S § 65 lg 2 alusel mõisteti 3 a vangistust, millest eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 2 a 6 k 1 p vangistust, 4) 06.06.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1 järgi 6 k vangistusega,
S § 65 lg 1 alusel mõisteti 1 a 1 k 5 p vangistust, 5) 07.07.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi 2 k 15 p vangistusega, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 2 k 19 p vangistust, vabanes Tallinna Vanglast 25.09.2008 pärast karistuse kandmist, väärtegude toimepanemise eest karistatud 9-l korral, rahatrahvid tasumata, kahtlustatavana kinni peetud 17.04.2009, tõkend vahistamine kohaldatud 19.04.2009, süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 4,8; 200 lg 2 p 4,7 järgi ja STANISLAV KUTŠINSKI, isikukood 38211225219, Venemaa kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, enne kinnipidamist töötas xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 06.05.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 203 järgi 6 k vangistusega tingimisi 2 a katseajaga, Lääne-Viru Maakohtu määrusega 28.12.2005 pikendatud katseaega 7 k võrra, Viru Maakohtu määrusega 06.11.2006 pööratud karistus täitmisele, 2) 09.09.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8 – 25 lg 4 järgi 4 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, 1 rahatrahv tasumata, kahtlustatavana kinni peetud 17.04.2009, tõkend vahistamine kohaldatud 19.04.2009, süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. RESOLUTSIOON Juhindudes
S § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. 2 Süüdi tunnistada M.H KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista M.H liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning M.H karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. Tõkend - vahistamine jätta M.H suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 17.04.2009. Süüdi tunnistada STANISLAV KUTŠINSKI KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning STANISLAV KUTŠINSKI karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.09.2008 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud vangistust võrra ning STANISLAV KUTŠINSKI liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Tõkend - vahistamine jätta Stanislav Kutšinski suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 17.04.2009. Kannatanu V Ri tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista M.H-lt 40 250 (nelikümmend tuhat kakssada viiskümmend) krooni V Ri (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.H-lt 600 (kuussada) krooni M Oa (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.H-lt 4906 (neli tuhat üheksasada kuus) krooni M Oa (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.H-lt ja Stanislav Kutšinskilt solidaarselt 75.30 (seitsekümmend viis krooni ja 30 senti) krooni O Oe (arvelduskonto nr 334256590001) kasuks tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1, lg 2 alusel välja mõista M.H-lt menetluskuluna sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Stanislav Kutšinskilt menetluskuluna sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 3000 (kolm tuhat krooni, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 500 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatava M.H kaitsjana osutatud õigusabi eest. 3
lg 1 p 4 alusel välja mõista M.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu 9254 (üheksa tuhat kakssada viiskümmend neli) krooni riigituludesse v.-adv. Galina Tšelnokova ja Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 1740 (üks tuhat seitsesada nelikümmend krooni, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 290 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava Stanislav Kutšinski kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Stanislav Kutšinskilt menetluskuluna kaitsjatasu 5846.40 (viis tuhat kaheksasada nelikümmend kuus krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse v.adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 5 alusel välja mõista M.H-lt menetluskuluna kaitsjatele kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise kulud 132.10 (ükssada kolmkümmend kaks krooni ja 10 senti) krooni riigituludesse.
lg 1 p 5 alusel välja mõista Stanislav Kutšinskilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 73.60 (seitsekümmend kolm krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse. M.H ja Stanislav Kutšinskil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid – kahtlustatava M.H kinnipidamisel 17.04.2009 temalt äravõetud sularaha summas 50.50 (viiskümmend krooni ja 50 senti) krooni ja kahtlustatava Stanislav Kutšinski kinnipidamisel temalt äravõetud sularaha summas 74.20 (seitsekümmend neli krooni ja 20 senti) krooni, millised asuvad ümbrikutesse pakendatult kriminaalasja juures (tl 21 ja 22), anda kohtuotsuse jõustumisel O Oele (elukoht xxxx), vähendades 124.70 krooni võrra O Oe kasuks väljamõistmisele kuuluvat tsiviilhagi.
