ole varem
alustel karistatud, mistõttu oleks pidanud kohaldama K.A-le raskemat karistust ette näinud sätte 2. punkti.
Karistusregistri teatisest 19 nähtuvalt karistati K.A
lg 1 alusel 17.06.2008.a Lääne PP otsusega, sealjuures trahv tasuti ära K.A poolt 03.12.2008.a Karistusregistri seaduse (KarRS) §-s 31 kohaselt sätestatakse antud seadusega karistusandmete õiguslik tähendus. KarRS § 31 lg 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. KarRS § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. KarRS § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Karistus
lg 1 ei saanud kustuda, sest see täideti (tasuti) ära 03.12.2008.a ja enne aasta 22 möödumist K.A poolt sooritati uus väärtegu 14.01.2009
Viimase eest tasuti trahv ära 24.01.2009.a Ka antud trahvi tasumisest ei jõudnud samuti veel aasta mööduda, kuna K.A sooritas uue vääreo 05.11.2009.a
62 lg 1 järgi, mille eest trahv tasuti ära 15.11.2009.a Ka antud trahvi tasumisest ei jõudnud veel aasta mööduda, kui K.A sooritas 19.09.2010.a käesolevas kohtumenetluses menetletava väärteo. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu kohus tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb lisakaristuse osas ise uue otsuse. Kohus kvalifitseerib selle
lg 3 p 2 järgi, kuid kohtul puudub seetõttu õigus raskendada K.A-le mõistetud lisakaristuse määra, kuna kohus menetleb kaebust kohtuvälise menetleja otsusele, mis välistab kaebuse esitaja karistuse karmistamise, mõistab kohus samuti K.A-le sanktsioonis ette nähtud minimaalse, s.o kolme kuu pikkuse mootorsõiduki juhtimise äravõtmise lisakaristusena. 6. Menetluskulud Käesolevas asjas menetluskulud puuduvad. Indrek Nummert Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.