4-11-2831/7

Väärteoasi nr.4-11-2831 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. septembril 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Karine Vartla K – J Vaab `i Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 21.06.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,11,008286 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik N.K, isikukood XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: N.K, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Hannes Küünarpuu KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada N.K kaebus ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 21.06.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 19 2302,11,008286 osaliselt ning N.K-lt Liiklusseaduse § 74 lg 2 kvalifitseeritud 19 väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 74 lg 3 p 1 alusel karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 /kolmeks/ kuuks. 19 Teha uus otsus, millega jätta N.K-lt Liiklusseaduse § 74 lg 2 väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmata. kvalifitseeritud Muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 21.06.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,008286 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 21.06.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,11,008286 tehtud otsusega tuvastati, et N.K 30.05.2011.a. kell 10:20, Saue vallas, Tallinna ringtee
2. km, juhtis mootorsõidukit Volvo FH12L reg.märk XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,36+/-0,05 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku N.K poolt esitatud vastulause. Vastulauses menetlusalune isik selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ja vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõidukijuhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja leiab, et vastulauses toodud selgitused ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liikluseeskirja § 76 punkt 3 nõuete kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Liiklusseaduse § 74'19 «Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine" lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 - 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 -0,74 milligrammi, - karistatakse väärteokorras rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7'23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7'24 lõige 1 sätete kohaselt Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove 2 tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Peale isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (positiivse näidu korral) tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga. 30.05.2011.a kell 10.32 mõõdeti N.K 'il alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr XXX, mille lõplik lugem oli 0,36 mg/1, laiendmääramatus +/-0,05 mg/1, seega lõpptulemus 0,31 mg/
3. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Põhja Prefektuurile on Eesti Akrediteerimiskeskus väljastanud tunnistuse erialase kompetentsuse kohta nr E-
4. Mõõtemetoodika MM 04-2010 "Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus" on kinnitatud 01.01.2010.a. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine". Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-11-00025) ning mõõteprotokolli ja mõõteseadme väljatrükki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, kohtuväline menetleja on seisukohal, et N.K juhtis 30.05.2011.a kella 10.20 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinna ringtee 34.km mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,31 milligrammi. Menetlusalune isik N.K rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja N.K-le 19 LS § 74 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 170 trahviühiku ulatuses, s.o. 680 eurot 19 ja võtta KarS § 50 lg 1 p 2 alusel N.K-lt LS § 74 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. KAEBUSE SISU N.K esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 21.06.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,008286 tühistada osaliselt ning nimelt hinnata, kas väärteoprotokoll ja muud protokollid on koostatud õigesti ning kui kohus leiab, et kõik on õige, palub menetlusalune isik endale kergemat karistust ja et temalt ei võetaks juhtimisõigust ära kolmeks kuuks. 30.05.2011.a. kella 10.20 ajal juhtis menetlusalune isik autot Volvo FH 12 L reg. nr. XXXja politsei kontrolli käigus mõõdeti tal alkoholijoove lõpptulemuseks 0,31 mg/1, millega mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Menetlusalune isik oli olnud eelmisel päeval sünnipäeval, kus tarbis alkoholi. Ta teadis, et ei pea järgmise päeva hommikul vara autot juhtima. Ta tegi politseile selle osas avalduse ja tunnistas oma süüd, ta kahetses juhtunut ja palus kergemat karistust. Ta tunnistab, et rikkumine ei olnud toime pandud tahtlikult ega teadlikult sest ta ei kiirustanud auto rooli istumisega ning ta tõepoolest ei osanud arvata, et tal võivad olla veel mingid alkoholi probleemid. Ta tundis ennast hästi, ta oli eelnevalt korralikult söönud kuid selgus, et ta oli siiski enda tervist valesti hinnanud ja ekslikult käitunud. 3 Menetlusalune isik on ise tööandja ja töötab ise oma firmas autojuhina ning ta on teadlik alkoholi tarbinuna autojuhtimise ohtlikkusest. Ta kinnitab veel, et tema tegu ei olnud tahtlik vaid oli ekslik. Selle kinnituseks on asjaolu, et tal fikseeritud joove oli kadunud juba peale talle kohapeal protokolli vormistamist ning politsei lubas peale protokolli vormistamist tal edasi sõita. Joobefakti osas ei ole joobe kadumine juba protokolli ajal mingi argument, kuid karistuse määramisel peaks selle faktiga siiski arvestama. Samas protokollidest lähtuvalt seda kuskil fikseeritud ei ole ning menetlusalust isikut on lihtsalt juhtimiselt kõrvaldatud tema kainenemiseni. Samuti ei lähtu protokollidest fakte sellest, mis iseloomustaksid tema tervislikku seisundit ja seda kas esines mingeidki väliselt tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Menetlusalune isik leiab, et talle koostatud protokollid ei kajastanud kõiki fakte ja asjaolusid ning väärteoprotokoll ei kirjelda toimunut. Seega otsuse tegijal ei olnud võimalik otsuse tegemisel kõiki fakte ja asjaolusid hinnata. Sellest lähtuvalt menetlusalune isik leiab, et talle määratud karistus on liiga range. Ta kinnitab, et juba talle määratud rahatrahv täitis tema suhtes oma eesmärgi ja ta on rahatrahvi ka juba tasunud. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
5. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4