lg 4 alusel määrata O.N-ile katseaeg kuni 03.11.2012.a.
Kohustada O.N-i täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 alusel määrata O.N-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda ametlikult tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele Töötukassas; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. 3) Mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja nõusolekuta. Määrus O.N-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talitusele. Vabastada süüdimõistetu O.N kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O.N on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 28.01.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-17247
lg 2 p 4, 7, 8, 10 ja § 121 järgi ning karistuseks on
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristus Pärnu Maakohtu 10.11.2008.a otsusega mõistetud karistusega 2 aastat 8 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud vangistust. Kandmata karistus on
Kinnipeetava karistusaeg algas 09.09.2008.a ja lõpeb 03.11.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 13.06.2011.a. Tartu Vangla edastas 09.06.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 31.08.2011.a seisuga on O.N-i kandmata karistusaeg 1 aasta 2 kuud 3 päeva vangistust. O.N on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 29.04.2008.a Pärnu Maakohtu poolt
, § 200 lg 2 p 7 ja § 203 järgi 2 aastat vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 10.11.2008.a Pärnu Maakohtu poolt
, § 215 lg 1 ja § 424 järgi 2 aastat 8 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga ning lisakaristusena
lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks.
O.N soovib vabaneda enne tähtaega. Ta selgitas kohtuistungil, et on saanud vangistuse ajal teha järeldused oma varasemast käitumisest ja soovib edaspidi jätkata seaduskuulekalt. Ta on vangistuse ajal osalenud kõigis talle pakutud programmides ja läbinud erinevaid ametiõppeid. Vabanedes on tal olemas lähedaste toetus ja võimalus kohe tööle asuda. Samuti on ta pidanud läbirääkimisi täiskasvanute kooliga, et saab seal ka osalise koormusega õpinguid jätkata. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. O.N on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus leidis, et O.N on võimalik vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamisel peab kohus karistusseadustiku § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. O.N on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid vangistust kannab ta esmakordselt. Vangistuses on ta viibinud käesoleva määruse tegemise ajaks kolm aastat, mis kohtu arvates on küllaldaselt pikk aeg selleks, et esmakordselt vangistuses viibiv isik saaks soovi korral teha järeldused ja edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et O.N on vangistuse ajal osalenud erinevatel koolitustel ja sotsiaalprogrammides ning omandanud põhihariduse. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Süüdimõistetul on olemas toetav tugivõrgustik – head suhted on säilinud kasuisa ja –vanaemaga, kelle juurde kavatseb vabanedes ka elama asuda. Lisaks suhtleb ka õe, vanemate ja kahe vennaga. Vabanedes on tal väidetavalt olemas ka töökoht, kuhu saaks kohe tööle asuda. Kohtuistungil jäi mulje, et kinnipeetaval on olemas soov jätkata seaduskuuleka eluga. Kohtunik leiab, et kuigi O.N on karistatud muuhulgas esimese astme kuriteo eest, mille ta pani toime katseajal, võiks käesolevalt ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. O.N-i suhtes tuleb kohaldada katseaega ärakandmata karistusaja pikkuses. Käitumiskontrollile allutamine tagab süüdimõistetule ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol ning lisakohustused võiks aidata kaasa seaduskuulekaks jäämisele. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et O.N-i vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb O.N-ile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb O.N-i
lg 2 p 4 alusel kohustada asumaa tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast arvele töötukassas. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumismustrit, tuleb tal
lg 2 p 7 alusel keelata tal katseajal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.