lg 3 p 4 alusel asitõend – avatud pakk sigarette Paramount, milline asub ümbrikusse pakendatult kriminaalasja juures (tl 22), kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava M.H kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Süüdistatav M.H on kohtueelsel menetlusel (Narva I kd, tl 27-28) öelnud, et „29.11.2008.a. võtsin ma korterist muusikakeskuse ja vana vene trelli. Sõitsin õhtul bussiga Kohtla-Järvele. Müüsin trelli 50 krooni eest taksojuhile, aga muusikakeskuse andsin ära puskari eest Kohtla-Järve ühiselamus“. Süüdistatav M.H võttis kohtuistungil omaks selle, et tema ütlused on erinevad, kuid kui teda üle kuulati, siis öeldi, et see on selline lihtne asi, et nõustu kõigega, et saad varsti koju ja ta oli sunnitud nõustuma nende tahtmisega, sest lubati kergemat karistust. Süüdistatav M.H jäi selle juurde, et muusikakeskust isegi ei olnud seal, samuti ei olnud nõusid ja käterätte, olid mingid vanad raamatud, olid ka nahkjoped ja püksid, mingid dokumendid, pildid, ehitusmaterjalid. Süüdistatav M.H väitis, et kui nemad sealt lahkusid, olid uks ja ukse lukk täiesti terved. Süüdistatava M.H sõnul ei olnud tal põhjust ust lahti murda, sest see käis kinni naelte abil. Süüdistatav M.H kinnitas, et õmblusmasin oli uus ja dokumentidega ning tema arvates on selle hinnaks 3000 krooni. Süüdistatava M.H ütlustest nähtub, et mägijalgrattad ei olnud uued ja nende kummid olid kahjustatud ning tema arvates nende hinnaks ei ole üle 1000 krooni. Süüdistatav M.H kinnitas, et tema toimetas asjad korterist välja, viies need bussiga Kohtla-Järvele. Süüdistatav M.H väitis, et nõud ja teki sai ta oma ema käest, kes elab Narvas, kuid sel ajal tegi ema remonti tema toas ja seepärast oli ta sunnitud üürikorterit kasutama. Süüdistatava M.H ütlustest nähtub, et ta käis sel ajal tööl, kuid varastas seetõttu, et raha oli vähe. Süüdistatav M.H täpsustas kohtuistungil varem antud ütlusi, kinnitades, et käis kannatanu V Ri toas igasuguste pisiasjade pärast kokku 6-7 korda, kuid vargil käis 2-4 korral, täpselt ei mäletanud. Süüdistatav M.H tunnistas, et esimesel korral ta varastas televiisori, siis ühe jalgratta ja pärast teise jalgratta, siis varastas plaadimängija kõlaritega, siis õmblusmasina. Süüdistatava M.H väitel oli televiisor Philips kasutatud ja selle pult ei töötanud. Süüdistatav M.H kinnitas, et päevateki võttis ta endale. Süüdistatav M.H avaldas, et tolmuimeja oli seal toas, kus olid omaniku V Ri asjad. Süüdistatav M.H tunnistas, et elektritrell oli vana, kuid töökorras ja seda ta kasutas, ehkki keegi talle selle kasutamiseks luba ei andnud. Süüdistatava M.H sõnul muusikakeskust ta ei näinud, voodipesu, rätikuid, raamatuid ja kööginõusid ta ei varastanud. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kannatanu V Ri ülekuulamise protokoll 17.12.2008 (Narva I kd, tl 1-7). Kannatanu V R on öelnud, et talle kuulub korter aadressil Narva linn, Suur 8-
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava Stanislav Kutšinski kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Süüdistatav Stanislav Kutšinski on kohtueelsel menetlusel (tl 31) öelnud, et „Umbes 10 minuti pärast tuli ta oma isaga tagasi. Tundsin ta isa ära, sest olen temaga arestimajas koos kambris istunud. Maksimi isa, kelle nime ma ei tea, käes oli kaks valget värvi katki rebitud kilekotti ja kui nad minuni jõudsid, näitas Maksim, et kotis olid: 2-liitrine pudel õlut, mingi ümmargune kook, šokolaadi, vist käterätik ja mingid duššitarbed. Rohkem ma ei tea, mis kottides veel võis olla. Maksim ütles, et ta oli need asjad ostnud“. Süüdistatav Stanislav Kutšinski võttis kohtuistungil omaks selle, et tema ütlustes on erinevused. Süüdistatava Stanislav Kutšinski väitel oli M.H siis kui Säästumarketi poolt bussijaama tuli ja tema isa ka sinna kuskilt teiselt poolt umbes 4 minuti pärast tuli, öelnud, et tema ostis need asjad. Süüdistatav Stanislav Kutšinski avaldas, et tal oli 75 krooni ja ta läks ostis uue kilekoti. Süüdistatav Stanislav Kutšinski tunnistas, et ta ei teadnud, et M.H ja tema isal oli raha. Süüdistatav Stanislav Kutšinski väitis, et ta ei rääkinud üldse M.H isaga. Süüdistatava Stanislav Kutšinski sõnul oli M.H isa pannud koti tema kõrvale maha ja läinud eemale, kus vestles seal mingi mehega. Süüdistatava Stanislav Kutšinski väitel oli politsei tulnud kuskil 8-10 minutit peale M.H bussijaama tulekut. Süüdistatav M.H tunnistas kohtuistungil hiljem seda, et ta nägi oma isa, kuid ta ei rääkinud temaga, sest neil on konflikt ja ta isegi ei tereta temaga. Süüdistatav M.H väitis, et tema ei ole öelnud, et tema ostis need asjad, mis isal kotis olid. Süüdistatav M.H tunnistas, et tuli Säästumarketist ja ütles, et ostis õlut. Süüdistatava M.H sõnul tuleb välja, et Stanislav Kutšinski valetab tema peale. Süüdistatav Maksim 12 M.H kinnitas, et Säästumarketi juures isa kohates, olid viimasel käes mingid kotid. Süüdistatava M.H väitel oli isa läinud oma teed. