Kriminaalasi nr. 1- 09-4349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 22.aprillil 2009.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaanus Ahbner juuresolekul Prokurör Robert Saareke Kaitsja Talvi Vaske osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses I.H isikukood XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, eluk xxx, treener Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 169 järgi. I.H süüdistatakse selles, et tema olles kohustatud Harju Maakohtu 24.09.2007.a otsusega nr 2-06-21914 maksma alates 01.08.2006.a alaealiste laste, LO`a (sünd. XXX.
- a)ülalpidamiseks igakuiselt 2300.- krooni ja AO`a (sünd. XXX.
- a)ülalpidamiseks igakuiselt 2300.krooni HAS`i kasuks kuni laste täisealiseks saamiseni. I.H täitis laste ülalpidamise kohustust osaliselt septembris 2007.a, oktoobris 2007.a ja novembris 2007.a ning jaanuaris 2008.a ja märtsis 2008.a. Kohtutäituri vahendusel täitis I.H laste ülalpidamise kohustust osaliselt mais 2008.a, juunis 2008.a ja juulis 2008.a. I.H on rikkunud laste ülalpidamise kohustust alates septembrist 2007.a kuni detsembrini 2008.a jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses. Oma sellise tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani I.H toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.H end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Maksab iga kuu lastele 2000 krooni. Konto oli blokeeritud, varem ei saanud. Praegu saab palka 4400 krooni, enne sai 3300 krooni. On mõelnud oma sisstulekute suurendamise peale, hetkel on see võimatu. Küsinud on, aga lubatud on, et kui midagi tekib siis saab. Tööturuameti poole ei ole pöördunud. On 30 aastat jalgpalli mänginud ja püüab oma alal edasi minna. Sotsiaaltoetusi ei ole taotlenud. Tervis on korras. Eestis ei maksta treeneritele suuremat palka. Hetkel lisasissetulekuallikaid ei ole. Hetkel on trennid 4 korda nädalas 2 tundi korraga. Töötab 8 tundi nädalas ja lisaks ka üks mäng nädalas. Suvel on laagrid ka. 2006 rääkis tsiviilkohtus sama juttu, et sissetulek väike. 2008 jaanuarini oli sissetulek 8 000 krooni ja peale seda sissetulek oluliselt langes. Enne seda oli tal mitu gruppi, pärast jäi ainult üks. Sissetuleku vähenemine ei ole seotud täitemenetluse algatamisega. Uus leping tehakse veebruari kuus ja ei saanud isegi jaanuari kuu palka. Tahab treeneri kategooriat tõsta, et saaks kõrgemat palka. Litsentsi omava treenerina peab oma töötunnid täis tegema igal juhul, 4 aasta jooksul kui ei tööta, siis võetakse litsents ära ja pead hakkama uuesti taotlema. Oma tööaega ei ole võimalik ette prognoosida. Aastaringselt vahetuvad kellaajad. Sügisel sai teada, et Maksu- ja Tolliamet on konto arestinud. Arvas, et lapsed saavad esmajärjekorras selle raha aga tegelikult võttis Maksuamet selle ära. Kui sellest teada sai võttis raha pangast välja andis emale, kes kandis siis raha HAS. Detsembrist kuni aprillini maksis iga kuu 2000 krooni. Rohkem ei ole võimalik maksta. Poisiga kohtub rohkem, tüdruk on juba 18 aastane. Kui H ütles, et tal ei ole riideid lastele selga panna, siis püüdsid aidata, aga talle ei sobinud see. Võla likvideerimiseks pakkus, et maksab raha siis edasi kui lapsed saavad täisealiseks. Hetkel on võlg 120000 krooni, aga siia ei ole arvestatud seda, mis ema on ära maksnud. Jaanuaris võis mitte maksta, sest siis ei saanud palka. Detsembris ei saanud enam palka, kuna leping lõpeb ära. Tahaks ka 8 tundi päevas töötada, aga on lihtsalt teised väljavaated. Endal ei kulu elamiseks midagi Ainult kütuse peale ja autot annab tuttav kasutada. