(25)valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis P. Suurmaa 27.07.2009.a ja 29.07.2009.a suulise kokkuleppe OÜ Amador-LC juhatuse liikme R. Villiga selles, et T.E ning OÜ Amador-LC tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis OÜ Wasp Project juhatuse liige L.S 28.07.2009.a suulise kokkuleppe Alphaline Consult OÜ juhatuse liikme M.-L. Väljakuga selles, et OÜ Wasp Project ning Alphaline Consult OÜ tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis P. Suurmaa 29.07.2009.a ja 30.07.2009.a suulise kokkuleppe OÜ ABC Kapital juhatuse liikme K. N.ga selles, et T.E ning OÜ ABC Kapital tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis P. Suurmaa 30.07.2009.a suulise kokkuleppe I. Knudsen OÜ juhatuse liikme G.F-iga selles, et T.E ning I. Knudsen OÜ tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates

1. a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o võttis P. Suurmaa 27.07.2009.a ja 30.07.2009.a ühendust A-Firmad OÜ juhatuse liikme L. M.ning kutsus viimast ühinema valmisfirmade müügi teenuse hinna tõstmisega 6500 kroonile. Kuid L. M. ei olnud sellega nõus ning kokkuleppega ei ühinenud; o võttis OÜ Wasp Project juhatuse liige L.S 30.07.2009.a ühendust A-Firmad OÜ juhatuse liikme L. M.ning kutsus viimast ühinema valmisfirmade müügi teenuse hinna tõstmisega 6500 kroonile. Kuid L. M. ei olnud sellega nõus ning kokkuleppega ei ühinenud. Konkurentsi kahjustava tegevuse osana lubasid P. Suurmaa ja L.S eespool nimetatud valmisfirmade müügi teenust osutavatele ettevõtjatele, et võtavad ühendust teiste Tallinnas valmisfirmade müügi teenust osutavate ettevõtjatega ning lepivad kokku hinnatõusus. Eelpoolnimetud ettevõtjatevaheliste konkurentsi kahjustavate kokkulepete tulemusena tõstsid
2. a juulikuu lõpus ja augustikuu alguses alljärgnevad ettevõtjad tüüptingimustele vastava valmisfirma müügi teenuse hinda järgmiselt: T.E tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Wasp Project tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, Alphaline Consult OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Amador-LC tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, OÜ Volbeko Consult tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ ABC Kapital tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, I. Knudsen OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile. Sellise tegevusega rikkus P. Suurmaa: • konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinnaja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Seega pani P. Suurmaa toime KarS §-s 400 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, s.t konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. 3

(25)Alates 27.02.2010.a kehtiva karistusseadustiku kohaselt vastab P. Suurmaa tegevusele KarS §-s 400 lg 2 p 1 sätestatud konkurentsi kahjustav kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, s.o konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega määratakse otseselt ja kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused. L.S oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles alates 27.04.2001.a OÜ Wasp Project /10756319/ juhatuse liige ning tegutsedes OÜ Wasp Project nimel ja huvides, võttis ajavahemikul 24.07.2009.a-30.07.2009.a konkurentsi kahjustava tegevusega osa kokkulepetest nn valmisfirmade müügi teenust Tallinnas ja Harjumaal osutatavate ettevõtjatega, eesmärgiga teenida OÜ-le Wasp Project suuremat kasumit kui konkureerides, alljärgnevalt: o 24.07.2009.a sõlmis T.E /xxx/ juhatuse liikme P. Suurmaaga suulise kokkuleppe selles, et OÜ Wasp Project ja T.E tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o 24.07.2009.a leppis T.E juhatuse liikme P. Suurmaaga suuliselt kokku selles, et üheskoos võetakse ühendust ning lepitakse kokku valmisfirmade müügi teenuse hinnatõusus alljärgnevate nimetatud teenust osutavate äriühingutega: Alphaline Consult OÜ /11226888/, A-Firmad OÜ /11442638/, OÜ Amador-LC /10265946/, OÜ ABC Kapital /10521668/, OÜ Volbeko Consult /10569480/, I.Knudsen OÜ /xxx/. Kokkuleppe kohaselt pidi L.S võtma ühendust Alphaline Consult OÜ-ga ning P. Suurmaa A-Firmad OÜ-ga, OÜ-ga Amador-LC, OÜ-ga ABC Kapital, OÜ-ga Volbeko Consult ja H.I-ga. Vastavalt 24.07.2009.a OÜ Wasp Project juhatuse liikme L.S-i ja T.E juhatuse liikme P. Suurmaa vahelisele kokkuleppele ja kooskõlastatud tegevusele: o sõlmis T.E juhatuse liige P. Suurmaa 27.07.2009.a suulise kokkuleppe OÜ Volbeko Consult juhatuse liikme L.V-ga selles, et T.E ning OÜ Volbeko Consult tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis T.E juhatuse liige P. Suurmaa 27.07.2009.a ja 29.07.2009.a suulise kokkuleppe OÜ Amador-LC juhatuse liikme R. Villiga selles, et T.E ning OÜ Amador-LC tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis L.S 28.07.2009.a suulise kokkuleppe Alphaline Consult OÜ juhatuse liikme M.-L. Väljakuga selles, et OÜ Wasp Project ning Alphaline Consult OÜ tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis T.E juhatuse liige P. Suurmaa 29.07.2009.a ja 30.07.2009.a suulise kokkuleppe OÜ ABC Kapital juhatuse liikme K. N.ga selles, et T.E ning OÜ ABC Kapital tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis T.E juhatuse liige P. Suurmaa 30.07.2009.a suulise kokkuleppe I. Knudsen OÜ juhatuse liikme G.F-iga selles, et T.E ning I. Knudsen OÜ tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o võttis T.E juhatuse liige P. Suurmaa 27.07.2009.a ja 30.07.2009.a ühendust A-Firmad OÜ juhatuse liikme L. M.ning kutsus viimast ühinema 4

(25)valmisfirmade müügi teenuse hinna tõstmisega 6500 kroonile. Kuid L. M. ei olnud sellega nõus ning kokkuleppega ei ühinenud; o võttis L.S 30.07.2009.a ühendust A-Firmad OÜ juhatuse liikme L. M.ning kutsus viimast ühinema valmisfirmade müügi teenuse hinna tõstmisega 6500 kroonile. Kuid L. M. ei olnud sellega nõus ning kokkuleppega ei ühinenud. Konkurentsi kahjustava tegevuse osana lubasid P. Suurmaa ja L.S eespool nimetatud valmisfirmade müügi teenust osutavatele ettevõtjatele, et võtavad ühendust teiste Tallinnas valmisfirmade müügi teenust osutavate ettevõtjatega ning lepivad kokku hinnatõusus. Eelpoolnimetud ettevõtjatevaheliste konkurentsi kahjustavate kokkulepete tulemusena tõstsid 2009.a juulikuu lõpus ja augustikuu alguses alljärgnevad ettevõtjad tüüptingimustele vastava valmisfirma müügi teenuse hinda järgmiselt: T.E tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Wasp Project tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, Alphaline Consult OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Amador-LC tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, OÜ Volbeko Consult tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ ABC Kapital tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, H.I tõstis teenuse hinna 6500 kroonile. Sellise tegevusega rikkus L.S: • konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinnaja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Seega pani L.S toime KarS §-s 400 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, s.t konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. Alates 27.02.2010.a kehtiva karistusseadustiku kohaselt vastab L.S-i tegevusele KarS §-s 400 lg 2 p 1 sätestatud konkurentsi kahjustav kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, s.o konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega määratakse otseselt ja kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused. G.F oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles alates 08.08.2007.a I. Knudsen OÜ /xxx/ juhatuse liige ning tegutsedes I. Knudsen OÜ nimel ja huvides võttis 30.07.2009 konkurentsi kahjustava tegevusega osa kokkulepetest nn valmisfirmade müügi teenust Tallinnas ja Harjumaal osutatavate ettevõtjatega, eesmärgiga teenida I. Knudsen OÜ-le suuremat kasumit kui konkureerides, alljärgnevalt: o 30.07.2009.a sõlmis T.E /xxx/ juhatuse liikme P. Suurmaaga suulise kokkuleppe selles, et I. Knudsen OÜ ja T.E tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest. Vastavalt kokkuleppele lubas P. Suurmaa, et ta võtab ühendust teiste Tallinnas valmisfirmade müügi teenust osutatavate ettevõtjatega ning lepib kokku hinnatõusus. Ettevõtjatevaheliste konkurentsi kahjustavate kokkulepete tulemusena tõstsid 2009.a juulikuu lõpus ja augustikuu alguses alljärgnevad ettevõtjad tüüptingimustele vastava valmisfirma müügi teenuse hinda järgmiselt: T.E tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Wasp Project tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, Alphaline Consult OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Amador-LC tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, OÜ Volbeko Consult tõstis 5

(25)teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ ABC Kapital tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, I. Knudsen OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile. Sellise tegevusega rikkus G.F: • konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinnaja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Seega pani G.F toime KarS §-s 400 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, s.t konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. Alates 27.02.2010.a kehtiva karistusseadustiku kohaselt vastab G.F-i tegevusele KarS §-s 400 lg 2 p 1 sätestatud konkurentsi kahjustav kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, s.o konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega määratakse otseselt ja kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused. L.V mõisteti süüdi selles, et tema olles alates 12.07.1999.a OÜ Volbeko Consult /10569480/ juhatuse liige ning tegutsedes OÜ Volbeko Consult nimel ja huvides, võttis 27.07.2009.a konkurentsi kahjustava tegevusega osa kokkulepetest nn valmisfirmade müügi teenust Tallinnas ja Harjumaal osutavate ettevõtjatega, eesmärgiga teenida OÜ-le Volbeko Consult suuremat kasumit kui konkureerides, alljärgnevalt: o 27.07.2009.a sõlmis T.E /xxx/ juhatuse liikme P. Suurmaaga suulise kokkuleppe selles, et OÜ Volbeko Consult ja T.E tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest. Vastavalt kokkuleppele lubas P. Suurmaa, et ta võtab ühendust teiste Tallinnas valmisfirmade müügi teenust osutavate ettevõtjatega ning lepib kokku hinnatõusus. Ettevõtjatevaheliste konkurentsi kahjustavate kokkulepete tulemusena tõstsid 2009.a juulikuu lõpus ja augustikuu alguses alljärgnevad ettevõtjad tüüptingimustele vastava valmisfirma müügi teenuse hinda järgmiselt: T.E tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Wasp Project tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, Alphaline Consult OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Amador-LC tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, OÜ Volbeko Consult tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ ABC Kapital tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, I. Knudsen OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile. Sellise tegevusega rikkus L.V: • konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinnaja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Seega pani L.V toime KarS §-s 400 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, s.t konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. Alates 27.02.2010.a kehtiva karistusseadustiku kohaselt vastab L.V tegevusele KarS §-s 400 lg 2 p 1 sätestatud konkurentsi kahjustav kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, s.o 6

