) § 175 lg 1 p-dele 4, 9 ja 10 kohaselt on kriminaalmenetluse kuluks määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja muud kulud (postikulu).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 4.1. H.P määratud kaitsjana osales kriminaalmenetluses vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kohtueelses menetluses on prokurör arvestanud kaitsjale tasu koos käibemaksuga 600 krooni. Kohtumenetluses on kaitsjal õigus saada tasu kohtuistungil osalemise eest koos käibemaksuga 300 krooni. Seega on määratud kaitsja tasu kriminaalasja menetluses kokku 900 krooni, sealhulgas käibemaks 150 krooni. 4.2.
lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 6525 krooni. 4.3. Postikulu (kohtukutse, kohtu alla andmise määruse saatmine süüdistatavale) käesolevas kriminaalasjas on riigi vahendite arvel kantud 32 krooni. Seoses süüdimõistmisega lasub süüdimõistetul menetluskulude (kokku 7457 krooni) hüvitamise kohustus. Arvestades, et süüdimõistetu on 100% töövõimetuspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension, leiab kohus, et sellises ulatuses menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks jätta pool kõigist menetluskuludest riigi kanda (
Seega jääb süüdimõistetu kanda sundraha summas 3262 krooni, kaitsjatasu summas 450 krooni ja postikulu summas 16 krooni, kokku 3728 krooni. Kaitsja taotlust ja prokuröri nõusolekut arvestades peab kohus võimalikuks lubada H.P tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust võrdsetes osades kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. . Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.