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - kannatanu HAS`i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tema endine elukaaslanne I.H ei täida kohtuotsust 2-06-21914: ta ei maksa elatisraha tütre Luca ja poja AO ülalpidamiseks. Alimendid on lapse isalt välja mõistetud Harju Maakoht Kentmanni kohtumaja otsusega 24.09.2007 tsiviilasjas nr 2-06-21914 alusel tagasiulatuvalt ajavahemikul 01.08.200531.07.2006 elatis summas 58232 krooni ning alates 01.08.2007 kuumaksuga 4600 krooni. Viimane elatisraha laekumine toimus juulis 2008 summas 29.50 krooni. Kohtutäitur E.Vilipus menetluses on täitemenetlus, mis on alustatud kannatanu avalduse alusel 16.01.2008. Seisuga 01.09.2008 on I.H võlgnevus elatisraha maksmisel 120799.80 krooni. Teab, et kõik tema vara on vormistatud teiste isikute nimele. Korter on vormistatud uue elukaaslase MU nimele, auto XXX sõbra nime. Töötab ja teenib raha jalgpalli klubis . Raha saab ümbrikus, klubi omanikud on tema sõbrad. Ta kutsub lapsi jalgpalli trenni ja on edukas treener, klubi reklaamib end tema nimega. Teab, et tal on raha, aga lihtsalt kuritahtlikult hoiab eemale alimentide maksmisest. Hoolimata kohtutäituri korduvatest meeldetuletustest ja nõudmistest keeldub ta võla maksmisest ja elatise maksmisest. Enne kohtuotsust palus ta hagi tagasi võtta ja lubas hakata maksma. Peale kohtuotsust ei suhtle omavahel. (lk 10-13); Lisad kannatanu ülekuulamise protokollile, mille kohaselt on I.H maksnud laste raha 16.09.2005 1000 krooni, 22.10.2005 2000 krooni, 07.12.2005 1500 krooni, 27.01.2006 1000 krooni, 24.03.2006 5000 krooni, 15.05.2006 2000 krooni, 21.05.2006 1500 krooni, 10.07.2006 1500 krooni, 25.09.2006 2000 krooni, 30.10.2006 2000 krooni, 30.11.2006 2000 krooni, 04.01.2007 2000 krooni, 02.02.2007 2000 krooni, 21.03.2007 3000 krooni, 26.04.2007 2500 krooni, 30.05.2007 1800 krooni, 09.06.2007 1000 krooni, 15.06.2007 700 krooni, 25.07.2007 3000 krooni, 23.08.2007 3000 krooni, 24.09.2007 3000 krooni, 26.10.2007 3000 rooni, 20.11.2007 3000 krooni, 29.01.2008 3000 krooni, 11.03.2008 2000 krooni. Kohtutäituri vahendusel on tasutud 13.05.2008 1340 krooni, 17.06.2008 1330.96 krooni, 15.07.2008 29.08 krooni 11.09.2008 975 krooni (lk 15-17); - koopia Harju Maakohtu 24.09.2007 otsusest nr 2-06-21914, millega rahuldati osaliselt HAS hagi I.H vastu elatusraha saamiseks laste ülalpidamiseks summas 2843 krooni kuus kummalegi lapsele ning tagasiulatuvalt ajavahemikul 01.08.2005-31.07.2006 elatis summas 58232 krooni. Mõisteti välja I.H-lt HAS kasuks elatusraha poolte alaealiste laste – tütar LO ja poeg AO ülalpidamiseks summas 4600 krooni kuus kuni tütar Luca täisealisuseni 02.08.2009 ja edasi sumas 2300 krooni kuus kuni poeg Andree täisealisuseni XXXalates 01.08.2006. Mõisteti välja I.H-lt HAS kasuks elatusraha tagasiulatuvalt perioodi eest 01.08.2005 kuni 31.07.2006 summas 44700 krooni ühekordselt (lk 2-5); - kohtutäituri 25.09.2008 teatis, mille kohaselt on sissenõudja 16.01.2008 avalduse alusel algatatud täitemenetlused 022/2008/626 ja 022/2008/627. Täitemenetluse käigus on kohtutäituri ametialasele arveldusarvele laekunud kokku 4600 krooni, millest 2700.20 krooni on tasutud sissenõudja arvele ja 1899.80 arvestatud täitekulude katteks. Võlgnik on käinud kohtutäituri vastuvõtul, kus talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning võlgnik on teadlik kohustuste mittetäitmise tagajärgedest. Kohtutäituri arvestuste kohaselt moodustab elatusraha võlgnevus perioodil 01.08.2005-01.09.2008 seisuga kokku 120.799.80 krooni (lk 6-7); 2 - Harju Maakohtu 29.03.2007 teade võimalikust õigusrikkumisest (lk 9); - Maksu ja Tolliameti 13.04.2007 teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmisest (lk 8); - Tööturuameti 01.12.2008 vastus päringule, mille kohaselt I.H ei ole alates 01.10. 