(25)konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega määratakse otseselt ja kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused. T.E /xxx/ mõisteti süüdi selles, et T.E , mille juhatuse liige on alates 05.09.2006.a P. Suurmaa ja seega juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 tähenduses, võttis T.E nimel ja huvides tegutseva P. Suurmaa kaudu ajavahemikul 24.07.2009.a30.07.2009.a konkurentsi kahjustava tegevusega osa kokkulepetest ja kooskõlastatud tegevusest nn valmisfirmade müügi teenust Tallinnas ja Harjumaal osutavate ettevõtjatega, eesmärgiga teenida suuremat kasumit kui konkureerides, alljärgnevalt: o 24.07.2009.a sõlmis P. Suurmaa OÜ Wasp Project /10756319/ juhatuse liikme L.S-iga suulise kokkuleppe selles, et OÜ Wasp Project ja T.E tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o 24.07.2009.a leppis P. Suurmaa OÜ Wasp Project juhatuse liikme L.S-iga suuliselt kokku selles, et üheskoos võetakse ühendust ning lepitakse kokku valmisfirmade müügi teenuse hinnatõusus alljärgnevate nimetatud teenust osutavate äriühingutega: Alphaline Consult OÜ /11226888/, A-Firmad OÜ /11442638/, OÜ Amador-LC /10265946/, OÜ ABC Kapital /10521668/, OÜ Volbeko Consult /10569480/, I. Knudsen OÜ /xxx/. Kooskõlastatud tegevuse kohaselt pidi L.S võtma ühendust Alphaline Consult OÜ-ga ning P. Suurmaa A-Firmad OÜ-ga, OÜ-ga Amador-LC, OÜ-ga ABC Kapital, OÜ-ga Volbeko Consult ja I. Knudsen OÜ-ga. Vastavalt 24.07.2009.a T.E juhatuse liikme P. Suurmaa ja OÜ Wasp Project juhatuse liikme L.S-i vahelisele kokkuleppele ja kooskõlastatud tegevusele: o sõlmis P. Suurmaa 27.07.2009.a suulise kokkuleppe OÜ Volbeko Consult juhatuse liikme L.V-ga selles, et T.E ning OÜ Volbeko Consult tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis P. Suurmaa 27.07.2009.a ja 29.07.2009.a suulise kokkuleppe OÜ Amador-LC juhatuse liikme R. Villiga selles, et T.E ning OÜ Amador-LC tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis OÜ Wasp Project juhatuse liige L.S 28.07.2009.a suulise kokkuleppe Alphaline Consult OÜ juhatuse liikme M.- L. Väljakuga selles, et OÜ Wasp Project ning Alphaline Consult OÜ tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis P. Suurmaa 29.07.2009.a ja 30.07.2009.a suulise kokkuleppe OÜ ABC Kapital juhatuse liikme K. N.ga selles, et T.E ning OÜ ABC Kapital tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis P. Suurmaa 30.07.2009.a suulise kokkuleppe I. Knudsen OÜ juhatuse liikme G.F-iga selles, et T.E ning I. Knudsen OÜ tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o võttis P. Suurmaa 27.07.2009.a ja 30.07.2009.a ühendust A-Firmad OÜ juhatuse liikme L. M.ning kutsus viimast ühinema valmisfirmade müügi teenuse hinna 7

(25)tõstmisega 6500 kroonile. Kuid L. M. ei olnud sellega nõus ning kokkuleppega ei ühinenud; o võttis OÜ Wasp Project juhatuse liige L.S 30.07.2009.a ühendust A-Firmad OÜ juhatuse liikme L. M.ning kutsus viimast ühinema valmisfirmade müügi teenuse hinna tõstmisega 6500 kroonile. Kuid L. M. ei olnud sellega nõus ning kokkuleppega ei ühinenud. Konkurentsi kahjustava tegevuse osana lubasid P. Suurmaa ja L.S eespool nimetatud valmisfirmade müügi teenust osutavatele ettevõtjatele, et võtavad ühendust teiste Tallinnas valmisfirmade müügi teenust osutavate ettevõtjatega ning lepivad kokku hinnatõusus. Eelpoolnimetud ettevõtjatevaheliste konkurentsi kahjustavate kokkulepete tulemusena tõstsid 2009.a juulikuu lõpus ja augustikuu alguses alljärgnevad ettevõtjad tüüptingimustele vastava valmisfirma müügi teenuse hinda järgmiselt: T.E tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Wasp Project tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, Alphaline Consult OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Amador-LC tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, OÜ Volbeko Consult tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ ABC Kapital tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, H.I tõstis teenuse hinna 6500 kroonile. Sellise tegevusega rikkus T.E juhatuse liikme P. Suurmaa tegevuse kaudu: • konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinnaja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Seega pani T.E juhatuse liikme P. Suurmaa tegevuse kaudu toime KarS §-s 400 lg 2 ettenähtud kuriteo, s.o kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, s.t juriidilise isiku poolt toime pandud konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. Alates 27.02.2010.a kehtiva karistusseadustiku kohaselt vastab T.E tegevusele KarS §-s 400 lg 4 sätestatud juriidilise isiku poolt toime pandud konkurentsi kahjustav kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, s.o konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega määratakse otseselt ja kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused. OÜ-t Wasp Project /10756319/ oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et OÜ Wasp Project, mille juhatuse liige alates 27.04.2001.a on L.S ja seega juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 tähenduses, võttis OÜ Wasp Project nimel ja huvides tegutseva L.S-i kaudu ajavahemikul 24.07.2009.a-30.07.2009.a konkurentsi kahjustava tegevusega osa kokkulepetest nn valmisfirmade müügi teenust Tallinnas ja Harjumaal osutatavate ettevõtjatega, eesmärgiga teenida suuremat kasumit kui konkureerides, alljärgnevalt: o 24.07.2009.a sõlmis L.S T.E /xxx/ juhatuse liikme P. Suurmaaga suulise kokkuleppe selles, et OÜ Wasp Project ja T.E tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o 24.07.2009.a leppis L.S T.E juhatuse liikme P. Suurmaaga suuliselt kokku selles, et üheskoos võetakse ühendust ning lepitakse kokku valmisfirmade müügi teenuse hinnatõusus alljärgnevate nimetatud teenust osutavate äriühingutega: Alphaline Consult OÜ /11226888/, A-Firmad OÜ /11442638/, OÜ 8

(25)Amador-LC /10265946/, OÜ ABC Kapital /10521668/, OÜ Volbeko Consult /10569480/, H.I /xxx/. Kokkuleppe kohaselt pidi L.S võtma ühendust Alphaline Consult OÜ-ga ning P. Suurmaa A-Firmad OÜ-ga, OÜ-ga Amador-LC, OÜ-ga ABC Kapital, OÜ-ga Volbeko Consult ja H.I-ga. Vastavalt 24.07.2009.a OÜ Wasp Project juhatuse liikme L.S-i ja T.E juhatuse liikme P. Suurmaa vahelisele kokkuleppele ja kooskõlastatud tegevusele: o sõlmis T.E juhatuse liige P. Suurmaa 27.07.2009.a suulise kokkuleppe OÜ Volbeko Consult juhatuse liikme L.V-ga selles, et T.E ning OÜ Volbeko Consult tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis T.E juhatuse liige P. Suurmaa 27.07.2009.a ja 29.07.2009.a suulise kokkuleppe OÜ Amador-LC juhatuse liikme R. Villiga selles, et T.E ning OÜ Amador-LC tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis L.S 28.07.2009.a suulise kokkuleppe Alphaline Consult OÜ juhatuse liikme M.-L. Väljakuga selles, et OÜ Wasp Project ning Alphaline Consult OÜ tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis T.E juhatuse liige P. Suurmaa 29.07.2009.a ja 30.07.2009.a suulise kokkuleppe OÜ ABC Kapital juhatuse liikme K. N.ga selles, et T.E ning OÜ ABC Kapital tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o sõlmis T.E juhatuse liige P. Suurmaa 30.07.2009.a suulise kokkuleppe I. Knudsen OÜ juhatuse liikme G.F-iga selles, et T.E ning I. Knudsen OÜ tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest; o võttis T.E juhatuse liige P. Suurmaa 27.07.2009.a ja 30.07.2009.a ühendust A-Firmad OÜ juhatuse liikme L. M.ning kutsus viimast ühinema valmisfirmade müügi teenuse hinna tõstmisega 6500 kroonile. Kuid L. M. ei olnud sellega nõus ning kokkuleppega ei ühinenud; o võttis L.S 30.07.2009.a ühendust A-Firmad OÜ juhatuse liikme L. M.ning kutsus viimast ühinema valmisfirmade müügi teenuse hinna tõstmisega 6500 kroonile. Kuid L. M. ei olnud sellega nõus ning kokkuleppega ei ühinenud. Konkurentsi kahjustava tegevuse osana lubasid P. Suurmaa ja L.S eespool nimetatud valmisfirmade müügi teenust osutavatele ettevõtjatele, et võtavad ühendust teiste Tallinnas valmisfirmade müügi teenust osutavate ettevõtjatega ning lepivad kokku hinnatõusus. Eelpoolnimetud ettevõtjatevaheliste konkurentsi kahjustavate kokkulepete tulemusena tõstsid 2009.a juulikuu lõpus ja augustikuu alguses alljärgnevad ettevõtjad tüüptingimustele vastava valmisfirma müügi teenuse hinda järgmiselt: T.E tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Wasp Project tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, Alphaline Consult OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Amador-LC tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, OÜ Volbeko Consult tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ ABC Kapital tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, H.I tõstis teenuse hinna 6500 kroonile. Sellise tegevusega rikkus OÜ Wasp Project juhatuse liikme L.S-i tegevuse kaudu: 9

