§-de 424 ja 329 järgi Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Kaitsja I.K 36304036537, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, xxxxx, elukoht xxxxx xx.xxxxx xxxxx xxxx; kriminaalkorras karistatud 1) 09.06.2004.a. Põlva Maakohtu poolt
alusel vangistusega 3 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; lisakaristus – sõidukite juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 2) 20.04.2009.a. Harju Maakohtu poolt
alusel vangistusega 3 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; lisakaristus – sõidukite juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks; tõkendit ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON I.K süüdi tunnistada
Harju Maakohtu kohtuotsusega
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas-xxxxx xx.xx-xxx xxxxx xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. I.K , olles 20.04.2009.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks ( kohtuotsus jõustus 21.04.2009.a.) ning juhtides 26.05.2009.a. kella 18.50 paiku Põlva maakonna Põlva vallas Põlva-Holvandi tee 2-l kilomeetril A. N. nimele registreeritud sõiduautot Ford Transit registreerimismärgiga xxxxxx, pani toime
täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Liiklusseaduse § 20 lg 1 nõuete kohaselt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Süüdistatava I.K , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus I.K karistamist
I.K-le mõistetavat karistust tuleb kokkuleppe kohaselt suurendada temale Harju Maakohtu poolt 20.04.2009.a. mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud vangistust võrra ning mõista lõplikuks karistuseks
Kokkuleppe kohaselt asendatakse mõistetud vangistus
lg 1 alusel üldkasuliku tööga 540 tundi, mis tuleb sooritada 1 aasta 6 kuu jooksul. Tulenevalt
lg 4 peab I.K üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
Lisakaristusena kuulub kokkuleppe kohaselt I.K-lt
Kohtu järeldused Süüdistatav I.K kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. I.K tuleb süüdi mõista
§-de 424 ja 329 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus, samuti kohaldada lisakaristust. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o. 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 1138,70 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu I.K on xxxxx ning toimetulekutoetuse saaja, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluses täies ulatuses on süüdimõistetule ülejõukäiv. Eeltoodu tõttu jätab kohus sundraha ja kaitsjatasu osaliselt – 1/3 ulatuses riigi kanda. Epp Tombak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.