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kannatanu O Oe ülekuulamise protokoll 17.04.2009 (tl 4-6). Kannatanu O O kinnitas, et 17.04.2009 viibis ta Rakvere linnas ning kusagil kella 20 paiku või veidi enne seda käis ta Laada tänaval Turu kaubamaja juures pingil istumas. Kannatanu O Oe väitel tulid tema juurde kolm meesterahvast, kelledest kaks olid suhteliselt noored ja kolmas kusagil 50 ringis. Kannatanu O Oe sõnul oli üks noormeestest kiilakas ja teisel noormehel olid lühikesed juuksed ning nad olid mõlemad lühemat kasvu. Kannatanu O O kinnitas, et kui meesterahvad tema juurde tulid, hakkasid nad temaga vene keeles rääkima. Kannatanu O Oe väitel see vanem mees istus tema kõrval, nooremad seisid püsti. Kannatanu O O tunnistas, et kuna tal oli kilekotis õlut, siis ta pakkus ka neile seda. Kannatanu O Oe väitel oli üks noortest, kiilakas, küsinud temalt 10 krooni, kuna väidetavalt tahtvat ta Tapale sõita. Kannatanu O Oe sõnul vastas ta, et tal raha ei ole. Kannatanu O O kinnitas, et vanem mees oli katsunud tema teksade taskut, kus oli tema rahakott ja suitsupakk. Kannatanu O O oma sõnul lõi ta käe eemale, öeldes, et ära sori mu taskutes. Kannatanu O Oe väitel oli siis see kiilakas istunud vanema mehe kõrvale, kobanud ka tema pükste taskus ja nurunud raha, mispeale tema karjus vene keeles appi ning selle peale oli üks neist öelnud, et kits karjub ja kogu seltskond eemaldus temast. Kannatanu O Oe ütlustest nähtub, et umbes kella 20.15 paiku läks ta Säästumarketisse, kus palus turvatöötajal tuua endale 2 liitrise Walteri õlle väärtusega 30 krooni ja paki sigarette Paramount väärtusega 25 krooni, makstes ise kauba eest kassas. Kannatanu O Oe sõnul pani ta kaubad oma kilekotti – valge-punase-sinisega Selveri kilekotti, kus tal olid päeval ostetud toiduained. Kannatanu O O kinnitas, et hakkas liikuma Vabaduse tänaval asuva varjupaiga poole, et seal ööbida, minnes läbi Rakvere Gümnaasiumi hoovi. Kannatanu O O väitis, et kui ta jõudis hoovi ja liikus Vabaduse tänava suunas, siis korraga tungiti talle selja tagant kallale. Kannatanu O Oe sõnul sai ta esimese hoobi selja-kukla piirkonda, mispeale ta kukkus maha. Kannatanu O O ei tea, kas teda löödi või hüpati jalgadega selga, kuid kuna tal on kukal valus, siis ta arvab, et ehk ikka teda löödi. Kannatanu O O tunnistas, et kukkudes lõi ta ka näo ära. Kannatanu O Oe sõnul keerati ta selili ja vene keeles oli kuulda ütlust: „Võta ära kõik, mis on“. Kannatanu O O väitis, et see mees, kes seda ütles, oli lühemat kasvu, lühikeste juustega, noorem mees, kellel olid käes mustad nahkkindad, mille sõrmed olid ära lõigatud. Kannatanu O Oe sõnul võttis taskust rahakoti ja mobiiltelefoni koos laadijaga ära kiilakas noormees. Kannatanu O O tunnistas, et käes hoidis ta kilekotti toiduainete ja õllega ning selle tõmbas tal keegi neist ära, sest kott läks katki. Kannatanu O O väitis, et kui ta tahtis püsti tõusta, siis sai ta löögi jalaga rindkere piirkonda ning lööjaks oli see lühemate juustega noormees. Kannatanu O Oe sõnul seisis vanem mees veidi eemal ja üldse ei sekkunud. Kannatanu O Oe väitel lühemat kasvu kiilakas rabas tema jope tasku puruks, kus tal oli suitsupakk Paramount – 25 krooni, õhuke tulemasin – 8.90 krooni ja tubakapakk Paramount – 22 krooni. Kannatanu O Oe sõnul teine noorem mees, kes oli kiilakast veidi pikem, tiris tema paremast teksade taskust välja rahakoti ja pooliku Paramount sigareti paki ning samast võeti ära ka tema mobiiltelefon №kia 3510 väärtusega 480 krooni. Kannatanu O Oe väitel oli telefon eest kohvipruuni värvi, tagakaas aga oli punasetriibuline. Kannatanu O Oe sõnul oli rahakott mustast nahast, kahe sahtliga väärtusega 60 krooni ning selles olid tema pensionitunnistus, ID-kaart, Sampo Panga arve kaart ja telefoni Simpel kaart, mis varalist väärtust ei oma. Kannatanu O Oe väitel oli rahakotis 150 krooni sularaha erinevates kupüürides, 2 Zumm kiirloterii piletit koguväärtusega 20 krooni, Bingo loto 2-väljaga pilet väärtusega 30 krooni. Kannatanu O Oe sõnul võeti taskust ära mobiiltelefoni laadija väärtusega 100 krooni. Kannatanu O O tunnistas, et lisaks sellele võeti temalt ära kilekott koos toidukraamiga (2 liitrine pudel õlut Walter, suitsukala, rullbiskviit, 13 suur tahvel šokolaadi, vaarikatäidisega küpsisepakk ja maasikatäidisega küpsisepakk, paar sardelli) koguväärtusega 190 krooni. Kannatanu O Oe sõnul oli ta toidukraamist söönud