Toimik nr 1-08-8989 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- augustil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-8989 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.D tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.08.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu T.D, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta T.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžov taotlus ja määrata tema poolt T.D-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,35 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,96 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista T.D-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. T.D tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber
- Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1
(4)Viru Vangla esitas 14.07.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.D-le tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. T.D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.05.2009 otsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ning karistatud KarS § 65 lg 1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat. Karistuse kandmise algus 17.11.2008 ja lõpp 17.11.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.07.
- Kinnipidamisasutusest T.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud põhikooli 9.-nda klassi ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanemisel on kinnipeetaval elama asuda isa juurde 1- toalisesse sotsiaalkorterisse, kuid isa ei soovi kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuna soovib kohe peale isiku tähtaegset vabanemist koos pojaga püsivalt elama minna xxx Isikul on vanglas pooleli keevitaja kutse omandamine. Enne vangistust ei olnud hõivatud. Töökogemus ja tööoskused puuduvad. Vabaduses on kinnipeetaval täheldatud alkoholi kuritarvitamist, kuritegu sooritatud alkoholijoobes. Isiku sõnul on valmis kriminaalhoolduse nõudeid järgima, kuigi on neid eelnevalt rikkunud. Kuritegu-väljapressimine on sooritatud grupis kriminaalhooldusalusena. Vangla toetab T.D vabastamist tingimisi enne tähtaegselt. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt kinnipeetaval vabanemisel kindel elu- ja töökoht puudub. Kinnipeetava isa ei soovi, et T.D vabaneks ennetähtaegselt. Soovib, et poeg lõpetaks vanglas õpingud ja kannaks karistuse lõpuni, et saaks koos pojaga sõita püsivaks elamiseks xxx T.D käitumist vabaduses võivad mõjutada korduv kriminaalkorras karistatus. Ta oli juba kahel korral kriminaalhooldusele määratud, esimesel korral määrati talle tingimisi karistus, teisel korral vabastati kinnipeetav vanglast enne tähtaegselt. Mõlemal korral pani ta katseaja perioodil uue kuriteo toime. Viimane kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes koos endise sõbraga, kellega ärandas ka varem autosid. Korduvalt karisttud väärteokorras alkoholi tarvitamise eest. T.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetut on 4 korral kriminaalkorras karistatud, kahel korral olnud kriminaalhooldusel, ühel neist ennetähtaegsel vabanemisel, katseajal pani toime uued kuriteod. Isikul puudub isiksust tõenav dokument. Isikul on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik ei ole võimelime hoidma oma käitumist kontrolli all. Uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kaitsja jättis küsimuse kohtule otsustada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et T.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude (vargused, asja omavoliline kasutamine) toimepanemise eest. Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, neist ühel korral ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud raske varavastase kuriteo (väljapressimise) eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-9) on näha, et T.D on väärteokorras 3 korral karistatud, nendest 1 korral Alkoholiseaduse alusel, 2 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus T.D puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 9 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Karistused on määratud muuhulgas keelatud esemete omamise, vanglaametniku korralduste eiramise eest, ebaviisakate väljendite kasutamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole T.D oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud põhikooli 9.-nda klassi ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isikul kehtivad isikuttõendavad dokumendid puuduvad. Vabanedes puudub T.D kindel elukoht. Kinnipeetava isa ei soovi, et poeg ennetähtaegselt vabaneb, kuna tegelikult soovivad nad lahkuda elamiseks xxx. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus, eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. T.D suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades T.D poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (muuhulgas I astme varavastane kuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles muuhulgas ka ennetähtaegsel vabastamisel (uute kuritegude toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine, elukoht on sotsiaalkorteris), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas palju kriminaalse taustaga isikuid kellega koos on korduvalt kuritegusid toime pandud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud 2 korral kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta T.D-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Samas alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 3
(4)vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.D temale Harju Maakohtu 29.05.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 06.09.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)