lg 2 p 9 ja 25 lg 2 ja
järgi Lühimenetlus Prokurör Vahur Verte Süüdistatav T.P Kaitsja ik: xxx, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, töökoht: oma sõnade kohaselt , autojuht, elukoht: Xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.03.2011 kuni 19.03.2011, 27.03.2011 kuni 28.03.2011, 29.03.2011 kuni 30.03.11, so 6 päeva, vahistatud 02.08.2011 Harju Maakohtu 21.06.2011 määruse alusel. Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 30.11.2006 otsusega
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud
Harju Maakohtu 27.06.2007 otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 3 kuud, § 65 lg 1 järgi vangistus 5 kuud
Harju Maakohtu 27.11.2008 otsusega
lg 2 p 5, 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud,
Vabanes karistuse ärakandmiselt 06.08.
lg 2 p 9 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 2. T.P süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 5.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.03.2011 kuni 19.03.2011, 27.03.2011 kuni 28.03.2011, 29.03.2011 kuni 30.03.2011 so. 6 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates T.P kinnipidamisest kohtu määruse alusel, so alates 02.08.2011. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada T.P suhtes lisakaristust, võttes T.P-lt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) aastaks. 7.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
Samuti üritas T.P 27.03.2011.a kella 19.16 ajal uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta Tallinnas Pärnu mnt 238 asuva kaupluse Järve Selver müügisaalist temale võõra ja AS-le Selver kuuluvaid erinevaid esemeid: kaks pakki sigarette Next Red maksumusega 2 x 2.10 eurot, pudeli Vana Tallinn likööri maksumusega 5.99 eurot ja üheliitrise pudeli Taurus õlut maksumusega 1.59 eurot, kokku kaupa 11.78 euro väärtuses, ning üritas nimetatud esemetega mööduda kaupluse turvaväravatest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata seoses kaupluse turvatöötaja sekkumisega, s.o kuritegu jäi katse staadiumisse
Samuti üritas T.P 29.03.2011.a kella 13.00 ajal uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta Tallinnas Endla 45 asuva kaupluse Kristiine Prisma müügisaalist temale võõra ja AS-le Prisma Peremarket kuuluva paki Bond Street sigarette maksumusega 2.40 eurot, pudeli Double Bock õlut maksumusega 1.65 eurot, ning üritas nimetatud esemetega mööduda kaupluse turvaväravatest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata seoses kaupluse turvatöötaja sekkumisega, s.o kuritegu jäi katse staadiumisse
Seega T.P , olles vargusi süstemaatiliselt toime panevaks isikuks, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o
T.P süüdistatakse ka selles, et tema 06.07.2011 kella 12.05 ajal juhtis Harjumaal Tallinnas Paldiski mnt. 51 juures mootorsõidukit Fiat Doblo registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr. 1518T kohaselt uuritaval T.P on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,59 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g (lõplik tulemus 2,53 mg/g)). Sellise käitumisega rikkus T.P liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 3 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid. Seega T.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Kohtuistungil süüdistatav T.