2002 olnud Tööturuametis registreeritud töötuna ega tööotsijana (lk 51); - Sotsiaalkindlustusameti vastus päringule, mille kohaselt ei ole pensionikindlustuse registri andmetele I.H-le määratud töövõimetuspensioni (lk 23); - ARK 25.11.2008 vastus päringule, mille kohaselt ei ole liiklusregistris seisuga 24.11.2008 I.H nimele sõidukeid registreeritud (lk 36); - AS Hansapank vastus päringule koos konto väljavõttega ajavahemiku 24.09.2007 kuni 18.11.2008 kohta, mille kohaselt 24.09.2007 laekus I.H arveldusarvele Jalgpalliklubilt 8000,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „augusti töötasu“, 24.09.2007 on I.H arveldusarvelt makstud H AS’ile 3000,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „laste raha“, 22.10.2007 laekus I.H arveldusarvele Jalgpalliklubilt 8000,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „septembri töötasu“, 26.10.2007 on I.H arveldusarvelt makstud H AS’ile 3000,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „laste raha“, 19.11.2007 laekus Jalgpalliklubilt I.H arvele 8000,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „oktoobri töötasu“, 20.11.2007 on I.H arveldusarvelt makstud H AS’ile 3000,00.krooni, ülekande selgitusse märgitud „laste raha“, 28.01.2008 laekus Jalgpalliklubilt 8000,00.krooni, ülekande selgitusse märgitud „novembri töötasu“, 29.01.2008 on I.H arveldusarvelt makstud H AS’ile 3000,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „laste raha“, 11.02.2008 laekus Jalgpalliklubilt 2200,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „jaanuari töötasu“, 21.02.2008 laekus Maksu – ja Tolliametilt I.H arveldusarvele 877,00.krooni, ülekande selgitusse märgitud „tulumaks, tagastatud 2007 dekl. alusel“, 10.03.2008 laekus Jalgpalliklubilt I.H arveldusarvele 2200,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „veebruari töötasu“, 11.03.2008 on I.H arveldusarvelt makstud H AS’ile 2000,00.krooni, ülekande selgitusse märgitud „laste raha“, 10.04.2008 laekus Jalgpalliklubilt 2200,00.krooni, ülekande selgitusse märgitud „märtsi töötasu“, 10.04.2008 on I.H arveldusarvelt makstud Vilipus kohtutäitur arvele 197,58.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „022/2008/626 20.03.2008 HARJU MK 24.09.2007 2-06-21914“, 08.05.2008 laekus Jalgpalliklubi Kaljult I.H arveldusarvele 2200,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „aprilli töötasu“, 08.05.2008 on I.H arveldusarvelt makstud Vilipus kohtutäitur arvele 2185,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „022/2008/626 20.03.2008 HARJU MK 24.09.2007 2-06-21914“, 09.06.2008 laekus Jalgpalliklubi Kaljult 2200,00.krooni, ülekande selgitusse märgitud „mai töötasu“, 09.06.2008 on I.H arveldusarvelt makstud Vilipus kohtutäitur arvele 2170,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „022/2008/626 20.03.2008 HARJU MK 24.09.2007 2-06-21914“, 09.07.2008 laekus Jalgpalliklubi Kaljult 2200,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „juuni töötasu“, 09.07.2008 on I.H arveldusarvelt makstud Vilipus kohtutäitur arvele 47,42.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „022/2008/626 20.03.2008 HARJU MK 24.09.2007 2-06-21914“, 11.08.2008 laekus Jalgpalliklubi Kaljult 1650,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „juuli töötasu“, 10.09.2008 laekus Jalgpalliklubi Kaljult 2200,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „augusti töötasu“, 08.10.2008 laekus Jalgpalliklubi Kaljult 2200,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „septembri töötasu“ ja 07.11.2008 laekus I.H arveldusarvele Jalgpalliklubi Kaljult 2200,00.