4-10-366/10

Ärakiri KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Väärteoasja number 4-10-366 Kohtunik Anne PALMISTE V.R-i kaebus Ida Prefektuuri 11.01.2010 kiirmenetluse otsusele nr.10220092789329 V.R Kaebuse esitaja isikukood xxx, elukoht xxx Andrei POLUDETKIN Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Andrei Poludetkini 11.01.2010 kiirmenetluse otsus nr.10220092789329 V.R-i karistamise osas Alkoholiseaduse §70 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 krooni – jätta muutmata. V.R-i kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 01.04.2010. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik 1 Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Andrei Poludetkin koostas 11.01.2010 kiirmenetluse otsuse nr.10220092789329 V.R-i kohta selles, et viimane oli 10.01.2010 kell 20.30 Ida-Viru maakonnas xxxx tänava xxx sissekäigus alkoholijoobes. Omal jõul liikus raskustega, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Sellega pani V.R toime Alkoholiseaduse §70 sätestatud väärteo, mille eest eelnimetatud kiirmenetluse otsusega karistati teda rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 krooni. V.R esitas 26.01.2010 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub intsidendile kohtulikku lahendust. Kaebuse kohaselt läks selle esitaja 10.01.2010 kell 20.30 elukaaslase juurde, kui tulid politseinikud, ütlesid, et ta lärmab ja viisid arestimajja. Samuti keeldusid politseinikud joobe tuvastamisest. Tartu Maakohtu 26.01.2010 saatekirjaga nr.7-5/5755-10 edastati V.R-i kaebus lahendamiseks Viru Maakohtule. Vastuseks Viru Maakohtu 09.02.2010 kirjale teatas V.R 17.02.2010, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastuseks Viru Maakohtu 18.02.2010 kirjale teatas Ida Prefektuur 26.02.2010, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Oma 26.02.2010 kirjalikus vastuses märkis Ida Prefektuur, et 10.01.2010 kell 20.30 viibis V.R Virmalise 4 majas alkoholijoobes. Peale kainenemist 11.01.2010 olid isikule selgitatud tema õigused ja kohustused, isik tutvus indikaatorvahendiga mõõdetud alkoholisisalduse näiduga ja nõustus sellega. Menetlusalune isik oli nõus kiirmenetlusega. Eeltoodu alusel palus kohtuväline menetleja jätta tehtud kiirmenetluse otsus muutmata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et V.R-i kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest Alkoholiseaduse §70 alusel. nähtub, et V.R-ile on karistus määratud Alkoholiseaduse §70 näeb ette vastutuse alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud 2 kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas V.R tarbis alkohoolseid jooke avalikus kohas või viibis alkoholijoobes avalikus kohas. Nagu nähtub 11.01.2010 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220092789329, viibis V.R 10.01.2010 xxx sissekäigus alkoholijoobes. Kortermaja sissekäik on ilmselgelt selline avalik koht, kus alkoholijoobes viibimine häirib elanikke, solvab nende inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Lisaks eeltoodule kinnitab V.R-i viibimist avalikus kohas alkoholijoobes tema endakäeliselt antud ütlused selle kohta, et ta oli sissekäigus purjus (t.l.10). V.R-i alkoholijoove antud väärteoasjas on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (t.l.11), mille kohaselt oli indikaatorvahendi reaktsioon punane ja näit 1,01 mg/l, mis tähendab alkoholijoovet. Vastavalt Politseiseaduse §15-8 lg.3 kui politsei ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Indikaatorvahendi kasutamisega ei või piirduda mootor-, õhu- või veesõiduki või raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral. Protokolli kohaselt on kontrollile allutatud isik nõustunud alkoholi sisaldumise kontrollimisega indikaatorvahendiga ning talle oli selgitatud, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringutega. Nimetatud asjaolu on V.R kinnitanud oma allkirjaga. Käesoleval juhul ei ole tegemist Politseiseaduse §15-8 lg.3 teises lauses sätestatud situatsiooniga. Vastavalt Politseiseaduse §15-8 lg.3 kirjeldab politsei lisaks indikaatorvahendi näidu protokollimisele isikul esinevaid alkoholijoobe tunnuseid. Käesolevas asjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvad järgmised kontrollile allutatud isiku joobele viitavad tunnused: reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne arusaamatu ja aeglane, aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid, isik on teadvusel, isik ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, isiku koordinatsioon on väga häiritud, isiku käitumine on unine. Nimetatud asjaolusid on tutvustatud ka kontrollile allutatud isikule, V.R on seda kinnitanud oma allkirjaga ning mingeid selgitusi ja märkusi lisanud ei ole. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et V.R-i viibimine 10.01.2010 alkoholijoobes avalikus kohas on tuvastatud seaduse kohaselt ja tõendatud. Seega on väärtegu V.R-i poolt toime pandud. 3 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Alkoholiseaduse §70 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad/raskendavad asjaolud puudusid. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud V.R-i süü Alkoholiseaduse §70 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Kuigi kiirmenetluse otsuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud kergendavaid asjaolusid, leiab maakohus, et sellise asjaoluna tuleb arvestada menetlusaluse isiku poolt tema ülekuulamise protokollis väljendatud süü tunnistamist. Samas leiab maakohus, et nimetatud asjaolu ei anna käesoleval ajal alust kiirmenetluse otsuse tühistamiseks karistuse suuruse osas. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalust isikut juba varasemalt karistatud kuus korda väärteokorras, neist kahel korral Alkoholiseaduse §70 rikkumise eest. Varasemalt on menetlusalusele isikule Alkoholiseaduse §70 alusel määratud rahatrahvid summas 300 krooni (17.04.2008 ja 24.04.2008). Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et seega puudub alus määrata menetlusalusele isikule käesoleval juhul rahatrahv väiksemas summas, kui on märgitud 11.01.2010 kiirmenetluse otsuses. Vastuseks V.R-i kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist. Alkoholiseaduse §70 ei sätesta vajadust hinnata asjaolu, kas väärteo toimepanija lärmab või mitte. Selle sätte rikkumine on tõendatud ka juhul, kui isik vaid viibib alkoholijoobes avalikus kohas. Seega ei ole kaebuse väited selle kohta, et kaebuse esitaja ei lärmanud, asjakohased. Nagu nähtub kaebuse esitaja omakäelisest seletusest (t.l.10), on ta kinnitanud, et oli sissekäigus purjus, läks koju, kuid oli võtme ära kaotanud. Maakohus leiab, et sellisel juhul on täiesti võimalik, et koju sissesaamiseks tegi alkoholijoobes menetlusalune isik sissekäigus kõvemat heli, mis võis häirida teisi elanikke, kes omakorda kutsusid välja politseipatrulli. Kaebuse väited selle kohta, et politsei keeldus tuvastamast alkoholijoovet, ei ole õiged. Nagu nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, on alkoholijoove 4 tuvastatud ja tulenevalt käesolevas otsuses eelviidatule on maakohus leidnud, et tuvastamine on toimunud seaduse kohaselt. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks märkida, et Väärteomenetluse seadustiku §19 ettenähtud õigused ja kohustused ning kiirmenetluse sisu oli kaebuse esitajale selgitatud allkirja vastu 11.01.2010, seega peale kainenemist. Ülaltoodu alusel tuleb V.R-i kiirmenetluse otsus muutmata. kaebus jätta rahuldamata ja Ida Prefektuuri Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Kohtuotsus jõustus 18.06.2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 5