natuke suitsukala, kuid teised asjad olid kõik kinnised pakid. Kannatanu O Oe väitel on talle röövimisega kokku tekitatud kahju 1140.90 krooni. Kannatanu O O avaldas, et kui temalt olid asjad ära võetud, siis need kallaletungijad läksid tagasi kooli hoovist bussijaama poole ja keegi neist ütles talle vene keeles, et „Kui sa kits lähed menti, siis on sinuga lõpp“. Kannatanu O O kinnitas, et tema ei öelnud midagi, tõusis püsti ja hakkas läbi kooli hoovi mööda Vabaduse tänavat edasi minema, tulles ringiga politseisse, sest nägi, et neid mehi kusagilt ei paista. Kannatanu O O avaldas, et ta arsti poole ei pöördu, sest tal tõsiseid vigastusi ei ole, ainult parem põsk on marraskil ja kukal natuke valutab. Kannatanu O O tunnistas, et oli päeva jooksul ära joonud ühe pudeli veini ja pärast õhtul nelja peale suure õlle, olles joodust natukene vindine. Kannatanu O O oma sõnul teadis, et rahakotis oli tal enne Säästumarketist õlle ja suitsu ostmist 2 100-kroonist, kusjuures ühega neist maksis ta ostu eest, mis läks maksma kokku 55 krooni ja tagasi sai ta seega 45 krooni, aga kuna enne oli veel rahakotis ka sente, siis jäi talle kotti kokku 150 krooni, mis temalt ära rööviti koos rahakotiga. - M.H kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 17.04.2009 (tl 7-8), millest nähtub, et M.H olid muuhulgas kaasas musta värvi sõrmikud, mobiiltelefon №kia 3510, 2x25 krooni ja 5x10 senti; - Stanislav Kutšinski kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 17.04.2009 (tl 9-10), millest nähtub, et kinnipidamisel võeti temalt muuhulgas ära sularaha 4x10 krooni, 5x5 krooni, 4x2 krooni ja 1.20 krooni, 2 poolikut pakki sigarette Paramount ja kilekott toiduga. - tunnistaja Tarmo Nukka ülekuulamise protokoll 18.04.2009 (tl 11-13). Tunnistaja Tarmo Nukka sõnul olid nad 17.04.2009 koos abipolitseinik Allan Lassiga Rakvere linnas politseipatrullis, kui said umbes kella 20.45 paiku juhtimiskeskuse välijuhilt korralduse kontrollida Rakvere linnas Säästumarketi ümbrust ja Rakvere Gümnaasiumi lähedust, kus võivad liikuda röövimises kahtlustatavad. Tunnistaja Tarmo Nukka väitel anti neile edasi kannatanu poolt antud isikute kirjeldused. Tunnistaja Tarmo Nukka avaldas, et üks noormees pidi olema kiilakas ja mustades nahkkinnastes, teine pidi olema noorem ja kolmas mees pidi olema vist keskealine. Tunnistaja Tarmo Nukka sõnul keerasid nad bussijaama juurest TuruTare poole ja märkasid kahte kirjeldusele vastavat noormeest, kes just bussijaama ja TuruTare vahelt hakkasid promenaadile keerama. Tunnistaja Tarmo Nukka väitel astusid nad noormeestele ligi, küsides nende dokumente. Tunnistaja Tarmo Nukka sõnul olid noormehed öelnud, et ootavad Tapa bussi. Tunnistaja Tarmo Nukka avaldas, et üheks noormeheks osutus M.H ja teine oli Kutšinski. Tunnistaja Tarmo Nukka sõnul oli Kutšinskil käes kollakat värvi Säästumarketi kilekott, milles oli omakorda kilekott, milles olid toiduained. Tunnistaja Tarmo Nukka ütlustest nähtub, et nad toimetasid noormehed isikute kontrollimiseks politseiosakonda. Tunnistaja Tarmo Nukka avaldas, et kui noormehed olid politseiosakonnas maja ees autost väljunud, avastas ta kongis juhipoolse kongiistme ja seina vahelt musta värvi rahakoti, mis paistis veel pooleldi sealt välja. Tunnistaja Tarmo Nukka sõnul istus selle koha peal kongis M.H, kes küsimuse peale, et mis see on, vastas, et tema ei tea midagi, et see oligi seal. Tunnistaja Tarmo Nukka avaldas, et ta vaatas rahakotti ja selles oli ID-kaart O Oe nimele, kes oligi just politseiosakonnas oma röövimisest teatanud. Tunnistaja Tarmo Nukka väitis, et juhtimiskeskuses vaatas ta ka Kutšinski käes olnud kilekotti, milles olid 2-liitrine pudel õlut, erinevaid toiduaineid – šokolaad, sardellid, maiustusi, mingi kook ja akulaadija musta värvi. Tunnistaja Tarmo Nukka sõnul võttis M.H taskust välja ka veel vanemat tüüpi oranžikat värvi mobiiltelefoni №kia, mille tagakülg oli punasetriibuline. Tunnistaja Tarmo Nukka lisas täiendavalt, et kahtlusaluste kinnipidamisel olid nemad esimesed isikud, keda nad patrulli asudes transportisid, seega autos eelnevalt mingeid esemeid olla ei saanud. - asitõendi vaatlusprotokoll 18.04.