- krooni, ülekande selgitusse märgitud „oktoobri töötasu“. (lk 45-47); - Jalgpalliklubi 15.01.2009 vastus päringule, mille kohaselt on I.H-lt ööleping JK Kalju juures alates 01.01.2008. Palk kantakse igakuiselt tema arveldusarvele. Töötasu suurus on varieeruv vastavalt konkreetses kuus toimuvatele treeningkordadele. I.H viimase kuue kuu keskmine brutopalk on 2731 krooni, mistõttu ei olnud võimalik töötasust teha kinnipidamisi vastavalt täitemenetluse seaduse § 132 sätestatud tingimustele (lk 73); - kahtlustatava I.H eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tema ei ole kuritegu toime pannud. Peale kohtuotsust maksis elatisraha. Pidi maksma tagasiulatuvalt ajavahemikul 01.08.2005-31.07.2006 elatist summas 58232 krooni. Seda raha ei maksnud kuna raha ei olnud. 3 Alates 24.09.2007 maksis 3000 krooni kuus. Maksed olid tehtud 24.09.2007, 26.10.2007, 20.11.2007, 29.01.2008 summades 3000 krooni, 11.03.2008 makstud 2000 krooni, kohtutäituri kaudu 08.05.2008 2185 krooni, 09.06.2008 2170 krooni, 09.07.2008 47.42 krooni. Formaalselt ei täitnud kohtuotsust, aga ei olnud võimalust maksta elatisraha täies ulatuses. Elab vanematega, kes toetavad teda. 2007 oli töötasu 8000 krooni, alates veebruarist 2008 ainult 2200 krooni. Lihtsalt ei ole võimalust maksta alimente summas 4600 krooni kuus. Otsis endale tuttavate kaudu teis tööd. Kahjuks pika aja jooksul ei leidnud endale teist tööd. Ei ole olnud arvel tööbörsil. Otsis endale tööd kuulutuse järgi ajalehtedes, sõprade kaudu. Ametlikult ei ole kuskile pöördunud. Lihtsalt ei ole võimalust raha teenida. Kohtub lastega, rohkem poisiga, üks kord nädalas. Kui on raha, siis ostab lastele midagi. Aga raha tavaliselt ei ole. Ei pöördunud kohtusse avaldusega vähendada elatisraha summat. Maksab endisele abikaasale elatisraha oma võimaluste piires. Kohtutäitur võttis kolm korda pangakontolt elatisraha. Ei ole sellele vastu. Peale 09.07.2008 kohtutäitur ei võta pangakontolt elatisraha, ei tea miks. Ei varja oma tulu. Töötasu kantakse Hansapanka pangakontole. (lk 63-66). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Harju Maakohtu 24.09.2007 otsusega mõisteti I.H-lt välja HASkasuks elatusraha poolte alaealiste laste – tütar LOja poeg AO ülalpidamiseks summas 4600 krooni kuus kuni tütar Luca täisealisuseni 02.08.2009 ja edasi sumas 2300 krooni kuus kuni poeg A täisealisuseni XXX alates 01.08.2006. Mõisteti välja I.H-lt HAS kasuks elatusraha tagasiulatuvalt perioodi eest 01.08.2005 kuni 31.07.2006 summas 44700 krooni ühekordselt. I.H nimetatud otsust ei vaidlustanud ja otsus jõustus 13.11.2007. Alates sellest ajast oli I.H kohustus tasuda L ja AO ülalpidamiseks iga kuu kokku 4600 krooni. Tööturuameti 01.12.2008 vastusest nähtub, et I.H ei ole alates 01.10. 2002 olnud Tööturuametis registreeritud töötuna ega tööotsijana ning Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt ei ole I.H-le määratud töövõimetuspensioni. Süüdistatava eeluurimisel ja kohtus antud ütluste kohaselt maksis ta ise 3000 krooni kuus 24.09.2007, 26.10.2007, 20.11.2007 ja 29.01.2008 ja 11.03.2008 2000 krooni. Edasi läks raha kohtutäituri vahendusel. Süüdistatava sellekohaseid ütlusi kinnitavad ka Hansapanga konto väljavõte (lk 46-47) ja kannatanu koostatud väljavõte elatisraha laekumiste kohta. Pangakonto väljavõttest ja süüdistatava ütlustest nähtub, et 2007 aastal oli tema netopalk 8000 krooni. Süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tal iseenda peale ei kulu eriti raha. Seega oli süüdistatava sissetulek selline, mis võimaldanuks tal tasuda laste elatusraha kohtuotsusega välja mõistetud suuruses 4600 krooni, kuid süüdistatav tasus regulaarselt igakuiselt 1600 krooni vähem. Seega jättis ta septembris, oktoobris, novembris ja jaanuaris tahtlikult täitmata laste ülalpidamise kohustuse igakuiselt summas 1600 krooni. Pangakonto väljavõttest ja süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt olid I.H olemas reaalsed vahendid, millest oleks saanud täita laste ülalpidamiskohustust