1-10-1438/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1.juuni 2010.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 24.mai 2010.a. Kriminaalasja number 1-10-1438 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus A.H süüdistus kuriteos KarS § 424 ja 215 lg 2 p.1 järgi lühimenetluses Pärnu Maakohtu otsus 23.märts 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava A.H kaitsja adv. Toomas Bekker Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav A.H (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Toomas Bekker Pärnu Maakohtu otsus 23.märtsist 2010.a. tühistada osaliselt ja nimelt kannatanu I. A. õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks väljamõistetud summa – 40000 krooni – osas. RESOLUTSIOON Teha selles osas uus o t s u s, millega I. A. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ja mõista A.H-le välja I. A. kasuks 15 000 (viisteist tuhat) krooni õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Edasikaebamise kord Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohus otsustas 23.märtsi 2010.a. kohtuotsusega Süüdi mõista A.H KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada A.H-le mõistetud karistust 1/3 s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 23-24.10.2009, s.o. 2 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, § 69 alusel asendada A.H-le mõistetud 5 kuu 28 päevane (s.o. 178 päevane) vangistus üldkasuliku tööga 356 (kolmsada viiskümmend kuus) tundi. A.H-le määratud 356 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et A.H teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ka KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust. A.H-lt mõisteti välja kriminaalmenetluse kulud, osaliselt rahuldati L. D. poolt esitatud tsiviilhagi ja täielikult rahuldati I. A. poolt esitatud tsiviilhagi ja mõisteti A.H-lt välja 40000 krooni I. A. kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. A.H mõisteti KarS prg. 215 lg 2 p.1 ja prg. 424 järgi selles, et tema alkoholijoobes olles ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 23.oktoobril 2009 kella 19 võttis omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita L. D. kuuluva sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXXXXX väärtusega 24000 krooni, millega sõitis Lääne maakonnas XXXXXX alevikus XXXXXXXX X juures kuusehekki, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. A.H puudus seejuures vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ning tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,28 mg/l +- 0,12 mg/l, seega juhtis A.H mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Apellatsioonis vaidlustatakse kohtuotsust osas, millega rahuldati I.Aksalu hagi ja mõisteti varalise kahju hüvitisena A.H-lt välja 40 000 krooni. Apellant väidab jätkuvalt, et kohaldada tuleb tsiviilhagi lahendamisel VÕS §-s 132 lg 3 sisalduvat normi. Selle sätte kohaselt kuuluvad hüvitamisele asja parandamiseks vajalikud mõistlikud kulud. Kaitsja arvamuse kohaselt ei oleks kulutused, mis ületavad 5 000 krooni, heki taastamiseks mõistlikud. Kohus leidis, et I. A. tsiviilhagis esitatud 40 000 krooni nõue on tõendatud kannata-nu ütlustega, heki vaatlusprotokolli ja O. O. tõenditega. Kuid nõustudes kannatanu poolt esitatud hagisummaga, on kohus jätnud tähelepanuta, et nii I. A. kui ka tunnistaja O. O. on lähtunud 40 000 krooni arvutamisel eeldusest, et vahetada tuleb 8-10 kuuske hinnaga 2000-3000 krooni tükk (tl 59, 92). Sündmuskohal koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et kahjustatud heki pikkus on 3,3 m, vigastatud on 4 puud (tl 61). Seetõttu leidis kohus otsuse lk 12 viiendas lõigus õigesti, et heki taastamiseks piisab 4 uue kuuse istutamisest. Tuvastanud, et vahetada tuleb 4 puud, mitte aga 8-10 kuuske, nagu kannatanu arvab, tulnuks kohtul I. A. poolt nõutud summa jagada kahega. Kohus on 40 000 krooni väljamõistmist põhjendanud ka sellega, et ühe puu väljajuurimise, pinnase ettevalmistamise, istutamise ja tema hilisema hooldusega seotud kulu on 10 000 krooni. Apellant leiab, et kohtu poolt hinnatud maksumus on ebamõistlikult suur ega ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Nii nähtub J. hinnapakkumisest, et 4 hekipuu asendamine läheks kokku maksma 5 220 krooni (tl 73). P. OÜ hinnapakkumise kohaselt maksaks kuuseheki taastamine 2 220 krooni (tl 87). OÜ H. arvamuse kohaselt maksaks heki taastamise 4 000 krooni (tl 71). Nimetatud hinnapakkumistest nähtub samuti, et kannatanu ja O. poolt pakutud ühe hekikuuse maksumus 2000-3000 krooni ei ole keskmine turuhind ning ei saa seetõttu olla aluseks kahjuhüvitise määramisel. J. hinnapakkumistes on 2 m kõrguse kuuse hinnaks märgitud 430 krooni (tl 72), P. OÜ hinnapakkumises on 1,50 m kõrguse istiku hinnaks 150 krooni (tl 87) ning OÜ T. pakutud hariliku kuuse hekiistiku hind on 350 kroon (tl 80). J., P. OÜ ja OÜ H. hinnapakkumiste alusel saab määrata heki taastamise keskmise hinna (tl 73, 87, 71). Keskmiseks heki taastamise maksumuseks oleks nende hinnapakkumiste alusel 3 813 krooni. Nimetatud summat võiks hinnata kahju reaalseks ja mõistlikuks suuruseks. Ligilähedaselt sellises summas (5 000 krooni) on kannatanu ka ise kahju esialgu hinnanud (tl 48). Seetõttu taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osas, vähendades I. A. kasuks välja mõistetud varalise kahju hüvitist. Hüvitise suuruseks määrata mitte rohkem kui 3 813 krooni. Apellatsioonikohtu istungil toetas kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör leidis , et apellatsioon onn põhjendamatu ja taotles selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. 