lg 2 p 7, 9 järgi, Z.G süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi käskmenetluses Süüdistatav E.K E.K; isikukood: xxx, xxxxxxxxx Kaitsja Avo Pärmann Süüdistatav Z.G Z.G; isikukood: xxx, xxxxxxxxxx Kaitsja Viktor Kozlov Prokurör Svetlana Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.K
lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista talle rahaline karistus 220 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 11 000 (üksteist tuhat) krooni.
lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 30.01.-01.02.2009.a., 04.08-06.08.2009a., so 6 päeva karistusaja hulka, seega karistuseks rahaline karistus 202 päevamäära, so 202 x 50 = 10 100 (kümme tuhat ükssada) krooni.
sätete kohaldamisega määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme) kuud igakuise maksega 1010 (üks tuhat kümme). Süüdi tunnistada Z.G
lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle rahaline karistus 160 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 62 krooni), s.o. 9920 (üheksa tuhat üheksasada kakskümmend) krooni.
3 päeva karistusaja hulka, seega karistuseks rahaline karistus 151 päevamäära, s.o. 151 x 62 = 9362 (üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend kaks) krooni. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel välja mõista E.K-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning tasu riigi õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel välja mõista Z.G-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning tasu riigi õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja VÕS § 65 alusel välja mõista E.K-lt ja Z.G-lt solidaarselt tsiviilhagi katteks 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni OÜ x x kasuks. VÕS § 1043 alusel välja mõista E.K-lt tsiviilhagi katteks 3000 (kolm tuhat) krooni OÜ x x kasuks ja 500 (viissada) krooni O.R`i kasuks. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga
Z.G süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse 30.jaanuaril 2009a. kella 11.00-11.30 vahel, sõitis koos oma sõiduautoga x x registreerimismärgiga xxx xxx, millel oli järelhaagis järel, koos E.K-ga x maakonnas x vallas x külas asuva osaühingu x x kuivati territooriumile, kust varastas 308 kg musta plekki ja kaks ventilaatori südamikku väärtusega kokku 1300 krooni, millised olid eelmisel päeval 29.jaanuaril 2009a. varastamiseks valmis pandud selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud varem varguse toimepannud isiku ja grupi poolt, pani Z.G toime
MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus E.K puhtsüdamlikku kahetsust. Nii E.K kui ka Z.G on varem kriminaalkorras karistatud.
lg 2 p 7, 9 järgi ning
lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Arvestades E.K poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et E.K ja Z.G on mõlemad kriminaalkorras varem karistatud, samuti nende poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et E.K-le ja Z.G-le tuleb määrata sanktsiooni keskmäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat E.K 220 päevamäära, s.o 11 000 krooni suuruse rahalise karistusega ja süüdistatavat Z.G 160 päevamäära, s.o. 9920 krooni suuruse rahalise karistusega. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava E.K päevasissetulek on 35.20 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 220 krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava Z.G päevasissetulek on 62.39 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 160 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavatele mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja kummaltki summa 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu kummaltki summas 420 krooni. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja VÕS § 65 alusel välja mõista E.K-lt ja Z.G-lt solidaarselt tsiviilhagi katteks 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni OÜ x x kasuks. VÕS § 1043 alusel välja mõista E.K-lt tsiviilhagi katteks 3000 (kolm tuhat) krooni OÜ x x kasuks ja 500 (viissada) krooni O.R`i kasuks. Anu Tammeniit kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.