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 14-20), kus on kirjeldatud ja fotografeeritud 17.04.2009 kahtlustatava M.H politseiosakonda 14 toimetamisel tema poolt politseisõidukisse peidetud musta värvi rahakotti O Oe nimele välja antud dokumentide ja teiste esemetega, mobiiltelefoni №kia 3510 ja sularaha summas 50.50 krooni, samuti 17.04.2009 kahtlustatava Stanislav Kutšinski kinnipidamisel temalt ära võetud kilekotti toiduainetega, telefonilaadijaga, tulemasinaga ja teiste esemetega, sularaha summas 74.20 krooni ja 2 avatud pakki sigarette Paramount. Sularaha ja avatud pakk sigarette Paramount on jäetud kriminaalasja juurde, ülejäänud esemed on määratud tagastada kannatanule O Oele. - kannatanu O Oe täiendav ülekuulamise protokoll 20.04.2009 (tl 39-40). Kannatanu O O on öelnud, et kuna tal kuklas oli ka muhk, siis otsustas ta täna, s.o. 20.04.2009 pöörduda traumapunkti, et vigastused fikseerida ning arsti sõnul on tal näo põrutus ja marrastus. Kannatanu O Oe väitel oli tal jope taskus suitsupakk Paramount, mis tal röövi käigus ära võeti, jope seesmises rinnataskus oli mobiiltelefoni laadija ning teksapükste taskus oli rahakott koos dokumentidega ja mobiiltelefoniga, kust need ka ära võeti. Kannatanu O O lisas juurde, et temalt röövitud toidukotis ei olnud mingeid pesemistarbeid ega ka šampooni. - AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi koopia 20.04.2009 O Oe kohta (tl 41), millest nähtub, et kannatanul O Oel on diagnoositud näo põrutus ja marrastus. - äratundmiseks esitamise protokoll 30.04.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 4952), millest nähtub, et kannatanu O O tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelilt nr 1 fotol nr 1 oleva ja fototabelilt nr 2 fotol nr 3 oleva noormehe, kes 17.04.2009 õhtul koos ühe vanema meesterahvaga tulid talle ligi Grossi kaubamaja taga promenaadi pinkide juures, kus nad ajasid juttu ja ta pakkus neile õlut. Kannatanu O O kinnitas, et siis see vanem mees katsus seal ta püksitaskut, kus oli rahakott ja suitsupakk, mispeale tema ütles, et tal raha ei ole. Kannatanu O O avaldas, et pärast kobas sama taskut nn kiilakas noormees, kelle ta tundis ära fototabelil nr 1 fotol nr 1. Kannatanu O Oe sõnul küsis kiilakas temalt raha Tapale sõiduks ning kui ta vastas, et raha ei ole ja hakkas ära minema, siis tulid need nooremad mehed talle ligemale ja tahtsid rahakotti ära võtta, mispeale ta hakkas karjuma. Kannatanu O Oe ütlustest nähtub, et kui ta käis Säästumarketis, hakates majade vahelt gümnaasiumi poole minema, siis kooli hoovis löödi talle selja tagant kuklasse ja ta kukkus kõhuli, nähes, et need samad kolm meest sealt Grossi poes juurest olid tema juures, kusjuures vanem mees oli natuke eemal ja ei sekkunud. Kannatanu O Oe väitel oli üks noormeestest öelnud teisele, et võtku see temalt ära kõik, mis tal on, et tehku ta taskud tühjaks. Kannatanu O O avaldas, et kuna ta oli kõhuli, siis nägi ta külje pealt seda kiilakat noormeest enda juures ja talle jäi mulje, et just viimane võttis ta asjad ära. Äratuntud isikuks fototabelilt nr 1 fotol nr 1 osutus M.H. Äratuntud isikuks fototabelil nr 2 fotol nr 3 osutus Stanislav Kutšinski. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt
§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav M.H pani ajavahemikul 31.10.-04.12.2008 toime varguse Narvas, Suur tn 8-8 kannatanule V Rile kuuluva korteri ühest lukustatud toast. Süüdistatav M.H tunnistas ennast nimetatud kuriteoepisoodis süüdi osaliselt, väites, et toauks ei olnud lukustatud, vaid üksnes kõverad naelad olid ülevalt ja alt ette lükatud. Süüdistatav M.H võttis kohtuistungil omaks selle, et sinna tuppa, kus kannatanu V R hoidis oma isiklikke asju, ei olnud tal asja. Süüdistatava M.H väitel käis ta selles toas 15 igasuguste pisiasjade pärast kokku 6-7 korda, ehkki kannatanu V Ri kontaktandmed olid tal olemas ning vajadusel oleks ta saanud viimasele helistada, et sinna tuppa minemiseks luba küsida. Süüdistatav M.H kinnitas, et varastas esimesel korral televiisori Philips, mis oli kasutatud ja mille pult ei töötanud, siis oli varastanud ta ühe jalgratta ja pärast teise jalgratta, tegemist oli mägijalgratastega, mis ei olnud uued ja mille kummid olid kahjustatud. Süüdistatav M.H on öelnud, et siis varastas ta plaadimängija kõlaritega, siis õmblusmasina, mis oli uus ja dokumentidega. Samuti tunnistas süüdistatav M.H, et ta varastas päevateki. Süüdistatav M.H ei nõustunud ühegi eseme hinnaga, mida ta varastas. Süüdistatav M.H väitis, et rohkem esemeid ta ei varastanud ning tal ei ole aimugi, kes need võis sealt varastada, sest tema ei lasknud kedagi sinna korterisse. Süüdistatava M.H väitel oli seal vaid nõukogudeaegne tolmuimeja, mis jäi temast sinna korterisse, muusikakeskust, nõusid ja käterätte seal ei olnud, kuid olid mingid vanad raamatud. Süüdistatav M.H kinnitas, et voodipesu, rätikuid, raamatuid ja kööginõusid ta ei varastanud. Süüdistatav M.H on kohtuistungil algul öelnud seda, et ta kasutas vana käsitrelli, siis et vana elektritrelli, ehkki keegi talle selle kasutamiseks luba ei andnud. Süüdistatav M.H on kohtuistungil andnud muusikakeskuse ja trelli varguse osas diametraalselt erinevaid ütlusi võrreldes nende ütlustega, mida ta andis kohtueelsel menetlusel, oskamata kohtu arvates veenvalt ja tõepäraselt põhjendada ütluste muutmist, mistõttu kohus jätab need ütlused kõrvale. Kohus loeb süüdistatava M.