1) Kohtukolleegium nõustub sellega, et A.H tekitas kannatanule I. A.le kahju seoses tema poolt toimepandud kuriteoga. A.H-le esitatud süüdistusest nähtub, et ta põhjustas kannatanu sõiduauto omavolilise kasutamise käigus e. omavoliliselt kannatanu autoga sõites varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Seega pani süüdistatav toime ka väärteo, mis on loetud kaetuks põhideliktiga ning eraldi väärteomenetlust ei ole toimunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et A.H tuleb süülise käitumise tagajärjel kannatanule tekitatud kahju ka hüvitada. Maakohtu otsuse kohaselt on kannatanu I. A. kasuks väljamõistetud 40000 krooni, temale H.A.H õigusvastase käitumisega tekitatud varaline kahju. 2) Maakohus on vaidlustatud otsuses tulnud ka põhjendatud järeldusele, et kahjustatud on kogu hekist 4 puud ja seega tuleb need asendada samaväärsete puudega. Kannatanu ei ole maakohtu järeldust kahjustatud puude arvu osas ka apelleerinud. Maakohus on leidnud, et ühe puu kohta on kulu, mis koosneb vanade kuuskede väljajuurimisest, uute jaoks pinnase ettevalmistamsest, uute puude istutamisest ja hilisemast hooldusest, 10 000 krooni ja seega 4 puu kulud on 40000 krooni. Hagisumma aluseks on võetud aednik O. O. tõend, mille kohaselt ( t.l. 92) aiandusäri tõendab, et hariliku kuuse istiku taastamisväärtus on 2000-3000 krooni ühiku kohta, millele lisandub istutus - ja hoolduskulu. Taastada on vaja 8-10 istikut. Nimetatud tõendi alusel hagisumma kindlaksmääramine ei ole kohtukolleegiumi arvates põhjendatud kuna selles puudub lahtiseletatult kalkulatsioon, millest kujuneb tõendi koostaja arvates istiku taastamisväärtus, kui palju maksab konkreetselt 1 istik ja kust sellise väärtusega istik soetatud on jne. 3) Kohtukolleegium nõustub sellega, et olukorras, kus ülejäänud kuusehekk on juba kasvanud ca 2,5 m, peavad heki taastamiseks vajaminevad 4 puud olema oma kõrguse poolest võimalikult lähedal ülejäänud heki kõrgusele. Seega ei ole asjakohane välja pakkuda ja uurida nende kuuseistikute hindu, mis kehtivad väikeste istikute kohta. Kõrgete potis kasvatatud kuuskede hind on tunduvalt kõrgem, kui seda on väikeste istikute hinnad. Näiteks , H. (http://www.XXXXXXXXX.XXX/) pakub potti istutatud kuuske kõrgusega 170 – 190 cm hinnaga 650 kr/tk. Veel on oluline info sama firma koduleheküljel see, et 150 cm potis kasvatatud kuusk tuleb istutada koos mullapalliga. Nii on kasvama jäämise tõenäosus tunduvalt suurem. Mullapalliga istikute istutamise hinnaks on 135 kr tk. Samas ei ole väljaloetav, kas ka ca 2m mullapalliga istiku istutamine on sama hinnaga. Näiteks haljastufirma E. (http://wwwXXXXXXXXX.ee/hinnakiri.html) hinnakirjast nähtub, et mullapalliga suure puu istutamine maksab 1500 tk. Seoses heki taastamisega kaasnevad veel vajadused sellisteks teenusteks nagu konsultatsioon, mis on 250-300 kr/tund ja seejuures arvestatakse aega sihtkohast väljasõitmise hetkest, istikute kohaletoimetamine, mis koosneb veokuludest ja mida haljastusfirmad ja puukoolid pakuvad ca 10 kr/km ja see summa sõltub järelikult ostukoha asukohast. Vajalikud tööd, mis tuleb teostada heki taastamisega seonduvalt on peale istutamise protseduuri enda veel : vanade puude väljajuurimine, pinnase ettevalmistamine, hilisem hooldus. Teatud kulutusi tuleb teha ka spetsiaalse kasvuväetise soetamiseks. Ka tuleb arvestada sellega, et isegi kui hekk on korralikult hooldatud, jääb võimalus, et mõned taasistutatud kuused kärbuvad. Kärbunud kuused tuleb asendada. Arvestades kõiki neid kulutusi, on isegi kõige kõrgematest hindadest lähtudes maakohtu arvestus, et ühe kuuse kohta on kulutusi 10000 krooni, ebamõistlikult suur. Seega nõustub kohtukolleegium kaitsja seisukohaga, et vaidlustatud kohtuotsusega süüdistatavalt kannatanu I. A. kasuks väljamõistetud tsiviilhagi summa ei ole mõistlik kahjusumma. Kohtukolleegium peab mõistlikuks kahjusummaks 15000 krooni, mis hõlmab istiku maksumuse (maksimaalselt 650 kr. tk), selle istutamise (maksimaalselt 1500 kr.tk) ja ülejäänud summa hõlmab muid kaasnevaid kulutusi – konsultatsioon, veokulud, vanade kuuskede väljakaevamine, väetis, hooldus. Kohtukolleegium ei nõustu prokuröriga selles osas, et kohus saab mõistliku kahjusumma määramisel toetuda vaid kohtus uuritud tõenditele. Milline on mõistlik kahjusumma, see on kohtu otsustada ja see ei saa sõltuda sellest, milliseid tõendeid peab prokuratuur vajalikuks koguda ja toimikusse köita. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4; 338 p.1; 340 lg 2 p.5; 342-345 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja nimelt, tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa osas ja teeb selles osas uue otsuse. Julia Katškovskaja Meelika Aava Malle Preimer