(25)• konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinnaja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Seega pani OÜ Wasp Project juhatuse liikme L.S-i tegevuse kaudu toime KarS §-s 400 lg 2 ettenähtud kuriteo, s.o juriidilise isiku poolt toime pandud kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. Alates 27.02.2010.a kehtiva karistusseadustiku kohaselt vastab OÜ Wasp Project tegevusele KarS §-s 400 lg 4 sätestatud juriidilise isiku poolt toime pandud konkurentsi kahjustav kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, s.o konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega määratakse otseselt ja kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused. I. Knudsen OÜ /xxx/ oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et I. Knudsen OÜ, mille juhatuse liige on alates 08.08.2007.a G.F ja seega juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 tähenduses, võttis I. Knudsen OÜ nimel ja huvides tegutseva G.F-i kaudu 30.07.2009.a konkurentsi kahjustava tegevusega osa kokkulepetest nn valmisfirmade müügi teenust Tallinnas ja Harjumaal osutatavate ettevõtjatega, eesmärgiga teenida suuremat kasumit kui konkureerides, alljärgnevalt: o 30.07.2009.a sõlmis G.F T.E /xxx/ juhatuse liikme P. Suurmaaga suulise kokkuleppe selles, et I. Knudsen OÜ ja T.E tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest. Vastavalt kokkuleppele lubas P. Suurmaa, et ta võtab ühendust teiste Tallinnas valmisfirmade müügi teenust osutatavate ettevõtjatega ning lepib kokku hinnatõusus. Ettevõtjatevaheliste konkurentsi kahjustavate kokkulepete tulemusena tõstsid 2009.a juulikuu lõpus ja augustikuu alguses alljärgnevad ettevõtjad tüüptingimustele vastava valmisfirma müügi teenuse hinda järgmiselt: T.E tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Wasp Project tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, Alphaline Consult OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Amador-LC tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, OÜ Volbeko Consult tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ ABC Kapital tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, I.Knudsen OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile. Sellise tegevusega rikkus H.I juhatuse liikme G.F-i tegevuse kaudu: • konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinnaja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Seega pani I. Knudsen OÜ oma juhatuse liikme G.F-i tegevuse kaudu KarS §-s 400 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise, s.o juriidilise isiku poolt toime pandud kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, s.t konkurentsi kahjustavas kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. Alates 27.02.2010.a kehtiva karistusseadustiku kohaselt vastab H.I tegevusele KarS §-s 400 lg 4 sätestatud juriidilise isiku poolt toime pandud konkurentsi kahjustav kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, s.o konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja 10

(25)kooskõlastatud tegevus, kui sellega määratakse otseselt ja kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused. OÜ Volbeko Consult /10569480/ oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et OÜ Volbeko Consult, mille juhatuse liige on alates 12.07.1999.a L.V ja seega juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 tähenduses, võttis OÜ Volbeko Consult nimel ja huvides tegutseva L.V kaudu konkurentsi kahjustava tegevusega osa kokkulepetest nn valmisfirmade müügi teenust Tallinnas ja Harjumaal osutavate ettevõtjatega, eesmärgiga teenida suuremat kasumit kui konkureerides, alljärgnevalt: o 27.07.2009.a sõlmis L.V T.E /xxx/ juhatuse liikme P. Suurmaaga suulise kokkuleppe selles, et OÜ Volbeko Consult ja T.E tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest. Vastavalt kokkuleppele lubas P. Suurmaa, et ta võtab ühendust teiste Tallinnas valmisfirmade müügi teenust osutavate ettevõtjatega ning lepib kokku hinnatõusus. Ettevõtjatevaheliste konkurentsi kahjustavate kokkulepete tulemusena tõstsid 2009.a juulikuu lõpus ja augustikuu alguses alljärgnevad ettevõtjad tüüptingimustele vastava valmisfirma müügi teenuse hinda järgmiselt: T.E tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Wasp Project tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, Alphaline Consult OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Amador-LC tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, OÜ Volbeko Consult tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ ABC Kapital tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, I. Knudsen OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile. Sellise tegevusega rikkus OÜ Volbeko Consult juhatuse liikme L.V tegevuse kaudu: • konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinnaja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Seega pani OÜ Volbeko Consult juhatuse liikme L.V tegevuse kaudu toime KarS §-s 400 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise, s.o juriidilise isiku poolt toime pandud kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, s.t konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. Alates 27.02.2010.a kehtiva karistusseadustiku kohaselt vastab OÜ Volbeko Consult tegevusele KarS §-s 400 lg 4 sätestatud juriidilise isiku poolt toime pandud konkurentsi kahjustav kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, s.o konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega määratakse otseselt ja kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused. OÜ Amador-LC /10265946/ oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et OÜ Amador-LC, mille juhatuse liige on alates 02.11.1997 R. Vill ja seega juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 tähenduses, võttis OÜ Amador-LC nimel ja huvides tegutseva R. Villi kaudu 27.07.2009.a ja 29.07.2009.a konkurentsi kahjustava tegevusega osa kokkulepetest nn valmisfirmade müügi teenust Tallinnas ja Harjumaal osutavate ettevõtjatega, eesmärgiga teenida suuremat kasumit kui konkureerides, alljärgnevalt: o 27.07.2009.a ja 29.07.2009.a sõlmis R. Vill T.E /xxx/ juhatuse liikme P. Suurmaaga suulise kokkuleppe selles, et OÜ Amador-LC ja OÜ Liivikas 11

(25)Varad tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest. Vastavalt kokkuleppele lubas P. Suurmaa, et ta võtab ühendust teiste Tallinnas valmisfirmade müügi teenust osutavate ettevõtjatega ning lepib kokku hinnatõusus. Ettevõtjatevaheliste konkurentsi kahjustavate kokkulepete tulemusena tõstsid 2009.a juulikuu lõpus ja augustikuu alguses alljärgnevad ettevõtjad tüüptingimustele vastava valmisfirma müügi teenuse hinda järgmiselt: T.E tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Wasp Project tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, Alphaline Consult OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ Amador-LC tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, OÜ Volbeko Consult tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ ABC Kapital tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, I. Knudsen OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile. Sellise tegevusega rikkus OÜ Amador-LC juhatuse liikme R. Villi tegevuse kaudu: • konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinnaja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Seega pani OÜ Amador-LC juhatuse liikme R. Villi tegevuse kaudu toime KarS §-s 400 lg 2 ettenähtud kuriteo, s.o juriidilise isiku poolt toime pandud kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, s.t konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. Alates 27.02.2010.a kehtiva karistusseadustiku kohaselt vastab OÜ Amador-LC tegevusele KarS §-s 400 lg 4 sätestatud juriidilise isiku poolt toime pandud konkurentsi kahjustav kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, s.o konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega määratakse otseselt ja kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused. 2. Harju Maakohtu 24. septembri 2010. a otsusega üldmenetluses: P. Suurmaa tunnistati süüdi KarS § 400 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära (päevamäär 50 krooni) summas 20 000 krooni. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrati rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks 2000 krooni. L.S tunnistati süüdi KarS § 400 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses (päevamäär 65 krooni) summas 19 500 krooni . Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrati rahaline karistus tasumisele ositi 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks 3 900 krooni. G.F tunnistati süüdi KarS § 400 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära (päevamäär 50 krooni) summas 10 000 krooni . L.V tunnistati süüdi KarS § 400 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära (päevamäär 75 krooni) summas 15 000 krooni. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrati rahaline karistus tasumisele ositi 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks 3000 krooni. T.E tunnistati süüdi KarS § 400 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 150 000 krooni. 12