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kannatanu V Ri kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega. Süüdistatavale M.H-le esitatud süüdistusest jätab kohus välja raamatute üldmaksumusega 2000 krooni ja kööginõude (potid, pannid) üldmaksumusega 1500 krooni varguse, sest need ei läinud kaduma lukustatud toast, kuhu süüdistataval M.H asja ei olnud, vaid kannatanu V R on ise öelnud, et esikuriiulitelt on kadunud raamatud koguväärtusega 2000 krooni ja köögist nõud, potid ja pannid koguväärtusega 1500 krooni. Süüdistatava M.H väitel ta ust lahti ei murdnud, kuid kannatanu V Ri sõnul oli toauks lõhutud ja lukk väljamurtud, samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt, et uksekarp on pragunenud ja uks on varustatud siselukuga, kuid vaatluse alustamise hetkel uks lukustatud ei ole. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt ei nähtu see, et uks oleks olnud ülevalt ja alt suletud kõverate naelte abil nagu on väitnud süüdistatav M.H. Süüdistatava M.H süü varguse toimepanemises 16.02.2009 kella 21.30 ja 23.00 vahel xxxxx asuvast M ja M Oale kuuluvast korterist nr xx on tõendatud süüdistatava M.H enda süüdomaksvõtvate ütlustega, samuti kannatanute M Oa ja M Oa ütlustega, Ida Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Rakvere kriminaaltalituse komissari Margus Kotteri ettekandega, asitõendi vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvad fototabelitega, kannatanu M Oa allkirjaga neilt varastatud esemete kättesaamise kohta, tunnistajate I Mi ja A Ki ütlustega. Süüdistatav M.H on väitnud seda, et 4400 krooni tema näinud ei ole, kuid ta möönab, et seal võis olla 4400 krooni, sest kui ta ühe portfelli vabatahtlikult välja andis, oli seal 1500 krooni, mille olemasolust ta teadlik ei olnud. Süüdistatava M.H süü vargusekatse toimepanemises 17.02.2009 kella 14.30 paiku Rakveres, Parkali 4 asuvast Aqva Hotels OÜ ruumidest on tõendatud süüdistatava M.H enda süüdomaksvõtvate ütlustega, samuti tunnistaja K Li ütlustega ja seletuskirjaga ning Aqva Hotels OÜ õiendiga. 16 Süüdistatava M.H poolt toime pandud kaks lõpuleviidud vargust ja üks vargusekatse on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritud, sest ta KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteokoosseis KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Süüdistatava M.H käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavad M.H ja Stanislav Kutšinski ei tunnistanud ennast süüdi kannatanu O Oe röövimises. Süüdistatav M.H väitis, et ta leidis Säästumarketi eest pingi alt telefoni ja rahakoti, mispeale O O, kes tuli parkla poolt, oli karjunud, et andku ta telefon ja rahakott tagasi. Süüdistatav M.H tunnistas, et ta O Oele asju tagasi ei andnud, sest ta ei olnud kindel, et need asjad viimasele kuuluvad. Süüdistatav M.H väitis, et kuna O O hakkas karjuma ja solvas tema eneseväärikust kõikvõimalike sõnadega, siis ta läks O Oele järele, lüües viimast gümnaasiumi staadioni juures ühe korra näkku, öeldes, et viimane selliseid sõnu ei pilluks. Süüdistatava M.H ütlustest nähtub, et kuna O O oli ebakaine, siis kukkus ta maha. Seega võtab süüdistatav M.H omaks, et on kannatanu O Oe suhtes toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava M.H väitel ei ole Stanislav Kutšinskil üldse asjaga mingit puutumust. Kohus leiab, et süüdistatavate M.H ja Stanislav Kutšinski ütlused on ebatõepärased ja ennastõigustavad ning antud ilmsest soovist oma olukorda kergendada. Süüdistatavate M.H ja Stanislav Kutšinski ütlused on omavahel vastuolus ega haaku mingilgi määral ühegi teise asjas kogutud tõendiga. Kohus loeb süüdistatavate M.H ja Stanislav Kutšinski süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks kannatanu O Oe ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, samuti teiste kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega, millised on omavahel kooskõlas. Kannatanu O Oe ütlustega on tõendatud, et talle tungiti 17.04.2009.a. kella 20.30 paiku Rakveres Vabaduse tn 1 asuva Rakvere Gümnaasiumi hoovis selja tagant kallale ja löödi kuklasse, mispeale ta kukkus näoli maha. AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi koopia 20.04.2009 kohaselt on kannatanul O Oel diagnoositud näo põrutus ja marrastus. Kannatanu O Oe ütlustega on tõendatud, et koheselt peale tema suhtes vägivalla tarvitamist võtsid süüdistatavad M.H ja Stanislav Kutšinski temalt ära süüdistuses loetletud asjad. Kohus