. otsusega kriminaalasjas nr 1-0913671 karistuseks mõistetud rahalise karistuse kandmata osa 122 (ühesaja kahekümne kahe) tunni üldkasuliku tööga tähtajaga neli kuud arvates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata F.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 4 alusel kohustada F.T üldkasuliku töö tegemisel järgima
elama oma alalises elukohas aadressil xxxxx xx-xx xxxx xxxx;
Kohtutäituri taotlusest nähtub, et F.T suhtes on täitemenetlus rahalise karistuse nõudes algatatud 25.11.2009.a. ja täitmisteade võlgnikule posti teel kätte toimetatud 15.01.2010.a. Rahalisest karistusest on 08.11.2010.a. seisuga tasumata 9247 krooni. Kohtutäitur on täitemenetlusejooksul teinud järgmised täitetoimingud: kontrollinud pangaarvete olemasolu ja arestinud võlgniku konto SEB pangas, alates 25.03.2010 arestitud arvele laekumisi ei ole olnud, kontrollinud võlgniku töökoha olemasolu –võlgnik töökohta Eesti Vabariigis ei oma, arestinud 20.01.2010.a. võimaliku tagastusnõude Maksu- ja Tolliametis – 21.04.2010 laekus 5753 krooni, kontrollinud võlgniku registervara – võlgnik omab ühisvarana maja kinnistu reg nr 1447841 – ühisvara jagamine ei ole kohtutäituri pädevuses. Juhindudes täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 palub kohtutäitur otsustada rahalise karistuse asendamise . KrMS § 417 lg 3 kohaselt kui rahalist karistust ei ole tasutud määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei ole järgitud või kui rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku § 424 sätestatud korras pikendatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele pöörata sissenõuet, otsustab täitmiskohtunik kohtutäituri avalduse alusel rahalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras.
lg-s 1 sätestatu kohaselt kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud korras. F.T avaldas kohtule, et on nõus sellega, et rahaline karistus asendataks üldkasuliku tööga. Prokurör peab F.T-le karistuseks mõistetud rahalise karistuse tasumata osa asendamist ÜKT-ga otstarbekaks.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. F.T ärakandmata rahaline karistus on 9247 krooni s.o 184 miinimumpäevamäära suurune summa, millele vastab 61 päeva vangistust.
lg 1 kohaselt mõistes kuni kaheaastase vangistuse , võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Kohus leiab, et kohtutäituri taotlus F.T-le karistuseks mõistetud rahalise karistuse tasumata osa asendamiseks on seaduslik ja põhjendatud ning asendab Tartu Maakohtu 04.09.2009.a. otsusega F.T-le karistuseks mõistetud rahalise karistuse kandmata osa, mis vastab 61 päevale vangistusele, 122 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga neli kuud arvates käesoleva määruse jõustumisest. Vastavalt
lg 4 üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt seadustiku §-s 75 sätestatule. Kersti Vosman Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.