(25)KarS § 73 lg 1, 2, ja 3 alusel määrati, et rahalisest karistusest tuleb kohe tasuda 50 000 krooni, ülejäänud 100 000 krooni ei pöörata täitmisele, kui T.E ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. OÜ Wasp Project tunnistati süüdi KarS § 400 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 100 000 krooni. KarS § 73 lg 1, 2, ja 3 alusel määrati, et rahalisest karistusest tuleb kohe tasuda 50 000 krooni, ülejäänud 50 000 krooni ei pöörata täitmisele, kui OÜ Wasp Project ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. I. Knudsen OÜ tunnistati süüdi KarS § 400 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 50 000 krooni. KarS § 73 lg 1, 2, ja 3 alusel määrati, et rahalisest karistusest tuleb kohe tasuda 25 000 krooni, ülejäänud 25 000 krooni ei pöörata täitmisele, kui OÜ I. Knudsen ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. OÜ Volbeko Consult tunnistati süüdi KarS § 400 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 50 000 krooni. KarS § 73 lg 1, 2, ja 3 alusel määrati, et rahalisest karistusest tuleb kohe tasuda 25 000 krooni, ülejäänud 25 000 krooni ei pöörata täitmisele, kui OÜ Volbeko Consult ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. OÜ Amador-LC tunnistati süüdi KarS § 400 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 50 000 krooni. KarS § 73 lg 1, 2, ja 3 alusel määrati, et nimetatud rahalisest karistusest tuleb kohe tasuda 25 000 krooni, ülejäänud 25 000 krooni ei pöörata täitmisele, kui OÜ Amador- LC ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. M. –L. Väljak mõisteti süüdistuses KarS § 400 lg 1 järgi ja Alphaline Consult OÜ KarS § 400 lg 2 järgi õigeks ning selles osas kohtuotsust ei vaidlustata. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid P. Suurmaa ja T.E kaitsja J. Valdma, L.S-i ja OÜ Wasp Projekt kaitsja J. Kuusk, G.F-i ja I. Knudsen OÜ kaitsja A. Simson, L.V ja Volbeko Consult OÜ kaitsja P. Malve ja OÜ Amador-LC kaitsja R. Palmaru, kes taotlevad kõikide süüdistatavate suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. 3.1 P. Suurmaa ja T.E kaitsja J. Valdma leiab, et hinnakokkulepe ei ole tõendamist leidnud. Kohus on jätnud hinnakokkuleppe kui juriidilise fakti õiguslikult kvalifitseerimata ning tuginenud tunnistaja subjektiivsele arvamusele kokkuleppe toimumise kohta. P. Suurmaa positsioon on olnud algusest peale ühene: pärast seda, kui Riigilõivuseaduse muudatusega oli suurendatud riigilõivu usaldusühingu ümberkujundamiselt osaühinguks ning kaotatud võimalus sel teel valmisfirmasid kuluefektiivsemalt luua, soovis ta konsulteerida kolleegidega, kas on olemas mingi analoogne metoodika firmade asutamiseks sama kulubaasiga või on kulubaasi suurenemine paratamatu ning mida kolleegid selles osas ette võtavad. Selline professionaalne uuring tootmismetoodika ja innovatsiooni kohta kulubaasi optimeerimisel ei kvalifitseeru kartellikokkuleppena. Apellant on seisukohal, et kokkuleppe sõlmimise fakt tuleb avada eraõiguse tahteavaldusi reguleerivate õigusnormide ja õigusteooria kaudu. Eraõiguses peetakse üldiselt kokkuleppe kohustuslikeks elementideks tahet, tahteavaldust, lepingu alust ja motiivi. Kokkulepe eeldab alati kokkulepet sõlmivate isikute sellekohast soovi ehk seesmist tahet. Kaitsja viitab Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandele ja märgib, et avaldamata seesmine 13

(25)tahe ei saa õiguslikke tagajärgi kaasa tuua, mistõttu on õiguslike tagajärgede saabumiseks seesmise tahte avaldamine kohustuslik eeldus. Vaid tahteavalduste kaudu saavutatakse kokkulepe. Kokkulepe peab sisaldama tingimusi niisugusel määral, mis võimaldab järeldada tahet olla kokkuleppega seotud. Kokkulepe võib olla saavutatud otseste tahteavaldustega, kaudselt või vaikimisega. Igal konkreetsel juhul tuleb hinnata, kas kokkuleppest ilmneb piisava selgusega tahe olla kokkuleppega seotud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et P. Suurmaa kontakteerus kaassüüdistatavate ja tunnistajatega. Tema seletab, et kontakteerumise ajendas riigilõivu tõus, sellega seonduv asutamise metoodika muutus ning sellest tulenes valmisfirma loomise kulubaasi suurenemine. Kontakteerumise sisu ja mõte oli leida ideid ja alternatiivseid lahendusi nn usaldusühing-osaühing asutamise metoodikale. Valmisfirma loomise võimaluste otsimine väiksemate kuludega on tootearendus. Toote valmistamise metoodikast ja tootmise kulubaasist rääkimine, ilma et see ei puudutaks toote hinna kujunemist, on praktiliselt võimatu. Kaitsja refereerib tunnistajate K. N. ja L. M. ütlusi ning peab neid ebausaldusväärseteks. Kohtulikul uurimisel ei tuvastatud, mida konkreetselt P. Suurmaa küsis või ütles. Kuna K. N. andis süüdistavana ütlusi teadmisega, et tema ütluste süüdistajale soodsast sisust sõltub tema võimalus lahkuda menetlusest KrMS § 202 alusel tunnistajana, siis on sellise ütluse tõeväärtus madal. Paraku telefonikõnede sisu kohta peale K. N. ja L. M. ütluste muid tõendeid ei ole. Olukorras, kus ABC Kapital ja K. Niioja on menetlusaluste isikute hulgas üks suuremaid teenusepakkujaid, on tema suhtes menetluse lõpetamine KrMS § 202 rikkumine. L. M. ja K. N. ütluste tõeväärtus ei suurene ka otsuses viidatud e-kirju kogumis hinnates. P. Suurmaa on kohtuistungil märkinud, et mälu järgi ta ei saa kinnitada selliste e-kirjade saatmist. Saatmise fakti tuleks kontrollida elektroonilist dokumenti uurides, milles kajastub ka e-kirja elektroonilise liikumise kohta informatsioon. E-kirja väljatrükk ei ole dokument KrMS 123 mõtte järgi. Väljatrükil ei ole individualiseerivaid tunnuseid ei saaja ega saatja kohta. Väljatrükk on vaid arvutigraafiline kujutis. Elektronkirja failina ei ole kohus uurinud. Sel põhjusel tuleb see tõend kõrvale jätta. Juhul kui tõendi uurimisel leiab viidatud e-kirjade saatmine kinnitust, siis kohtus P. Suurmaa seletas, et sellised e-kirjad võivad seonduda küsimusega sellest, et mõned teenusepakkujad avaldasid erinevatel kodulehtedel ja banneritel erinevaid hindu, mis kätkeb endas klientide petmist ning kõlvatut konkurentsi. Oli infovahetus sellise tegevuse lõpetamiseks, millega võivad seonduda viidatud e-kirjad, kuid seda eeldusel, et nende saatmise fakt leiab kontrollimist. Menetluses jäi kõrvaldamata kahtlus, et hinnatõus oli ajendatud riigilõivu, kui toote ühe põhilise kulukomponendi suurenemisest. Kohus on rikkunud KrMS § 7 lg-st 3 tulenevat kohustust tõlgendada kõrvaldamata kahtlused menetlusaluse isiku kasuks. Antud asjas esineb õigusvastasust välistav asjaolu KarS § 27 mõtte järgi. Esiteks oli kogu infovahetuse eesmärgiks professionaalne uuring tootmismetoodika ja innovatsiooni kohta kulubaasi optimeerimisel, mis seisnes ideede ja võimaluste otsimisel firmade kuluefektiivsemaks asutamiseks, nn usaldusühing-osaühing metoodika asendamiseks. Teiseks, asjas on esitatud tõendeid, millest nähtub, et kvantitatiivselt on valmisfirmade müügiteenuse pakkujaid 70-100, mis viie menetlusaluse isiku puhul teeb osalusprotsendiks 5 kuni 7,14 protsenti turuosalistest. Selline kvantitatiivne turuosalus kvalifitseerub KS § 6 lg. 1 p. 3 järgi kui konkurentsi mittekõrvaldav osalus. Infovahetuse suunitlemine valmisfirma loomise kuluefektiivsemaks muutmisele ning ebaoluline turuosalus kõrvaldab KS § 4 lõikes 1 sätestatud keelu ning välistab teo õigusvastasuse KarS 27 mõtte järgi. 3.2 L.S-i ja OÜ Wasp Project kaitsja J. Kuusk leiab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, samuti on kohus kohtuliku uurimise käigus tõendeid ebaõigesti hinnanud, mistõttu on kohus teinud ebaõige lahendi. 14

(25)Apellantide käitumises puudub süüteokoosseis kuivõrd ei ole tõendamist leidnud KonkS § 4 lg 1 ja § 6 lg 1 p 3 sätestatud eelduste olemasolu või puudumine. Kohus on kaevatavas otsuses märkinud, et tulenevalt KonkS § 6 lg 2 sätestatust peab ettevõtja, kes tugineb KonkS § 6 lg 1 p 3 erisusele, tõendama kõikide KonkS § 6 lg 1 tingimuste täitmist. Samas aga sätestab KrMS § 7 lg 2 ning on märkinud ka Riigikohus korduvalt oma lahendites, et oluline koht kriminaalmenetluslike garantiide hulgas on Põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 2 sätestatud ja süütuse presumptsiooni ühe elemendina käsitataval põhimõttel, mille kohaselt ei pea isik kriminaalmenetluses tõendama oma süü puudumist. Kaitsja kaldub arvama, et olemuslikult väär ning mõneti vastuolus konkurentsiseaduse üldise olemusega on riikliku süüdistaja ja kohtu seisukoht, et igasugune ettevõtjate vaheline kokkulepe on koheselt karistusõiguslikult kvalifitseeritav kui nn kartell ja seetõttu ka karistatav. Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt on KarS §-s 400 kaitstav õigushüve vaba konkurents, mis on aga kahjustatud juhul, kui vastavate turgude ostjatel puudub nende (süüdistatavate) omavahelise kokkuleppe tõttu alternatiiv. Ehk kui meil on nt kitsas kaubagrupis kolm tootjat, kellest kaks suuremat sõlmivad mingisuguse kokkuleppe, millel on konkurentsi kahjustav mõju, siis on ilmne, et on tegemist KarS §-ga 400 kaitstava õigushüve rikkumisega, sest konkreetse kaubaturu ostjatel puudub mõistlik alternatiiv ja nad on sunnitud toodet ostma kallima hinnaga. Samas, kui meil on olukord, kus ettevõtjate kokkulepe ei omanud konkreetsel kaubaturul mingisugustki efekti või mõju, sest kaubaturul tegutseb veel ligi 90 ettevõtjat, kes pakuvad ostjatele küllaldaselt alternatiivseid võimalusi. Või seetõttu, et kõikidel isikutel on igal ajal võimalik asutada äriühing ID kaardi abil oluliselt soodsamalt kui mistahes ettevõtte vahendusel, siis tõusetub põhjendatult küsimus, kas antud juhul saab rääkida nn kartellist ja kaubaturu mõjutamisest selliselt, et oleks õigustatud ja põhjendatud kriminaalõiguslik sekkumine. Käesolevas kriminaalasjas puudub üldse adekvaatne tõendusmaterjal selle kohta, milline on nn väidetava valmisfirmade turu kogusuurus (st käibeliselt), puudub üheselt kontrollitav info, kui suur on kaubaturu osaliste tegelik ja täpne arv ning samuti on tuvastamata ja tõendamata käesolevas asjas süüdistatavate tegelik osa (müüdavate OÜ osade arvult, käibeliselt vms) kogu nn valmisfirmade turul. Puuduvad tõendid ja analüüs selle kohta kui palju moodustab käesolevas kriminaalasjas apellantide osa kogu konkreetsest kaubaturust. Kaitsja nõustub, et L.S on 30. juulil 2009.a helistanud L. M. ning vestelnud viimasega 02 min ja 59 sekundit, kuid ümberlükkamatult tõendatud ei ole, et nimetatud kõne käigus ka väidetavast kartellikokkuleppest räägiti. Maakohus on asunud otsuses mitmes kohas seisukohale, et kuivõrd kuupäevade ja telefonikõnede eristusest nähtuvalt ei saanud P. Suurmaa olla hetkeks, kui ta rääkis K. N., L. M. ja R. Villiga, olla rääkinud G.F-iga ja Alphaline Consult esindajatega, siis ilmselt P. Suurmaa moonutas tegelikku olukorda, et kallutada teisi konkurente oma plaaniga ühinema. Sellest hoolimata on kohus aga L.S-i ja Wasp Project puhul asunud siiski tõsikindlalt vastupidisele järeldusele - et viimased olid kindlasti kokkuleppega ühinenud ja sellega nõus, kuivõrd tunnistajad K. N. ja L. M. seda P. Suurmaa poolt telefonis väidetule tuginedes väitsid. On ju ilmne, et kuivõrd L.S on P. Suurmaa abikaasa poeg ja neil on tihedad omavahelised ärilised ja perekondlikud suhted, siis ükski konkurent ei kahelnud ega pidanud vajalikuks üle kontrollida, kui P. Suurmaa nimetas L.S ja Wasp Projecti kokkuleppega nõustunuks. Kuigi viimased mingisugustki kokkulepet P. Suurmaaga sõlminud ei olnud, ega olnud ka P. Suurmaa sellekohasest plaanist teadlikud. Tunnistaja L. M. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuid kohus on nendega põhjendamatult arvestanud. Kaitsja on seisukohal, et kohtueelse menetluse käigus teostatud süüdistatavate kodulehekülgede võrdlused ei ole lubatud tõendiks KrMS mõistes. Kaitsjal on kahtlus, kas tavateadmistega Konkurentsiameti uurimisosakonna reatöötaja on pädev korrektselt sünteesima, koguma ja 15