leiab, et kannatanule O Oele, kes oli alkoholijoobes, ei saa ette heita seda, et ta üheselt ei oska öelda seda kumb noormeestest, kas kiilakas või temast veidi pikem lühikeste juustega, temalt konkreetselt midagi ära võttis. Vaieldamatult oli antud juhul süüdistatavate M.H ja Stanislav Kutšinski puhul tegemist röövimise kaastäideviimisega, kusjuures kokkulepe ühiseks ja kooskõlastatud tegevuseks saavutati süüteo toimepanemise käigus. KarS § 200 lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. KarS § 200 lg 2 p 7 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud grupi poolt. Röövimise objektiivse koosseisu tunnusteks on seega võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ning vägivald kui valduse ülemineku vahend. Vägivald võib olla nii füüsiline kui ka psüühiline, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu mahasurumiseks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse. Süüdistatava M.H poolt toimepandud kuritegu 17 on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritud, sest ta KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttis vägivallaga ja grupis teise isikuga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava Stanislav Kutšinski poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud, sest ta võttis vägivallaga ja grupis teise isikuga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteokoosseis KarS § 200 lg 2 järgi on täidetud, kui tegutsetakse vähemalt kaudse tahtlusega, kuid isikul peab vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes olema omastamise eesmärk. Omastamine ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust, s.t. et isik peab seadma endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Süüdistatavate M.H ja Stanislav Kutšinski käitumises esinevad neile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava M.H karistust kergendab süü osaline tunnistamine kannatanut V Rit puudutavas kuriteoepisoodis, süü tunnistamine kannatanuid M Oat ja M Oat puudutavas kuriteoepisoodis ning Aqva Hotels OÜ-d puudutavas kuriteoepisoodis ning puhtsüdamlik kahetsus nimetatud kuriteoepisoodides. Lisaks sellele kergendab süüdistatava M.H karistust KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, mis väljendus selles, et ta andis vabatahtlikult välja kannatanule M Oale kuuluva portfelli ühes selle sees olnud esemetega, mis kuulusid nii kannatanule M Oale kui ka kannatanule M Oale. Süüdistatava Stanislav Kutšinski karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavate M.H ja Stanislav Kutšinski karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatavate M.H ja Stanislav Kutšinski isikuid iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat M.H on varem kriminaalkorras 5-l korral karistatud, sealhulgas on teda karistatud ka röövimise eest ning väärtegude toimepanemise eest on teda 9-l korral karistatud. Väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on süüdistataval M.H kõik tasumata. Süüdistatav M.H vabanes viimase karistuse kandmiselt Tallinna Vanglast alles 25.09.2008, pannes veidi enam kui kuu aja möödudes toime uue tahtliku kuriteo. Süüdistatavat Stanislav Kutšinskit on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud ning väärtegude toimepanemise eest on teda samuti 2-l korral karistatud. Süüdistatav Stanislav Kutšinski pani uue tahtliku kuriteo toime katseajal, mis on katseaja tingimuste olulisim rikkumine. Seega ei ole süüdistatavad M.H ja Stanislav Kutšinski kumbki teinud kohtu arvates vajalikke järeldusi oma eelnevatest karistustest. KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 200 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kolme- kuni viieteistaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatavale M.H-le rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmine KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest ei ole põhjendatud arvestades kõike eeltoodut ja muuhulgas kuriteoepisoodide arvu. Kohus leiab, et süüdistatavaid M.H ja Stanislav Kutšinskit tuleb karistada vangistustega, mis jäävad ettenähtud sanktsioonide keskmisest määrast väiksemaks. Süüdistatava Stanislav Kutšinski puhul tuleb lisaks kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid. 18 Riigikohus on oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla vaid kergemate kuritegude puhul ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates välistatud süüdistatava M.H karistusest tingimisi vabastamine. Kannatanu V R on esitanud tsiviilhagi temalt varastatud esemete maksumuse osas kokku summas 40 750 krooni ning ukse ja luku vahetamisega seoses summas 3000 krooni, kokku summas 43 750 krooni. Kannatanu M O on esitanud tsiviilhagi summas 