täies mahus, kuid I.H seda ei teinud. Kohtutäituri teatisest nähtub, et täitemenetlus alustati sissenõudja avalduse alusel 16.01.2008 ning täitmisteade toimetati kätte võlgniku isale 21.01.2008. I.H pangakonto väljavõttest nähtub, et pärast täituri teate kättesaamist vähenes tema palk koheselt märgatavalt ja jaanuari kuu palgana sai ta veebruaris üksnes 2200 krooni, lisaks tagastati Maksu ja Tolliameti poolt enammakstud tulumaksu summas 877.00 krooni. Vaatamata sissetuleku olemasolu ei tasunud I.H veebruaris laste ülapidamiskohustuse täitmiseks midagi. Vanem on kohustatud laste ülalpidamise kohustuse täitmiseks kasutama kõiki rahalisi vahendeid, mitte üksnes palka. Harju Maakohtu 24.09.2007 otsusest nähtub, et I.H sõnade kohaselt puudus tal kohtuistungi ajal 30.08.2007 töökoht (lk 4), samas kui pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tal 4 olnud töökoht ja saanud palka augusti kuu eest. Seega nähtub I.H käitumisest, et ta on algusest peale püüdnud vältida lastele elatusraha maksmist tuues selleks erinevaid ettekäändeid. Kohtuotsusest nähtub, et kostja pidas õigeks tasuda kummagi lapse eest 1500 krooni kuus (lk 3). Kui kohus mõistis I.H-lt välja suuema summa, siis tema edasisest käitumisest nähtuvalt otsustas ta seda mitte aktsepteerida ja tasus igakuiselt 3000 krooni, s.o üksnes niipalju kui tema ise pidas põhjendatuks. Süüdistatava ütluste kohaselt töötab ta nädalas 8 tundi (4x2 tundi), mis on täistöönädalast 1/5. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta otsis tööd üksnes sõprade ja ajalehtede kaudu, kuid ta ei ole pöördunud Tööturuametisse. Süüdistatava käitumisest nähtub, et ta suhtub ükskõikselt oma laste ülalpidamiskohustuse täitmisse ja ei tegele aktiivselt töö otsimisega, mis võimaldaks tal täita laste ülalpidamiskohustust. Vastupidi, süüdistatav on astunud samme, mis aitavad tal vältida laste ülalpidamiskohustuse täitmist. Saanud 21.01.2008 teada, et endine elukaaslane Saarleen on pöördunud elatusraha küsimuses kohtutäituri poole, hakkas ta koheselt saama palka rohkem kui 3 korda vähem senisest (nähtub lk 47 konto väljavõttest). Senise 8000 krooni asemel 2200 krooni. Kohtu arvates tõendab see I.H soovi mitte tasuda täies mahus elatusraha lastele. Senise 8000 kroonis sissetuleku juures oleks kohtutäitur saanud sisse nõuda kogu summa s.o 4600 krooni kuus. I.H aga ilmselgelt ei tahtnud tasuda laste elatusraha sellises suuruses, mistõttu asus kohe vähem tööle (üksnes 8 tundi nädalas) ja saades seejuures palka, mis ei võimaldaks tal maksta laste elatusraha kohtu poolt määratud täissuuruses. Nagu nähtub Jalgpalliklubi vastusest on I.H-ga sõlmitud tööleping alates 01.01.2008 ja seda brutopalgaga 2731 krooni. Samas nähtub aga pangakonto väljavõttest (lk 46-47), et I.H on tegelikult olnud ka Jalgpalliklubiga tööleping 2007 aastal, mil ta sai oluliselt suuremat palka, mistõttu on kohtul alust arvata, et I.H spetsiaalselt sõlmis alates 01.01.2008 uue töölepingu väiksema töötasuga, et vältida lastele elatusraha maksmist summas, mida tema ise ei pidanud põhjendatuks. I.H enda ütluste kohaselt ei ole tal tervise poolest takistusi asuda tegema ka mingit muud tööd. Arvestades, et jalgpallitreenerina töötab I.H üksnes 8 tundi nädalas, on tal piisavalt aega, et muuks ajaks leida endale teine töökoht, mis võimaldaks tal tasuda laste ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.H on alates 2007 novembrist, mil kohtuotsus jõustus, hoidnud kuritahtlikult kõrvale lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha novembris 2007, jaanuaris 2008 märtsis 2008, mais, juunis, juulis 2008 osalisest maksmisest ja detsembris 2007, veebruaris, aprillis, septembris, oktoobris, novembris 2008 täissummas maksmisest. Vastavalt