(25)analüüsima spetsiifilist IT alast informatsiooni, mis puudutab apellantide kodulehekülgede uuendamist. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta ja analüüsimata apellantide poolt maakohtu menetluses esitatud väited ja selgitused nn valmisfirmade turul toimuvate protsesside osas. 3.3 G.F-i ja I. Knudsen OÜ kaitsja A. Simson leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning rikutud on oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused ning järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Sisuliselt on enamus kaitsjate poolt kohtuvaidlustes esitatud argumente jäetud analüüsimata ning tuginetud on otsuse tegemisel üksnes süüdistusakti sisule. G.F-i juhitud firma I. Knudsen OÜ osutab juriidilisi ja raamatupidamisteenuseid, valmisfirmade müügiga ta vähemalt süüdistuses toodud ajal tegeles äärmiselt vähesel määral (müüs 1-3 firmat kuus) ning ei müünud ühtegi neist süüdistuses toodud hinnaga. Sellise ulatusega turul osalemine jätab tema väidetava kokkuleppe kindlasti tasemele, millega on võimatu kõrvaldada kaubaturul konkurentsi. Täpset osalusprotsenti ei pea tõendama süüdistatav, see oleks ilmselt materjal, mida pidanuks välja tooma eeluurimisel kogutud tõenditena. Käesolevas kriminaalasjas on nn kokkuleppe osaliste proportsioon täielikult tuvastamata. Konkurentsiseaduse § 6 lg 1 p 3 sätestab, et keeldu ei kohaldata tegevuse, otsuse või kokkuleppe suhtes, kui kokkulepe ei anna ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes. I. Knudsen OÜ osa ja võimalus konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes kõrvaldada on ilmselgelt võimatu. Süüdistuskõnes toodi välja, justkui hinnakokkuleppe korral ei saa õigusvastasust välistavat asjaolu esineda. Seaduse teksti täpselt lugedes „vähese tähtsusega kokkulepe ja otsus“ hinnakokkuleppe puhul ei mahu § 5 konteksti, kus räägitakse piirmääradest vertikaalsel ja horisontaalsel kokkuleppel. § 6 lg 1 p 3, milles sätestatakse õigusvastasus välistav asjaolu, kui kokkulepe ei anna võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes, siis laieneb see ka hinnakokkuleppele. Kuigi kohus on jõudnud järeldusele, et G.F sõlmis kaassüüdistatavatega kokkulepe valmisfirmade müügihinna tõstmises, siis apellant leiab, et see ei ole tõendatud. G.F ei ole kaassüüdistatavatega sel teemal suhelnud, mõnda ta neist üleüldse ei tunne. Ainsad võimalikud viited on selle kohta, et P. Suurmaa on temaga telefoni teel suhelnud ning müügihindu arutanud, kuid see iseenesest ei tähenda kokkuleppe sõlmimist kõikide turuosaliste vahel. Täielikult teadmata on P. Suurmaa ja G.F-i kõneluste sisu. Tunnistaja L. M. ei ole tunnistajana tõsiseltvõetav isik, samuti on tema ütlustes väga selged vastuolud, lisaks on ta G.F-i suhtes vaenulik isik. Kodulehel hindade fikseerimine ei oma samuti otsest tähendust, kuna see ei näita I. Knudsen OÜ tegeliku tegevuse sisu ja valmisfirma müügi teenuse tegelikku hinda. G.F-i sõnul müüs ta tol perioodil 1-3 firmat ja enda mälu järgi koos muude teenustega hinnaga 25 000 krooni. Seega ei järeldu ka tema reaalsest tegevusest tulenevalt mitte mingisuguse kokkuleppe olemasolu. Toimiku materjalidest on näha, et seoses riigilõivude ja notaritasude tõusuga tõstsid veel nii mõnedki firmad oma hindu 6500-le (Grete Gribovski, Urmas Rooba), kuid see ei ole iseenesest tähendanud veel nende osalemist kokkuleppe sõlmimisel. Raske on mõista süüdistuses esitatud ja kohtuotsusega kinnitatud versiooni tuginemist kodulehekülgede uurimisele, tõenduslikult ja tehniliselt võib nende kodulehtede väljavõtte ja tõendi lubatavuse sellisel kujul jätta kohtu hinnata, kuigi olen seisukohal, et see eeldaks vastava ala eksperdi ülekuulamist ja selgitamist, millisel kujul taoliste tulemuste usaldusväärsust saaks hinnata. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalasja menetlemisel on oluliselt rikutud menetlusnorme. KrMS § 202 sätestab kriminaalmenetluse lõpetamise võimaluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Seega on oluline § 202 kohaldamisel süü aste. Käesolevas kriminaalasjas ei ole 16

(25)seda põhimõtet järgitud. KrMS § 202 kohaldamisel on varjamatult oluliseks hoopis isiku ütluste andmine süüdistusele sobival viisil. K. N. ja OÜ ABC Kapital on süüdistuse järgi üks võimalikke suuremaid turuosalisi, samas on võimalikuks peetud nende suhtes menetlused pärast ütluste andmist lõpetada, samuti R. Villi suhtes füüsilise isikuna pärast kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Taolisel kujul ei viida kaitsja hinnangul kriminaalmenetlust läbi terviklikult ja loogiliselt, protsessiosaliste staatused ei ole kriminaalmenetluse osalistele arusaadavad ja ausad, nende seisundiga manipuleeritakse. 3.4 L.V ja Volbeko Consult OÜ kaitsja P. Malve leiab, et kohus on rajanud kohtuotsuse vaid kaudsetele tõenditele. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et väited hinnatõusuga ühinemisest konkurentide eeskujul lükkavad ümber tunnistajate poolt antud ütlused sellise iseloomuga asjaolude kohta, mida nad ei ole vahetult ise kogenud. KrMS § 66 lg 1 kohaselt tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Iga konkreetse tunnistaja ütluste tõeväärtuse hindamisel peab kohus seega alati vahet tegema, millises osas isiku ütlused on teadmistepõhised ja millises osas on tegemist isiku subjektiivse arvamuse või usu väljendusega, vastasel juhul ei ole välistatud isiku süüdimõistmine pelgalt nö kuulujutu põhjal. Kohtuotsuses ei ole kõrvaldatud kahtlus, et isegi kui vastaks tõele, et P. Suurmaa Volbeko Consult OÜ-d vestluses tunnistajatega mainis, ei teinud ta seda ajendatuna soovist neid kui oma konkurente nõusse saada. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ta Alphaline Consult õigeksmõistmise juures luges eluliselt usutavaks asjaolu, et hinda võidi tõsta mitte ettevõtjate vahel kokkulepitult, vaid teiste konkurentide sarnase käitumise eeskujul, samas leides mujal otsuses, et Volbeko Consult OÜ juhataja L.V sarnane väide ei saa olla eluliselt usutav. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks kohus väitis otsuses, et L.V muutis oma firma kodulehel hindu juhuslikult, kui ta väitis kogu menetluse vältel järjepidevalt, et ta ei teinud seda mitte juhuslikult, vaid regulaarse monitooringu tulemusel ja reageeringuna konkurentide hinnatõstmisele, milles ei saa olla midagi seadusevastast. Kohtuotsuse väide, et ei ole usutav, et Volbeko Consult tõstis pärast telefonikõnet P. Suurmaaga juhuslikult monitooringu tulemusena hindu ja tehes seda samal ajal, kui teised hinnatõusus kokkuleppinud äriühingud (nt Liivikas OÜ. WASP Project, ABC Kapital, Amador-LC) ei tõstnud hindu, ei ole kuidagi põhjendatud. Nimelt möönab kohus samas otsuses Alphaline Consult õigeks mõistmise põhjendustes, et hindade tõstmise täpne aeg ei olegi tegelikult täpselt teada. 3.5 OÜ Amador-LC kaitsja R. Palmaru on seisukohal, et kriminaalasja kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik ning kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kriminaalasja puuduvad 27.07.2009. a. ja 29.07.2009. a. telefonikõnede lindistused. Väljavõtetest nähtub üksnes see, et P. Suurmaa on R. Villile helistanud. Ühest küljest asus kohus seisukohale, et ei ole alust kahelda R. Villi ütlustes, sest need riimuvad sisu osas K. N. ja L. M. ütlustega. Samas järgmises lauses asub kohus seisukohale, et R. Vill küll eitab, et tema oleks P. Suurmaaga midagi kokku leppinud, kuid see väide on ümber lükatud P. Suurmaa ja R. Villi omavahelise e-kirja vahetusega. Näib, et kohus on seega asunud seisukohale, et R. Villi ütlused ei ole usaldusväärsed. Märkimist väärib ka see, et kohtuotsuse lõikudes, mis puudutavad teiste isikute süüdistusi, on tuginetud R. Villi ütlustele, lugedes neid usaldusväärseteks. Apellant leiab, et kohus ei saa samaaegselt lugeda isiku ütlusi usaldusväärseks ja ebausaldusväärseks. Tõend, millele olulises osas tugineb kohtuotsus ja mille alusel kohus tunnistab asjaolud tõendatuks, ei saa olla samas ebausaldusväärne. Süüdistuses on ette heidetud suulise hinnakokkuleppe sõlmimist, mille tõttu ainsad tõendid nimetatud kokkuleppe kohta saavad olla asjaosaliste ütlused. Olukorras, kus kohus loeb ütlused ebausaldusväärseks, puuduvad igasugused tõendid hinnakokkuleppe osas. Süüdistus on vastuoluline, kuna väidetavalt lepiti kokku hinnatõus 6500.- kroonile, kuid süüdistuse kohaselt OÜ 17

