4-10-1093 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2010.a Pärnu Väärteoasja number 4-10-1093 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Laivi Noppel Vä
) § 74 64 lg 2 järgi. 25.03.2010.a üldmenetluse otsusega nr 2670,10,002662 on määratud kohtuvälise 64 lg menetleja poolt N.H-le eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest
§ 742 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni.
Kaebuse sisu 06.04.2010.a laekus Pärnu Maakohtule N.H kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse esitaja vaidlustab oma karistamise
§ 74
64 lg 2 alusel täies ulatuses, kuna kaebajal oli nimetatud ajal turvavöö peal ja ta võttis selle maha nii nagu ta eelnevalt menetluse käigus selgitanud on – N.H istus sõidukis tagaistmel keskel, kui politsei peatas, eemaldas kaebaja vöö, et saada telefon pükste taskust kätte. Patrull antud selgitust ei arvestanud ja ähvardas kaebaja viia kainestusmajja, mida võivad kinnitada kõik autos viibinud isikud. Eelnevat arvestades palub kaebuse esitaja tühistada tema suhtes koostatud väärteootsus nr 2670,10,002662. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo väärteomenetleja A. K. Lätt oma 09.04.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja N.H kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgnevatel põhjustel.
§ 7464
lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et menetlusalune isik, olles mootorsõidukis sõitja, ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata. Menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et
§ 7464 lg 2 alusel võidakse karistada kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga.
Kohtuväline menetleja leiab, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda karistusest. Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja N.H kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 2
(5)4-10-1093 Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja leidis, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema poolt kõnealuse väärteo toimepanemist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et 06.03.2010.a. tulid Soomest BMW-ga, kellele auto kuulus ei tea täpselt, oli viis inimest autos, mina istusin keskel taga. Minul oli parempoolse tagaistuja turvavöö kinni, üle parema õla vasakule kinni. Parempoolsel istujal polnud kinni turvavöö, ta sai trahvi selle eest. Politsei peatas, võtsin vöö maha, et telefoni taskust kätte saada. Helistati mulle ja mina helistasin tagasi. Kontrolliti alguses juhti, siis küsiti, et miks tagaistujatel turvavöö peal pole, küsiti dokumente, võeti tagaistujatelt ära dokumendid. Ainult minul oli taga turvavöö peal, protokoll koostati kõigile kolmele tagaistujale. Kõigepealt pidi R R politseiautosse minema, ta istus vasakul pool minust, siis läks parempoolne istuja ja lõpuks mina. Pidin oma seletuse kirjutama. Kas kõik turvavööd olid autos olemas, ei tea. Tunnistaja R R kinnitas, et tulime Tallinnast, Tallinna mnt-l istusime ümber teise autosse, et koju eraldi ära viiakse. Peale silda politseiauto peatas, mina läksin esimesena autost välja, polnud turvavööd peal, istusin taga vasakul. Tehti kirjalik hoiatus, lasti minema. Taga istusid veel K R, istus taga paremal pool, keskel N.H . Järgmisena kutsuti politseiautosse K R, tal polnud ka turvavööd peal, tema sai vist trahvi ja siis kutsuti N.H, et väidetavalt turvavöö polnud kinnitatud. K ei saanud panna tema pärast turvavööd, K oleks saanud võtta üle vasakul õla aga oli Ruslanil peal vöö. Saab panna paremalt vasakule turvavöö. Kui politsei tuli, oli vöö peal, millal Ruslan ära võttis ei tea, läksin esimesena politseiautosse. Tunnistaja Eerik Leiger andis ütlusi selle kohta, et olid koos Halar Hallimäega tööülesannete täitmisel 06.03.2009 a. Seisime Vana silla otsas, märkasime BMW-d, tagaistujal polnud turvavööd peal, oli valgustatud koht nägemiseks. Otsustasime järgi sõita ja kontrollida seda. Kõigil autos tagaistujatel olid turvavööd lahti, vormistati protokollid. Tunnista kinnitas, et kontrollimisel selgus, et keskmist turvavöö kinnitust polnud olemas, kuna turvavöö kinnitused asusid selja toe istme taga Vasakul istuja saab kinni panna vöö vasaku käega. Hallimäe läks juhi poole ja mina tagant kõrvalistuja poolt, kellelgi taga polnud turvavöö kinnitatud, olen selles kindel. Halar Hallimäe andis ütlusi selle kohta, et oli tol päeval tööülesannete täitmisel koos piirivalvur Eerik Leigeriga, Akadeemia tn-a alguses. See on valgustatud koht, meie seisime, teega risti, näha on kui autod tulevad ja mööda lähevad. Kui BMW möödus, oli turvavöö lahti tagaistujatel, näha oli ka sellepärast seda, et K R-l oli hele riietus. Sõitsime järgi, seisma jäime teatri kõrval, mina läksin juhi poole tagant poolt. Näha oli, et kõigil tagaistujatel oli turvavöö lahti, eesistujatel oli kinni. Küsisime, et miks turvavööd lahti, tuli vastus, et alles istusime autosse ja ei jõudnud panna. Kõige viimasena sai väärteomaterjal koostada sõiduki juhile, kuna ta peab 3