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 18.03.2011 Järve Selveris toimunud varguse katse episood • 18.03.2011 koostatud G4S õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 18.03.2011 kella 19.00 ajal pidas kaupluse turvatöötaja Tauno K Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Järve Selver kauplusest kinni T.P , kes ei olnud kauba eest maksnud. Isiku valdusest leiti ja võeti ära pooleliitrine Viru Valge Cherry viinakokteil, kaheliitriline pudel Double Bock õlut, Wõro Lepasuitsu põsk, Kirde sai, Saaremaa Light juust ning jahutatud broiler, kokku kaupa 19,99 euro väärtuses. Kaup tagastati rikutud kujul kauplusele. (t/l 25) • 18.03.2011 koostatud tunnistaja Kersti K ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.03.2011 kella 18.50 ajal Järve Selveris tema turvatöötajana märkas ka ast, kuidas meesterahvas võttis viina, õlut, kana, liha, saia ja juustu. Kraapis maha triipkoodid ja pani need endale kotti. Seejärel meesterahvas möödus kassadest, jättes kauba eest maksmata. Isik peeti kinni ja kontrollimisel avastati tema juurest kaupa 19,99 euro väärtuses. Kaup tagastati rikutud kujul kauplusele. (t/l 26) • 19.03.2011 koostatud kahtlustatava T.P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ta oma süüd ei tunnista ning keeldub ütluste andmisest. (t/l 35-37) • 28.03.2011 koostatud kahtlustatava T.P ülekuulamisprotokolli kohaselt kahtlustatav eitab ta kuriteo toimepanemist ja selgitab, et 18.03.2011 kella 18.45 paiku läks Järve Selverisse, et endale süüa osta. Kohtas müügisaalis enda tuttavat Aleksandr´it, kes andis talle kassade juures kilekoti ja käskis kauplusest välja minna. Kahtlustatav ei vaadanud, mis kilekotis oli. Kassas ta enda arust maksis enda poolt võetud suitsu eest. Müügisaalist väljumise järel võeti ta turvatöötajate poolt kinni ja kilekotist avastati varastatud kaup. (t/l 3942) • 31.03.2011 koostatud asitõendi (salvestis CD plaadil, 18.03.2011 kauplus Järve Selver) vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et 18.03.2011 kaupluses Järve Selver kella 18.49 liikus meesterahvas kaupluse müügisaalis, tema ostukorvis mingi kaup. Seejärel liikus mees alkoholi osakonda ja võttis sealt ühe pudeli ning lahkus. Väljudes alkoholi osakonnast hoidis ta midagi käes ja pani selle endale taskusse. Kell 19.01 võttis meesteravas ostukorvis oleva pudeli õlut ja pani selle ostukorvis olevasse kilekotti ning suundus kassade juurde. Meesterahvas lahkus 19.03 kauplusest ilma millegi eest tasumata. (t/l 57-69) • 31.03.2011 koostatud kannatanu AS Selver volitatud esindaja ülekuulamisprotokollist ja hagiavaldusest koos lisaga nähtub, et 18.03.2011 kella 19.00 ajal üritati Järve Selver kauplusest varastada pooleliitrist Viru Valge Cherry viinakokteili, kaheliitrist pudelit Double Bock õlut, Wõro Lepasuitsu põske, Kirde saia, Saaremaa Light juustu ning jahutatud broilerit, kokku kaupa 19,99 euro väärtuses. Kaup oli varguse katse käigus rikutud – triipkoodid olid eemaldatud. AS Selver esitab tsiviilhagi summas 19,99 eurot ja lisab kauba mahakandmise akti. (t/l 70-76) 27.03.2011 Järve Selveris toimunud varguse katse episood 4 • 27.03.2011 koostatud G4S õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 27.03.2011 kella 19.16 ajal pidas kaupluse turvatöötaja Tauno K Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Järve Selver kauplusest kinni T.P , kes ei olnud kauba eest maksnud. Isiku valdusest leiti ja võeti ära pudel Vana Tallinn likööri, kaks pakki sigarette Next ja liitrine pudel Taurus õlut. Kaup tagastati rikutud kujul kauplusele. (t/l 45) • 27.03.2011 koostatud AS Selver avaldusest nr 148 nähtuvalt 27.03.2011 kella 19:16 ajal Järve Selveris aadressil Pärnu mnt. 238 peeti kinni isik, kelle juurest avatati Selver AS-ile kuuluvat kaupa (Vana Tallinn liköör, Nex Red sigaretid 2 pakki ja Taurus õlu) 11,78 euro väärtuses. Kaup tagastati rikutud kujul kauplusele. (t/l 44) • 27.03.2011 koostatud tunnistaja Kersti K ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 27.03.2011 kella 19.10 ajal Järve Selveris tema turvatöötajana märkas ka ast meesterahvast, kes tuli kauplusesse, võttis kassast kaks pakki suitsu ja läks müügisaali. Alkoholiletis võttis ta ühe pudeli Vana Tallinnat ja ühe pudeli õlut, kraapis seejuures maha triipkoodid ja pani korvist endale