(25)Amador-LC tõstis hinna 6400.- kroonini. Apellant leiab, et audiitori aruanne näitab üheselt, et OÜ Amador-LC ei ole osalenud üheski hinnakokkuleppes. Osaühingu osade puhul ei ole tegemist mingi standardiseeritud toote või teenusega, mida alati saaks müüa sama hinnaga. Osaühingu osade hind lepitakse kokku konkreetse tehingu vastaspoolega, tehingu mõlema poole nõudmistest ja vajadustest lähtuvalt. Seetõttu peab süüdistatava juhatuse liige kogu süüdistuse kontseptsiooni ebaõigeks, kuna osaühingu osade müügi puhul pole tegemist kauba ega teenuse müügiga, puuduvad tüüptingimused ja iga tütarettevõtte müügitehingu sisu ja väärtus lepitakse kokku konkreetse tehingu teise poolega. Seetõttu leiab süüdistatava juhatuse liige, et ta objektiivselt ei saanud P. Suurmaaga milleski kokku leppida, kuna iga müügitehing lepitakse kokku üksnes tehingus osalejate vahel. Kohus jõudis järeldusele, et OÜ Amador-LC jättis oma hinna kodulehel 100 krooni võrra väiksemaks võrreldes OÜ Wasp Project hinnaga. Apellant peab vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu sellele, et OÜ Wasp Project ainuomanik ja juhatuse liige on L.S. Süüdistuses esile toodud perioodil R. Vill ja L.S omavahel suhelnud ei ole. OÜ Wasp Project ei ole seotud P. Suurmaaga. Seetõttu kerkib küsimus, kuidas pidi Rene Vill saama teada OÜ Wasp Project hinnataseme, et jätta OÜ Amador-LC väidetav hinnatase sellest 100 krooni madalamaks. Kuivõrd hinnakokkuleppe osas puuduvad otsesed tõendid, näib, et kohus on tuvastanud kõik süüteokooseisu asjaolud R. Villi poolt Konkurentsiametile esitatud e-kirjade. Apellant leiab, et ekiri näitab üheselt, et R. Vill ega OÜ Amador-LC ei olnud varasemalt ühegi ettepaneku või kokkuleppega nõustunud, mis tingis täiendava surveavalduse konkurendi poolt. Kohus viitab P. Suurmaa 06.11.

1. a. e-kirjale, millest kohus järeldab, et kui R. Vill ei oleks kokkuleppes osalenud, puudunuks vajadus informeerida R. Villi, et Konkurentsiametit on kokkuleppest teavitatud. Apellant juhib esmalt tähelepanu, et toimiku kohaselt oli P. Suurmaa poolt e-kirja saatmise ajaks R. Vill juba kahtlustatavana üle kuulatud R. Vill, kui isik, kes ei ole hinnakokkuleppes osalenud, ei teavitanud kedagi enda üle kuulamisest ja soovis alusetute kahtlustuste ja süüdistuste vältimiseks menetlejale kõiki asjaolusid selgitada. Seetõttu informeeris ta Konkurentsiametit samal päeval kõikidest e-kirjadest. Igasuguste kahtluste hajutamiseks soovib apellant täiendavalt esitada e-kirjavahetuse R. Villi ja Konkurentsiameti nõuniku R. Nugise vahel (lisa 1). Tõendit ei olnud võimalik esitada varem, sest ei olnud võimalik ette näha, et kohus R. Villi poolt esitatud e-kirju ebaõigesti süüdistatava kahjuks tõlgendab. Tõend on vajalik situatsioonist õige ülevaate saamiseks. Kohus on küll tsiteerinud P. Suurmaa 06.11.
2. a. e-kirja, kuid on jätnud tähelepanuta, et kiri lõppeb tegelikult kategoorilise hüüumärgiga väitega: „Ühte kahtlustan veel. Ilmselt mõistad mind!" Viimane lause on eriti oluline, kuid kohus on selle tsitaadist välja jätnud. Sellest on üheselt võimalik aru saada, et P. Suurmaa kahtlustas R. Villi, et viimane on esitanud tema kohta kaebuse Konkurentsiametile. Kirjast järeldub, et Suurmaa soovis välja uurida, kes on pöördunud Konkurentsiameti poole ja selle asjaolu kontrollimiseks ongi vastav e-kiri saadetud. Puuduvad muud tõendid peale P. Suurmaa ja R. Villi ütluste, esitatud e-kirjade ja jälitusprotokolli lisa. Teiste isikute (nt. K. N. või L. M.) ütluste alusel ei ole võimalik teha ühtegi järeldust väidetava OÜ Amador-LC ja T.E vahelise kokkuleppe osas. Kohtus on vahetult üle kuulatud P. Suurmaa, mistõttu teiste isikute ütlused seoses P. Suurmaalt kuulduga ei ole KrMS § 68 lg 5 kohaselt tõendiks. Kohus on otsuses ekslikult leidnud, et riigilõivu tõus leidis aset juuni alguses. Riigilõiv tõusis 06.07.
3. a, mitte juuni alguses. Olukorras, kus äriühingu asutamise kulu muutub, on loomulik ja paratamatu, et äriühingute asutamisele ja edasimüügile keskendunud ettevõtjad enda teenuste hinda selle tõttu tõstavad. Üldise hinna muutumise tingis objektiivne asjaolu, riigilõivu tõus. Apellant leiab, et kohus on teinud kahest e-kirjast põhjendamatuid ja ebaõigeid järeldusi, tuvastades üksnes kahe kaudse tõendi alusel süüteokooseisu esinemise süüdistatava OÜ AmadorLC tegevuses. Kohtuotsus ei põhine seega tõenditel vaid kohus on laskunud oletustel. Seda, mida rääkisid omavahel P. Suurmaa ja R. Vill saavad kinnitada või ümber lükata üksnes asjaosalised ise. 18

(25)Käesolevas asjas on kohtu alla antud üksnes juriidiline isik, juhtorgani liiget füüsilise isikuna kohtu alla antud ei ole. Kohus on otsuses nentinud, et juhatuse liige R. Vill on toime pannud KarS § 400 lg 1 vastava teo. Apellant on seisukohal, et kohus ei saa otsusega tuvastada kohtu alla andmata isiku tegevuses süüteokooseisu olemasolu, õigusvastasust ja süüd. Käesolevas asjas esitatud süüdistus ei ole õiguslikult täpne. Võimatu on rääkida valmisfirmade müügist, kuna juriidiliselt kujutavad tehingud endast osaühingu osade müüki. Süüdistatava juhatuse liige on terve menetluse vältel olnud seisukohal, et osaühingu osade müügi puhul puudub tarbija, tegemist ei ole kauba ega teenusega ja seetõttu ei kohaldu käesolevale situatsioonile konkurentsiõigus. On üheselt selge, et osaühingu osade puhul ei ole tegemist tootega ja müügilepingu puhul ei ole tegemist teenusega. Olukorras, kus isik ostab osaühingu osasid või aktsiaseltsi aktsiaid, ei saa teda lugeda tarbijaks vaid investoriks. Analoogiliselt börsi kaudu väärtpabereid ostev isik ei ole tarbija vaid investor. Seetõttu on süüdistuses ette heidetav tegevus nn „valmisfirmade müük" väljaspool konkurentsiõiguse reguleerimisala. Käesolevas asjas ei ole konkurentsi kahjustavat tagajärge tarbija jaoks tarbija puudumise tõttu võimalik tuvastada. Arvestades tagajärje puudumist ei vasta OÜ Amador-LC käitumine KarS § 400 lg 2 objektiivsele kooseisule.