(5)4-10-1093 kontrollima turvavööde kinni panekut. N.H ütles kohapeal, et temal oli turvavöö, taga on kaks vööd, keskmine vöö ka ette nähtud, mis käib üle. Autojuht ütles, et keskmine vöö on välja otsimata, kuna keegi ei kasuta seda. Ütlesime, et siis saavad alles ära minna, kui taga istuvad kaks isikut, N.H läks ära. Kuna isikul on kehtiv analoogne karistus ees, koostasime üldmenetluse protokoll i Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, ja kuulanud üle vahetult tunnistajad ja kaebus esitaja leidis, et N.H` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus järeldusele, et kohtuotsuse tegemise aluseks tuleb võtta tunnistaja Eerik Leigeri ütlused ja kõrvale heita kaebuse esitaja ja tunnistaja R R seisukohad kui mitteusaldusväärsed järgmistel kaalutlustel. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt oli tal turvavöö kinnitatud ajal, kui politsei peatas nende auto kuna helises mobiiltelefon võttis ta turvavöö lahti, selleks, et võtta pükstetaskust mobiiltelefon. Tunnistaja R R kinnitas kohtuistungil vastupidist, et N.H turvavöö oli kinnitatud ajal kui politsei tuli nende auto juurde, millal ära võttis ei tea. Samas tunnistaja Pärnu Piirivalvekordoni piirivalvur Eerik Leiger, kes ei oma kaebuse esitajaga isiklikku sidet, ega oma vähimatki eelistust N.H-le etteheidetava väärteo toimepanemises süüdi või õigeksmõistmise osas tunnistajana vahetult ülekuulamisel kui ka kohtus kinnitas üheselt, et peatades auto ning minnes sõiduki juurde nägi kuidas kõigil kolmel tagaistujal ei olnud turvavööd nõuetekohaselt kinnitatud ning kontrollimisel ilmnes, et keskmise istme turvavöö kinnitus oli istmeseljatoe taga. Eeltoodust tulenevalt kohus tõendite hindamisel nende kogumis asetas erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekkis kohtu siseveendumus, mille alusel omistas kohus antud asjaoludel ühe tunnistaja Eerik Leigeri ütlustele suurema kaalu kui teistele. Kaebuse esitaja ja tunnistaja R R näol on tegemist tuttavate ja sõpradega. Nimetatud asjaolu eraldiseisvana ei vähenda veel nende poolt antlud ütluste kaalu, kuid kohtu hinnangul vähendab kaebuse esitaja ja tunnistaja ütluste kaalu asjaolu, et nende ütlused on omavahel vastuolus. Kohtule esitatud teave, et turvavöö kinnitus oli istme taga, võimaldas kohtul teha olulise järelduse selle kohta, et N.H ütlused ei ole usaldusväärsed. Antud juhul on tekkinud situatsioon, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, mis räägivad nii väärteo toimepanemise poolt kui ka vastu. Tunnistaja R R ütlused selle kohta, et K R ei saanud N.H pärast panna turvavööd, kuna viimane oli pannud K R istme kohal oleva ohurihma endale on paljasanõnaline. Vastavalt LE § 42 peab sõidukis, millel on turvavööd, sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, välja arvatud käesoleva määruse §-s 69 nimetatud juhtudel. Väide, et keegi kasutas teise ohurihma on asjakohatu ega välista väärteo menetluse alustamist. Kohus leiab, et enne sõidu alustamist on kõik sõitjad kohustatud turvavööga ennast nõuetekohaselt kinnitama.
§ 7464
lg 2 kohaselt karistatakse sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. N.H` nimetatud reegleid ei järginud. Eeltoodust tulenevalt tuleb N.H koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks. 4
(5)4-10-1093 KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et N.H on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse
§ 7464 lg 2 alusel väärteona.
Kuivõrd menetlusalune isik on
§ 74
64 lg 2 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 74
64 näeb ette vastutuse turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise eest.
§ 74
64 lg 2 kohaselt karistatakse sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Arvestades, et N.H on varasemalt karistatud, so kaheksa kuud tagasi 12.08.2009.a
§ 74
64 lg 1 alusel samaliigilise väärteo toimepanemise eest, on menetleja poolt kaebajale antud juhul kohaldatud karistusena rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, milline on alla sanktsiooni keskmist määra. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks N.H hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo väärteomenetleja A. K. Lätt` poolt 25.03.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,002662 ei kuulu tühistamisele ning N.H` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Igor Pütsep Kohtunik 5
(5)