kotti. Seejärel liikus ta kassadest mööda ilma kauba eest tasumata. Peale kassade läbimist peeti isik kinni ning tema juurest avastati maksmata kaup. (t/l 46) • 28.03.2011 koostatud kahtlustatava T.P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et läks 27.03.2011 kella 19.00 paiku Järve Selverisse ja ta otsustas kaupa varastada, kuna tal ei olnud raha. Võttis pudeli Vana Tallinnat, pudeli õlut ja kaks pakki suitsu Next Red. Müügisaalis kriimustas ta triipkoodid maha. Seejärel peitis kauba kotti ning liikus väljapääsu suunas. Seejärel peeti ta turvatöötajate poolt kinni. (t/l 52-55) • 31.03.2011 koostatud kannatanu AS Selver volitatud esindaja ülekuulamisprotokollist ja hagiavaldusest koos lisaga nähtub, et 27.03.2011 kella 19.16 ajal üritati Järve Selver kauplusest varastada pudelit Vana Tallinn likööri, kaht pakki sigarette Next Red ja üht pudelit Taurus õlut, kokku kaupa 11.78 euro väärtuses. Kaup oli varguse katse käigus rikutud – triipkoodid olid eemaldatud. AS Selver esitab tsiviilhagi summas 11.78 eurot ja esitab kauba mahakandmise akti. (t/l 70-76) 29.03.2011 Kristiine Prismas toimunud varguse katse episood • 29.03.2011 koostatud G4S õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 29.03.2011 kella 13.00 ajal pidas kaupluse turvatöötaja Viktor T Tallinnas Endla 45 Kristiine Prisma kauplusest kinni isiku, kes ütles enda nimeks olevat Vladimir K ning kes ei olnud kauba eest maksnud. Isiku valdusest leiti ja võeti ära üks pakk Bond Street sigarette maksumusega 2,40 eurot ning pudel Double Bock õlut maksumusega 1,65 eurot. Kaup tagastati rikutud kujul kauplusele. (t/l 3) • 29.03.2011 koostatud tunnistaja Viktor T ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 29.03.2011 tema olles Kristiine Prismas turvatöötajana sai käsu kinni pidada pruunis jopes, hallides pükstes ja punase seljakotiga mees, kes oli müügisaalist väljunud ning suundus parkla poole. Isik peeti kinni ja toimetati turvaruumi. Isik võttis välja suitsupaki, mis oli juba avatud (rikutud). Lisaks oli kotis lahtine pudel Bock õlu. (t/l 4) • 29.03.2011 koostatud tunnistaja Villu K ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 29.03.2011 tema olles Kristiine Prismas turvatöötajana märkas ka ast, kuidas alkoholiosakonda läks meesterahvas kilekotiga. Ta võttis riiulilt midagi ja liikus edasi. Korv oli aga tühi ning kilekott oli teistsuguse kujuga. Seejärel võttis ta paki sigarette ja pani need jope taskusse. Mees lahkus kauplusest. Tunnistaja teavitas turvatöötajaid, kes ta mõne aja pärast kinni pidasid. (t/l 5) • 29.03.2011 koostatud ettekandest nähtuvalt 29.03.2011 kell 14.30 toimetas Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna töötaja J.Loik Lõuna politseijaoskonda T.P (isik tuvastati ID kaardi nr P0081141 alusel, koopia lisatud). (t/l 6-7) • 30.03.2011 koostatud kahtlustatava T.P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 29.03.2011 kella 12.45 ajal läks Kristiine Prismasse, et sigarette ja õlut varastada. Ta võttis müügisaalist pudeli õlut ja peitis endale kilekotti, kassa juurest võttis paki sigarette ja peitis enda jope taskusse. Seejärel suundus parkla suunas. Sigaretipaki jõudis ta teel parklasse lahti teha. Väga kahetseb. (t/l 12-15) 5 • 30.03.2011 koostatud kannatanu AS Prisma Peremarket volitatud esindaja Jekaterina Aljohhina ülekuulamisprotokolli ja hagiavalduse kohaselt 29.03.2011 kell 13.00 üritati varastada Kristiine Prisma kauplusest pakk sigarette Bond Street ja pudel Double Bock õlut. Sigaretipakk oli avatud, pudelilt oli triipkood maha kraabitud. Kaupa ei olnud võimalik müüki tagastada ja seetõttu kanti see maha. Seetõttu esitab Prisma Peremarket AS tsiviilhagi summas 4,05 eurot. (t/l 17-19, 20, 21) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 78) 06.07.2011 joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise episoodis: • 06.07.2011 koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt 06.07.2011 aadressil Paldiski mnt 51, Tallinn, T.P juhitud sõiduk Fiat Dablo (reg nr xxx) sõitis tagant otsa aeglustunud Aaro Ki juhitud sõidukile VW Passat (reg. nr XXX). (krim. asi. 11230110491, t/l 2) • 06.07.