1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad ja nende kaitsjad toetasid esitatud apellatsioone ja taotlesid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud argumendid ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 5.1 Esmalt peatub kohtukolleegium G.F-i ja I. Knudsen OÜ kaitsja A. Simsoni apellatsioonis viidatud võimalikel KrMS § 339 lg 1 p-des 7 ja 8 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulistel rikkumistel. Apellatsioonis on loetlenud rida asjaolusid, mille alusel kaitsja hinnangul tulnuks G.F ja I. Knudsen OÜ neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kuna maakohus asus tõendite hindamise tulemusel teistsugusele seisukohale, siis on kaitsja arvates tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes, st kohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohtukolleegium selle väitega ei nõustu ja leiab, et nimetatud rikkumisega oleks tegemist juhul, kui maakohus oleks kohtuotsuse põhiosas põhjendanud G.F-i ja I. Knudsen OÜ õigeksmõistmist, resolutiivosas nad aga ekslikult süüdi mõistnud. Apelleeritud kohtuotsuse põhiosas on esitatud väga veenvad põhjendused G.F-i ja I. Knudsen OÜ süüdimõistmise kohta ja kohtuotsuse resolutiivosas ongi nad esitatud süüdistuses süüdi mõistetud. Seega kohtukolleegiumi hinnangul kohtuotsuses vastuolu puudub. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on
3. jaanuari
4. a otsuses nr 3-1-1-106-06 märkinud, et nimetatud rikkumisega on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Sisuliselt on KrMS § 339 lg 1 p-s 8 kirjeldatud rikkumisega tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Nimetatud rikkumisega ei ole aga tegemist olukorras, kus kohtumenetluse pool ei nõustu kohtu seisukohaga. Kohtukolleegiumi hinnangul ongi käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus apellant kohtu seisukohtadega ei nõustu. 19

(25)Kohtukolleegiumi hinnangul on kohus apelleeritud kohtuotsuses tõendite põhjaliku analüüsi käigus tuvastanud G.F-ile ja I. Knudsen OÜ-le inkrimineeritud kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu ning süüd välistavate asjaolude puudumise. Seetõttu ei ole asjakohane ka see kaitsja väide, et kohtuotsuses puudub põhjendus. Riigikohtu praktika selles küsimuses on jätkuvalt seisukohal, et kohtuotsuses toodud põhjendustega mittenõustumine ei ole samastatav põhjenduste puudumisega KarS § 339 lg 1 p 7 mõttes (näiteks

1. augusti
2. a otsus nr 3-1-179-01). Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et asudes seisukohale, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, tulnuks kaitsjal apellatsioonis taotleda KrMS § 341 lg 1 alusel kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus, sest tegemist on KrMS § 339 lõikes 1 loetletud rikkumistega, mida ei ole ringkonnakohtus võimalik kõrvaldada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes korduvalt märkinud, et KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised on sellised, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt KrMS § 341 lg-st 1 ei ole apellatsioonimenetluses lubatud (näiteks
3. mai
4. a otsus nr 3-1-1-27-08). Eeltoodut arvesse võttes kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsiooni väitega, et maakohtu otsuses on tuvastatav KrMS § 339 lg 1 p-des 7 ja 8 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised. 5.2 Teiseks peatub kohtukolleegium kõikide kaitsjate apellatsioonides esitatud taotlusel maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamiseks ning õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis, neid omavahel kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatavate kui kaitsjate kaitseversioonid. Kaitsjate apellatsioonides korratakse süüdistatavate poolt kohtueelses menetluses ja maakohtu istungil esitatud väiteid nende süü puudumise kohta, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke argumente. Varem korduvalt tõstatatud ja apellatsioonides uuesti esitatud väidetele on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega juba vastatud. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes esimese astme kohtuotsuse motiivide ja seisukohtadega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. 5.3 Kolmandaks vastab kohtukolleegium enamikes apellatsioonides maakohtule tehtud etteheites, et kohus on süüdistatavate ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud ja arvestanud tunnistajate K. N. ja L. M. ütlustega ning kaudsete tõenditega. Kohtukolleegium märgib, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-19-05 ja 3-11-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu 20

(25)omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et esimese astme kohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Apelleeritud kohtuotsuses on väga põhjalikult motiveeritud, miks loeb kohus tunnistajate K. N. ja L. M. ütlusi usaldusväärseteks. Kohtuotsusest nähtub, et nimetatud tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas ja need on kooskõlas teiste kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, sealhulgas elektroonilise kirjavahetusega, telefonikõnede väljavõtetega ja L. M. poolt salvestatud telefonikõne salvestusega. Seetõttu ei näe kohtukolleegium kriminaalmenetlusõiguse rikkumist selles, et kohtuotsus on rajatud suures osas kaudsetele tõenditele. 5.4 Järgnevalt peatub kohtukolleegium P. Suurmaa ja T.E kaitsja J. Valdma väitel, et maakohus oleks pidanud elektroonilise kirjavahetuse väljatrükid tõendite kogumist välja jätma, sest need ei ole dokumendid KrMS 123 mõttes. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu ja kohtuistungi protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka lõikes üks loetlemata tõendeid. KrMS § 123 lg 1 kohaselt võib tõendamisel kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Kuna P. Suurmaa poolt saadetud e-kirjad sisaldavad teavet tõendamiseseme asjaolude kohta, siis on kohtukolleegiumi hinnangul kahtlemata tegemist dokumendiga KrMS § 123 lg 1 mõttes. Dokument kui iseseisev tõend ei pea olema mitte ainult paberkandjal, vaid see võib olla põhimõtteliselt ka näiteks savitahvlil, pärgamendil vms. Eesti kohtupraktikas aktsepteeritakse dokumendina ka nö arvutiväljatrükke, sealhulgas elektrooniliste kirjade väljatrükke. Kohtukolleegium rõhutab, et käesoleval ajal ongi kirjavahetus muutunud valdavas osas elektrooniliseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-104-05 on märgitud, et kui kriminaalasjas on küsimuseks kirja võimalik päritolu, on vältimatu ka pöördumine selliseid andmeid kajastavate andmekandjate poole. Käesolevas kriminaalasjas puudus sellise tõendamiskäigu järele vajadus, sest e-kirjade väljatrükist nähtub üheselt, millal ja kes on olnud kirjade saatja ja kellele need on adresseeritud. Pärast kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga tutvumist ei ole P. Suurmaa e-kirjade saatmist vaidlustanud ega andmekandjate kontrollimist taotlenud. Maakohtu 19. augusti 2010. a kohtuistungi protokollist nähtub, et prokuröri küsimustele vastates on P. Suurmaa tunnistanud, et e-kirjad on tõenäoliselt tema poolt kirjutatud. Siinjuures väärib tähelepanu, et ta teadis anda ütlusi ka nende e-kirjade sisu kohta. Alles pärast seda on ta lisanud, et arvuti failid peavad sellisel juhul alles olema. Seega on eksitav kaitsja apellatsiooni väide, et P. Suurmaa ütluste kohaselt ei saa ta mälu järgi kinnitada nende e-kirjade saatmist. Lisaks eeltoodule peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui e-kirju mitte käsitleda dokumendina KrMS § 123 lg 1 mõttes, on siiski tegemist tõendiga, mida tuleb KrMS § 63 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega. 5.5 P. Suurmaa ja T.E kaitsja J. Valdma ning G.F-i ja I. Knudsen OÜ kaitsja A. Simson leiavad, et süüdistatavaid ei ole koheldud võrdselt, sest osade süüdistatavate suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetatud. Tunnistaja K. N. ütlused on kantud soovist, et kriminaalmenetlus tema ja OÜ ABC Kapital suhtes KrMS § 202 alusel lõpetataks, mistõttu need ei ole usaldusväärsed. 21

(25)Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole K. N. ja OÜ ABC Kapital suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalmenetlusõigust rikutud, sest menetluse lõpetamine on toimunud kooskõlas KrMS § 202 sätetega. Erinevalt ülejäänud süüdistatavatest on K. N. end kohe täielikult süüdi tunnistanud, ütlusi andnud ja kohtueelsele uurimisele kaasabi osutanud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et K. N. on eelnevalt üle kuulatud ja alles seejärel on tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et ülekuulamise käigus ei saa isik veel kuidagi teada ega loota, et tema suhtes võidakse kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumisel KrMS § 202 alusel lõpetada. Seega ei saa see asjaolu mõjutada ka tema poolt ütluste andmist. 5.6 G.F-i ja I. Knudsen OÜ kaitsja märgib, et maakohus on jätnud kaitsja kohtukõnes avaldatud argumentidele hinnangu andmata. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Esiteks seetõttu, et kehtiv kriminaalmenetlusseadus selleks maakohut ei kohusta. KrMS §-s 312 on loetletud asjaolud, mis tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada. Kohtumenetluse poole, sealhulgas kaitsja kohtuvaidluses esitatud väidete ümberlükkamist see loetelu ei sisalda. Apelleeritud kohtuotsuses on KrMS §-s 312 loetletud asjaolud kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ammendavalt kajastatud. Teiseks aga seetõttu, et KrMS §-s 312 sätestatud asjaolude kajastamisega ongi maakohus kaitsjate väited ümber lükanud ja põhjendanud, miks ei ole kaitsjate seisukohad käesolevas kriminaalasjas rakendatavad. 5.7 P. Suurma ja T.E kaitsja J. Valdma leiab, et kokkuleppe mõiste avamisel tuleks lähtuda eraõiguse normidest ja viitab oma väidete kinnituseks Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes esitatud seisukohtadele. L.S-i ja OÜ Wasp Projekt kaitsja J. Kuusk ei nõustu maakohtu seisukohaga, et igasugune ettevõtjate vaheline kokkulepe on karistusõiguslikult kvalifitseeritav kartellina ning põhjendab seda Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande KarS § 400 juures olevate kommentaaridega. Seoses apellatsiooni väidete põhjendamisega seaduste kommenteeritud väljaannetes esitatud seisukohtadega märgib kohtukolleegium järgmist. KrMS §-s 2 on loetletud kriminaalmenetlusõiguse allikad. Seaduste kommenteeritud väljaandeid see loetelu ei sisalda. Küll aga on KrMS § 2 lg 4 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Lisaks sellele on KrMS § 364 kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht seaduse kohaldamisel kohustuslik. Eeltoodu ei puuduta mitte ainult Riigikohtu kriminaalkolleegiumi, vaid kõiki Riigikohtu lahendeid. Tuleb ju näiteks tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. 5.8 Järgnevalt vaeb kohtukolleegium apellantide väiteid, mille kohaselt süüdistatavate tegevuses puudus konkurentsi kahjustav eesmärk ja konkurentsi kahjustav tagajärg jäi saabumata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. mai 2010. a otsuses nr 3-1-1-32-10 märkinud, et Karistusseadustiku § 400 lg 1 oli kuni 27. veebruarini 2010. a kehtinud sõnastuse kohaselt abstraktne ohudelikt ja ei nõudnud kahju tekitamist ega konkreetse ohu loomist selle koosseisuga kaitstud õigushüvele. Seega ei olnud vaja eraldi tuvastada, kas hinnakokkuleppe tagajärjel sai keegi kasu või kahju. Kaitstavaks õigushüveks oli vaba konkurents ja vaba ettevõtlus, mida kahjustati juba ainuüksi kokkuleppe sõlmimisega, mistõttu ei olnud oluline, kas vastav kokkulepe hilisemas tegevuses üldse realiseerus. Riigikohus märgib, et selline seisukoht on kooskõlas KonkS § 4 lg-ga 1, mille kohaselt ei ole keelatud üksnes konkurentsi kahjustava tagajärjega ettevõtjatevahelised kokkulepped, vaid ka sellised kokkulepped, millel on konkurentsi kahjustav eesmärk, st mis on suunatud konkurentsi kahjustamisele ilma, et konkurentsi kahjustav tagajärg saabuks. Seetõttu ei ole kohtukolleegiumi hinnangul käesolevas kriminaalasjas tähtsust asjaolul, kas valmisfirmade müügi hinda ka tegelikult tõsteti. 22