600 krooni, sest temalt varastatud esemetest ei ole ta kätte saanud mõõteriista TL4 maksumusega 500 krooni ja telefonilaadijat maksumusega 100 krooni. Kannatanu M O on esitanud tsiviilhagi summas 4906 krooni, sest temalt varastatud esemetest ei ole ta kätte saanud portfelli maksumusega 1800 krooni, pakki sigarette Next maksumusega 26 krooni, isiklikku raha summas 250 krooni ja tema vastutusel olnud Tarvanpää Seltsi liikmeraha summas 2800 krooni. Kannatanu M Oa ütlustest nähtub, et uue Swedbanki Seenior pangakaardi vormistamine maksis 30 krooni. Kannatanu O O on esitanud tsiviilhagi summas 200 krooni, mis koosneb tasust seoses traumapunkti pöördumisega summas 50 krooni ja temalt röövitud rahast summas 150 krooni. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 lähtuvalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistatav M.H on kannatanutele kahju tekitanud VÕS § 1045 lg 1 p 5 tulenevalt nende omandi rikkumisega. Süüdistatavad M.H ja Stanislav Kutšinski on kannatanule kahju tekitanud tulenevalt nii VÕS § 1045 lg 1 p 2 kui ka VÕS § 1045 lg 1 p 5. VÕS § 137 lg 1 kohaselt vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud solidaarselt. Kohus on seisukohal, et kannatanu V Ri tsiviilhagi temalt varastatud esemete maksumuse osas summas 40 750 krooni kuulub vähendamisele 3500 krooni võrra, sest kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist see, et süüdistatav M.H oleks lukustatud toast varastanud raamatuid üldmaksumusega 2000 krooni ja kööginõusid (potid, pannid) üldmaksumusega 1500 krooni. Kohus on vastupidiselt süüdistatavale M.H-le seisukohal, et kannatanu V R on temalt varastatud esemetele määranud reaalsed hinnad ning 19 nõuda seda, et tõendataks dokumentaalselt seda, millise summa eest mingi ese on soetatud, ei saa. Tuginedes kannatanu V Ri ütlustele ning sündmuskoha vaatlusprotokollile ja sinna juurde kuuluvatele fototabelitele, luges kohus tõendatuks selle, et toauks oli lahti murtud ja ukselukk oli välja murtud, mistõttu on põhjendatud kannatanu V Ri tsiviilhagi summas 3000 krooni ukse ja luku vahetamisega seoses. Seega loeb kohus põhjendatuks kannatanu V Ri tsiviilhagi kokku summas 40 250 krooni, milline summa kuulub süüdistatavalt M.H-lt välja mõistmisele. Kannatanute M Oa ja M Oa tsiviilhagisid süüdistatav M.H ei vaidlustanud. Kohus leiab, et kannatanu M Oa tsiviilhagi summas 600 krooni ja kannatanu M Oa tsiviilhagi summas 4906 krooni on põhjendatud ja kuuluvad süüdistatavalt M.H-lt välja mõistmisele. Kannatanu O Oe tsiviilhagiga summas 50 krooni seoses traumapunkti pöördumisega süüdistatav M.H nõustus, kuid süüdistatav M.H ei nõustunud tsiviilhagiga, mis puudutab kannatanult O Oelt röövitud raha summas 150 krooni. Süüdistatav Stanislav Kutšinski kannatanu O Oe tsiviilhagiga ei nõustunud. Kohus leiab, et kannatanu O Oe tsiviilhagi summas 200 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Dokumentaalselt on tõendatud, et kannatanu O O 20.04.2009 traumapunkti pöördus ja visiiditasu seetõttu maksma pidi, samuti on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et muuhulgas röövisid süüdistatavad M.H ja Stanislav Kutšinski kannatanult O Oelt 150 krooni. Kohus on seisukohal, et asitõendid – kahtlustatava M.H kinnipidamisel 17.04.2009 temalt äravõetud sularaha summas 50.50 krooni ja kahtlustatava Stanislav Kutšinski kinnipidamisel temalt äravõetud sularaha summas 74.20 krooni, millised asuvad ümbrikutesse pakendatult kriminaalasja juures (tl 21 ja 22), tuleb anda kohtuotsuse jõustumisel kannatanu O Oele, vähendades 124.70 krooni võrra tema kasuks väljamõistmisele kuuluvat tsiviilhagi.
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust KarS § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes
§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 21.detsembri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-10054 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kasuks kriminaalasjas nr 1-09-10054 vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 2484 krooni ja vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 2484 krooni. 20 Välja mõista M.H-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 2484 krooni riigituludesse. Välja mõista Stanislav Kutšinskilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 2484 krooni riigituludesse. M.H ja Stanislav Kutšinskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „süüdistatava ees- ja perekonnanimi, 1-09-10054, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus 16. juunil 2010. a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega, millisega jäeti kassatsioonid menetlusse võtmata. №oremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.