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist, skeemist ja fototabelist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht Paldiski mnt maja nr 51 vastas sõidusuunas Mustamäe poole. Suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal oli 50 km/h. Sõidutee oli kaetud asfaltbetoon kattega, mis oli ilma kõrgemate kohtade ja aukudeta. Sõidutee korras. Valge aeg, nähtavus oli hea. Paldiski mnt oli antud kohas ühesuunalise liiklusega. Sõiduradasid kokku viis, millest viies (vasakpoolseim) on vasak- tagasipöördeks. Kolmanda sõiduraja laius oli 3,5 m, neljanda laius 3,5 m ning viienda sõiduraja laius 3,5 m. Vaadeldaval lõigul asus reguleeritud jalakäijate ülekäigurada. Sõidusuundasid eraldas haljasala. Vasakpoolse (vasak-, tagasipööre) sõiduraja suunavööndeid eraldava ohutussaare Mustamäe tee poolsest otsast tõmmatud pikendussirgest risti üle Paldiski mnt 2,6 m Mustamäe tee suunas asus sõiduki Fiat Doblo reg.märk XXX vasakpoolne esinurk. Sõiduk asus kolmandal sõidurajal esiosaga Mustamäe tee poole. Sõiduki Fiat vasakpoolne esinurk oli kolmandat ja neljandat sõidurada eraldavast teekattemärgistusest 1,0 m kaugusel ning sõiduki vasakpoolne taganurk samast teekattemärgistusest 0,9 m kaugusel. Eelpool mainitud pikendussirgest 14,4 m Sõle tn suunas asus s/a VW Passat reg.märk XXX vasakpoolne esinurk. Sõiduk asus neljandal sõidurajal suunaga Mustamäe poole. S/a VW vasakpoole esinurk oli neljandat ja viiendat sõidurada eraldavast teekattemärgistusest 1,0 m kaugusel ning samast teekattemärgistusest 0,9 m kaugusel asus sõiduki vasakpoolne taganurk. (krim. asi. 11230110491, t/l 3-4, 5,6-13) • 06.07.2011 koostatud tunnistaja Aaro K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 06.07.2011 kella 12:00 paiku sõitis ta sõidukiga VW Passat reg nr XXX Paldiski mnt.-l, nähes foori rohelist tuld vilkumas aeglustas ning tema juhitud autole sõitis tagant sisse sõiduk xxx. Juht oli alkoholijoobes. Juht jõudis enne veel pidurdada, kuid kokkupõrge oli suur. Välised vigastused olid minimaalsed. Õnnetus juhtus Kesklinn-Mustamäe suunal 4 sõidureas. Peale kokkupõrget üritas juht põgeneda, sõitis tunnistaja autost mööda. Kuna juht jäi foori taha seisma õnnestus tunnistajal nimetatud autol võtmed eest võtta. (krim. asi. 11230110491, t/l 15-16) • 06.07.2011 koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt 06.07.2011 kell 13:25 tuvastati T.P vere analüüsi tulemusena etanoolisisaldus veres 2,59 mg/g (+0,06 mg/g). (krim. asi. 11230110491, t/l 19) • 22.07.2011 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrus, millest nähtuvalt lõpetati T.P 06.07.2011 kell 12:05 Paldiski mnt 51 juures toimepandud teo osas väärteomenetlus seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. (krim. asi. 11230110491, t/l 21) • 02.08.2011 koostatud kahtlustatava T.P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 06.07.2011 kella 12.05 ajal Harjumaal Tallinnas Paldiski mnt. 51 juures juhtis mootorsõidukit Fiat Doblo reg. nr. XXX, olles joobeseisundis. Alkoholi sisaldavaid jooke tarvitas 05.07.2011 ajavahemikul 18:00-22:00. Eelnimetatud ajavahemikul jõi ära 1,5.1 õlut ja veel 0,5 1 veini. Peale 22.00 alkoholi enam ei tarvitanud. Läks magama. Sõiduauto Fiat Doblo registreerimismärgiga xxx rooli läks alles järgmisel päeval, 06.07.2011, kella 12.00 paiku. Enne juhtima asumist tundis ennast adekvaatselt, oli kindel selles, et alkohol organismist on juba läinud. Sõitu alustas Koplist ning tahtis sõita Vilde teele. Kui