perekonnaseaduse § 60 lg 1 on alaealise lapse ülalpidamiskohustus pandud vanemale, kes seda kohustust täites peab ise jälgima, et laps oleks nõuetekohaselt ülal peetud, st vanem peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. I.H on seda kohustust eiranud, ta ei ole aktiivselt teist tööd otsinud, ei ole pöördunud töö saamiseks Tööturuametisse ja kinnitab, et ei tahaks muus valdkonnas kui jalgpall töötada. Vaatamata väidetavale maksevõimetusele ei ole süüdistatav pöördunud kohtusse ka väljamõistetud elatissummade vähendamiseks või täitemenetluse korras maksmise ajutiseks peatamiseks. Ülalpidamiskohustuse korrektseks täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara. Saades 8000 krooni kuus, oli I.H võimalik tasuda 4600 krooni kuus laste ülalpidamiseks. Jättes rohkem kui aasta jooksul nõuete kohaselt täitmata vanema kohustuse hoolitseda laste eest perioodiliselt s.o iga kuu ning asumata täitma kohtuotsusega alates 24.09.2007 temalt elatusrahana väljamõistetud summade täisulatuses tasumist, on I.H süstemaatiliselt rikkunud laste ülalpidamise kohustust. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud I.H süü ajavahemikul november 2007 kuni detsember 2008 kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Arvestades, seda et I.H oli kuni jaanuarini 2008 oma sissetuleku juures võimalik tasuda elatusraha täisulatuses, kuid ta seda ei teinud, ja alates jaanuarist 2008 asus ta teadlikult tööle väiksema palga eest osalise tööajaga, on I.H kavatsetult hoidunud lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha 5 tasumisest. Tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi kui vanema kuritahtlik kõrvalehoidumine oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. I.H karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aasta. Kuna süüdistatava sissetulek on väike ja tal on suur võlgnevus elatusraha osas, siis asub kohus seisukohale, et arvestades rahaliste kohustuste suurust ja sissetulekute vähesust ei ole süüdistatava suhtes otstarbekas kohaldada rahalist karistust, kuivõrd tal puuduvad vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud vaid üks aasta. Seega ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd süüdistataval on kindel elukoht ja töökoht, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata. Kuivõrd aga tegemist on olukorraga, kus süüdistatav ei ole aasta vältel pidanud vajalikuks oma rahalisi kohustusi täita, siis tuleb süüdistatav allutada käitumiskontrollile, tagamaks sellega kohustuste täitmisele asumine, mille kohta on ta käitumiskontrolli tingimustes kohustatud aru andma kriminaalhooldajale. Kohustuste täitmata jätmisel, so käitumiskontrolli tingimuste täitmata jätmisel on aga kriminaalhooldajal õigus esitada kohtule erakorralist ettekannet, taotlemaks mõistetud karistuse täitmisele pööramist, mis seaks süüdistatava olukorda kus ta jääb ilma igasugusest sissetulekust ja rahalised kohustused samal ajal suureneksid. Kohus leiab, et esialgselt võib süüdistatavale määrata katseaja miinimummääras. KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsetasu riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt 6525 krooni riigituludesse. Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.H KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui I.H ei pane kaheksateist kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6. täidab ülalpidamiskohustust 6 KarS § 74 lg 1 alusel määrata I.H katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista I.H-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1439.60 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa krooni kuuskümmend senti). Kaitsetasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 15.05.2009 Kohtunik Liina Pohlak 7