(25)Apellandid leiavad, et süüdistatavate tegevuses puudus konkurentsi kahjustav eesmärk, sest hinnaläbirääkimised olid tingitud Riigilõivuseaduse muudatusest, mis tõstis kauba hinda. Kohtukolleegium märgib, et ka sellel asjaolul kas ja millisel eesmärgil süüdistatavad tegutsesid, ei ole käesoleva kriminaalasja seisukohast tähtsust. Seda alljärgnevatel põhjustel. Kuni

1. veebruarini
2. a kehtinud Karistusseadustiku § 400 lg-s 1 kirjeldatud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks oli kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, mis vastas KarS § 400 lg-s 1 sätestatud konkreetsetele tunnustele - sellega määrati otseselt või kaudselt kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, piirati tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist, jagati kaubaturgu või varustusallikat või mõni muu konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus. Seega nähtus KarS § 400 lg-st 1, et teatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevusi peeti juba olemuslikult konkurentsi kahjustavaks ja süüdistuses ei olnud vaja eraldi välja tuua asjaolusid, mis kinnitaksid, et need tegevused on konkurentsi kahjustavad. Ülejäänud juhtudel tuli süüdistuses näidata kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse konkurentsi kahjustav iseloom. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib eelpoolnimetatud otsuses nr 3-1-1-32-10 veel, et kuigi KarS § 400 ülesehitus ja sõnastus
3. veebruarist 2010 muutus, ei ole see süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste seisukohalt olulisi muudatusi kaasa toonud. Nimelt näeb KarS § 400 lg 1 kehtiv redaktsioon ette vastutuse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest. Seega tuleb KarS § 400 lgs 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tasandil tuvastada kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse konkurentsi kahjustav tagajärg. See ei muuda aga KarS § 400 lg 1 iseenesest materiaalseks deliktiks, kuna selle sätte sõnastuse kohaselt piisab sellest, kui süüdlastel oli kokkuleppe sõlmimisel, otsuse tegemisel või kooskõlastatult tegutsedes eesmärk konkurentsi kahjustada. Sellisel juhul tuleb objektiivsel tasandil tuvastada kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, subjektiivsel tasandil aga süüdistatavate kavatsus konkurentsi kahjustamise suhtes. Seega nõuab KarS § 400 lg 1 käesoleval ajal kehtivas sõnastuses konkurentsi kahjustava tagajärje või eesmärgi tuvastamist. Seevastu kehtivas KarS § 400 lg 2 redaktsioonis on toodud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused, mida peetakse a priori konkurentsi kahjustavaks ja mille puhul ei ole eraldi nõutud konkurentsi kahjustava tagajärje või eesmärgi tuvastamist. Selle sätte kohaselt nähakse ette vastutus konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest, sealhulgas riigihankes osalemisel, kui sellega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused; piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist või jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule või püütakse teda sealt välja tõrjuda. Seega on hinnatingimuste kindlaksmääramine, mida käsitletavas kriminaalasjas süüdistatavatele ette heidetakse, ka käesoleval ajal kriminaliseeritud ning puudub vajadus tuvastada, kas süüdistatavad tegutsesid konkurentsi kahjustava eesmärgiga või nende tegevus tõi kaasa konkurentsi kahjustava tagajärje. Seejuures tuleb märkida, et kuigi KonkS § 4 lg 1 järgi on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus, sisaldavad sama lõike p-d 1-6 keelatud tegevuste loetelu, mida loetakse oma olemuselt konkurentsi kahjustavaks. Nii on KonkS § 4 lg 1 p 1 järgi keelatud otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinnatingimuste kindlaksmääramine, millest järeldub, et nende tegevuste puhul puudub vajadus iga kord eraldi välja selgitada konkurentsi kahjustavat eesmärki või tagajärge. 5.9 Kaitsjad on juba maakohtus leidnud, et süüdistatavate käitumises esineb KonkS § 6 lg 1 p-s 3 sätestatud teo õigusvastasust välistav asjaolu, sest hinnakokkuleppes osalenud ettevõtjate turuosa oli tühine. Lisaks sellele on P. Suurmaa ja T.E kaitsja J. Valdma KonkS § 6 lg 1 p-le 1 tuginedes leidnud, et infovahetuse eesmärgiks oli professionaalne uuring tootmismetoodika ja innovatsiooni kohta kulubaasi optimeerimisel ning tarbija seisukohalt on selline tegevus majandusliku progressi edendamine. Apelleeritud kohtuotsuse 15-ndal leheküljel on maakohus 23

(25)kaitsjate sellekohased väited motiveeritult ümber lükanud. Vaatamata sellele kordavad kaitsjad seda väidet ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides uuesti. Seetõttu peab kohtukolleegium vajalikuks kaitsjate seisukohtade paikapidamatust veelkord põhjendada. KonkS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. KonkS § 6 lg 1 kohaselt ei kohaldata KonkS § 4 lõikes 1 sätestatud keeldu kokkuleppe, tegevuse või otsuse suhtes, mis: 1) aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa; 2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks; 3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes. KonkS § 6 lg 2 kohaselt peab ettevõtja ise tõendama, et esimeses lõikes sätestatud kõik tingimused on täidetud. Kohtukolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuse seisukohaga, et kui äriühingud tõstavad oma teenuse või toote hinda eesmärgiga saada ise suuremat kasumit, siis ei saa rääkida, et hinna tõstmine aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa. Seega ei ole käesoleval juhul hinnatõstmise kooskõlastatud tegevuse ja kokkuleppe puhul tegemist olukorraga, milles on täidetud konkurentsiseaduse § 6 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus. Kuna KonkS § 6 lg 2 sätestab, et KonkS § 4 lg 1 sätestatud keeldu ei kohaldata üksnes juhul kui kõik kolm KonkS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimust on täidetud, siis ei ole käesoleval juhul see säte kohaldatav. Siinjuures kohtukolleegium lisab, et kuna on täitmata juba ainuüksi KonkrS § 6 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus, siis ei ole vaja hakata KonkS § 6 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud tingimuste esinemise võimalikkust analüüsima. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate väitega, et süüdistatavate käitumine ei ole õigusvastane, sest esineb õigusvastasust välistav asjaolu. 5.10 Kaitsjad heidavad kohtueelsele uurimisele ja maakohtule ette, et ei ole välja selgitatud, kui suur oli kokkuleppes osalenud ettevõtjate turuosa. Apellandid väidavad, et lisaks süüdistatavatele oli valmisfirmade müügiga tegelevaid ettevõtteid tol ajal ligi sada. KonkS § 5 kohaselt on vajalik kaubaturu maht tuvastada vaid vähese tähtsusega kokkulepete puhul, milleks on KonkrS § 4 lg 1 p 4-6 sätestatud kokkulepped. Kuna käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavad süüdi mõistetud KonkrS § 4 lg 1 p 1 sätete rikkumises, siis ei ole kokkuleppes osalenud ettevõtjate turuosa kindlaksmääramine vajalik. 5.11 Viimasena peatub kohtukolleegium OÜ Amador-LC kaitsja R. Palmaru väidetel, mis käsitleb juriidilise isiku vastutust. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutust. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et OÜ Amador-LC on juriidiline isik, kelle juhatuse liikmeks on R. Vill. Kohus tuvastas, et füüsiline isik R. Vill on P. Suurmaaga leppinud 27.07.2009 ja 29.07.2009 suuliselt kokku, et T.E ja OÜ Amador-LC tõstavad valmisosaühingu müügihinda alates 2009 augustist 6500 kroonile. Seega on kuriteo toime pannud juriidilise isiku OÜ Amador-LC organ so ainuliikmeline juhatus. Hinnatõstmise kokkulepet sõlmides tegutses R. Vill 24

(25)juriidilise isiku huvides, sest hinnatõstmise tulemusena oli juriidilisel isikul võimalik teenida iga müüdud osaühingu pealt suuremat kasumit. Menetlus füüsilise isiku R. Villi osas lõpetati avaliku menetlushuvi puudumise tõttu KrMS § 202 alusel. Kohtukolleegium on seisukohal, et OÜ AmadorLC süüditunnistamine KarS § 400 lg 2 järgi on toimunud kooskõlas KarS §-s 14 sätestatuga, sest R. Vill tegutses juhatuse liikmena OÜ Amador-LC huvides. Seetõttu kohtukolleegium ei nõustu apellandi väitega, et OÜ Amador-LC süüdistuses R. Villi tegevuse kirjeldamisega on rikud R. Villi kaitseõigust. 5.12 KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis jääb rahuldamata kaitsjate taotlus õigusabikulude hüvitamiseks. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 24. septembri 2010. a süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-2979 tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola 25