liikus Tallinnas Paldiski mnt. 51 juures, valgusfoori juures, ei jõudnud pidurdada ning sõitis 6 tagant otsa ees aeglustanud sõiduautole. Vigastatud sõiduauto juht kutsus kohale politsei. Peale juhtunud avariid alkoholi enam ei tarvitanud. Kui politsei saabus kohale, kontrolliti dokumente, anti korraldus alkomeetrisse puhuda, millest tema keeldus. Seejärel toimetati Wismari haiglasse, ekspertiisi. Pärast seda viidi politseijaoskonda ning paigutati kambrisse, kainenemiseks. Puhtsüdamlikult kahetseb seda, et juhtis mootorsõidukit olles joobes. Võimalusel palub rangelt mitte karistada. (krim. asi. 11230110491, t/l 25-27) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava T.P ütlusi, kannatanu esindajate Paul Tiidemann´i ja Jekaterina Aljohhana ütlusi, AS Prisma Peremarket ja A-Selver AS-i avaldusi, tunnistajate Kersti K ´i, Viktor T ´i, Villu K ´i ja Aaro K´i ütlusi, G4S õigusvastase teo toimepanemise akte, asitõendite vaatlusprotokolli, hagiavaldusi, kaupade mahakandmise akte, ettekannet, liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi, fototabelit, joobeseisundi tuvastamise saatekirja, väärteomenetluse lõpetamise protokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel tunnistanud varguse katsete toimepanemist 27.03.2011 ja 29.03.2011, kuid 18.03.2011 varguse katse kohta on esitanud erinevaid versioone. Esialgselt keeldus süüdistatav ütluste andmisest 18.03.2011 episoodi kohta, hiljem selgitas, et müügisaalis andis tema tuttav, kelle isikuandmeid ta ei tea, tema kätte koti ja palus selle välja viia ning tema viiski koti välja, teadmata mis kotis on. Samas nähtub kriminaalasjas olevast videosalvestusest tehtud fotodest, et 18.03.2011 liikus süüdistatav müügisaalis ringi üksinda, käes ostukorv ja kilekott ning toppis kaupu kilekotti, millega ta hiljem kinni peeti. Seega ei ole süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused 18.03.2011 varguse katse kohta usaldusväärsed, kuivõrd videosalvestusest nähtub see, et süüdistatav liikus müügisaalis ringi üksinda ja pani teo toime samuti üksinda. Samasugused andmed tulenevad ka tunnistaja Kersti K i ütlustest ning tunnistaja nägi süüdistatava poolt nii kaupade võtmist kui ka triipkoodide mahakratsimist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud vargused on tõendamist leidnud kõigis kuriteoepisoodides. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.P käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav 11 päeva jooksul toime kolm järjestikust varguse katset ning kuu aega varem karistati teda samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Seega on ta vähem kui kahe kuu jooksul tabatud neljal korral varavastaste süütegude toimepanemiselt ning vähemalt kolmel korral on ta püüdnud varastada nii alkoholi kui ka toiduaineid. Sellest saab järeldada, et varavastaste süütegude toimepanemine on muutunud süüdistatava jaoks põhiliseks elatusvahendite saamise allikaks ja elulaadiks, millele annab kinnitust ka asjaolu, et süüdistataval puudub pikemat aega legaalne sissetulek. Seetõttu saab taolist käitumist hinnata varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.P käitumine kvalifitseeritud ka
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt T.P juhtis 06.07.2011 kella 12:05 ajal mootorsõidukit Fiat Doblo registreerimismärgiga xxx alkoholijoobe seisundis (alkoholijoove 2,59 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g). LS § 20 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Juht loetakse aga alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistatava ühes grammis veres vähemalt 2,53 milligrammi alkoholi. Arvestades taolisi asjaolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on sõidukit juhtides olnud alkoholijoobes, millega on rikkunud LS § 20 lg 3 sätestatud sõiduki juhtimise keeldu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et 7 kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on Prisma Peremarket AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 4,05 euro nõudes, milline sisaldab endas rikutud kaupade väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad kaubad rikkus varguse katse käigus varguse toimepanemise hõlbustamiseks T.P . Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava T.P poolt kavatsetult toime pandud vargus katsega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4,05 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista T.P-lt Prisma Peremarket AS-i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on A-Selver AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 31,77 euro nõudes, milline sisaldab endas rikutud kaupade väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad kaubad rikkus varguse katse toimepanemise käigus varguse toimepanemise hõlbustamiseks T.P. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava T.P poolt kavatsetult toime pandud vargus katsetega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 31,77 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista T.P-lt A-Selver AS-i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on avaldanud kahetsust, kuid kohus ei saa seda kahetsust pidada puhtsüdamlikuna. Süüdistatav pani järjestikku toime kolm varguse katset 11 päeva jooksul, iga kord peeti ta kinni ja pärast kinnipidamist pani toime uue samalaadse tahtliku kuriteo. Selline käitumine viitab igasugusele kahetsuse puudumisele ja kuritegeliku käitumise sihipärasusele püstitatud kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks. Kui eesmärk jäi aga saavutamata, pani süüdistatav toime uue teo, et see eesmärk saavutada. Seega oli süüdistatava käitumine kantud kavatsetusest nii teo enese kui ka tagajärje suhtes. Ajal, mil kriminaalasi oli kohtu menetluses, pani süüdistatav pärast kohtukutse kättesaamist ja kohtusse ilmumata 8 jätmist toime järgmise, seekord teiseliigilise kuriteo. Seejuures, arvestades süüdistataval tuvastatud joobeastet võib järeldada, et süüdistatav pani
järgi kvalifitseeritud teo toime kavatsetult, kuivõrd isik viib ennast sellisesse seisundisse teadlikult ning selline joove ei saa jääda isikule märkamata ega ootamatu ja selline isik on teadlikult liikluses nii enesele kui ka teistele liiklejatele ja kolmandate isikute varale ohtlik. Antud juhul oli ta ohtlik nii kõrvalise isiku varale kui ka tööandja varale. Süüdistatavale
lg 2 p 9 ja § 25 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavat süüdistatakse kolme varavastase katse toimepanemises, mis viitab sellele, et süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et viimase kahe aasta jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Süüdistatava sõnade kohaselt on tal ka elamispinna eest võlgnevus ja muud täitmata rahalised kohustused. Seega puuduvad süüdistataval rahalised vahendid, mis võimaldaks süüdistataval rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, so sellest, et kõik inkrimineeritud varavastased kuriteod jäid katse staadiumisse. Sellest võiks teha järelduse, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Samas on süüdistatav kõigil juhtudel rikkunud kauba ja muutnud selle realiseerimiskõlbmatuks, tekitades sellega ka teadlikult kannatanutele varalise kahju. Selline asjaolu tingib kohtu arvates selle, et süüdistatavale ei saa karistust määrata ettenähtud sanktsiooni alammääras või alammäära lähedasena, vaid rangemana, kuid kohus peab võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd tekitatud varaline kahju ei ole oluline. Süüdistatavale
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohus jõudis juba varavastase kuriteo toimepanemise eest karistuse liigi valikul seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, mistõttu tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, so joobe suurust ja sellest tulenenud ohtu liiklusele. Süüdistatav ei olnud oma seisundi tõttu suuteline sõidukit juhtima ning põhjustas liiklusõnnetuse ja püüdis seejärel ka sündmuskohalt sõidukiga lahkuda, millest saab järeldada süüdistatava soovi samas seisundis edasi sõiduki juhina liigelda. Süüdistatava karistusandmetest saab järeldada, et sellises seisundis viibimine ei ole süüdistatava jaoks olnud harukordne, millele lisaks karistusandmetele viitab ka asjaolu, et 18.03.2011 varguse katse toimepanemise järgselt tuvastati süüdistataval joove ning kõigil varguse toimepanemise kordadel varastas ta muuhulgas ka alkoholi. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et puudub alus väita nagu poleks süüdistatava süü kuigi suur. Samas peab kohus karistuse määra valikul oluliseks asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemises, mistõttu peab kohus võimalikuks karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena, kuid kohus ei pea võimalikuks süüdistatavat karistada ettenähtud sanktsiooni alammääras. Karistuste liitmisel lähtub kohus sellest, et süüdistatavale on inkrimineeritud eriliigilised kuriteod, so süüdistatava ründed on olnud suunatud erinevate õigushüvede vastu ning kohus leiab, et need kuriteod on toime pandud erineva tahtlusega. Seejuures näitab süüdistatava käitumine tema üldist suhtumist õiguskorda ja võõrasse varasse, seda nii varguste toimepanemisel kui ka tööandja sõidukiga liiklemisel alkoholijoobes. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused kuuluvad
Arvestades süüdistatava isikuandmeid, asjaolu, et süüdistatav on ilmselgelt suures sõltuvuses alkoholist, siis leiab kohus, et süüdistatava eluviis takistab tal alluda käitumiskontrollile ning karistuse
Süüdistatava karistusandmetest nähtub ka seda, et süüdistatava suhtes on ära 9 proovitud nii
sätted kui ka sellele järgnevalt
sätted, kuid ometigi pöörati
sätete alusel kohaldamata jäetud karistus uue kuriteo toimepanemise tõttu täitmisele ning mõisteti liitkaristus. Seega ei ole süüdistatavat säästvad meetmed sundinud süüdistatavat hoiduma kuritegude toimepanemisest ka võimaliku saabuva järjekordse vangistuse hirmus. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav ei sobi käitumiskontrollile ja süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.
järgi inkrimineeritava teo eest võib kohus
lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni 3 aastani. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Kuivõrd lisakaristust peab süüdistatav täitma ise sellega, et ei juhi mootorsõidukit, siis lisakaristuse kehtimise ajal mootorsõidukit juhtima asudes paneb süüdistatav toime uue tahtliku kuriteo. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus, kuriteo toimepanemise tehiolud on sellised, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada lisakaristust. Senise kohtupraktika kohaselt saaks sellelaadse süüteo toimepanemisel jätta lisakaristuse kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel, kuid kohtu arvates sellised erandlikke asjaolusid tuvastatud ei ole. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus süüdistataval tuvastatud joobeastmest ja sellest tulenevast seisundist ning sellest tekkinud ohust. Süüdistatav on oma objektiivse käitumisega näidanud, et ta on liikluses sõiduki juhina ohtlik nii iseenesele kui ka teistele liiklejatele, samuti oma tööandjale ning kohtu arvates tuleb süüdistatav liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritakse vaid ühte sellelaadilist kuritegu, leiab kohus, et mõistetav lisakaristus ei pea ulatuma ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani. Märt Toming kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.