Obsah (5)

§ 424§ 65§ 50§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2010. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-7215 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Ruti Ki

§ 424järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuu pikkune vangistus.

1

§ 65lg 1 alusel loeti Tartu Maakohtu 12.01.2007.

a otsusega mõistetud 1 aasta pikkune vangistus kaetuks Tartu Maakohtu 03.01.2007. a otsusega mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega ning E.G-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvati eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 8 kuud vangistust liitkaristusest maha ja karistuseks mõisteti kohtuotsuste kogumi eest 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati E.G-le mõistetud 6 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 12.01.

1. a otsusega ja 03.01.
2. a otsusega mõistetud karistustest moodustatud liitkaristuse võrra, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti E.G-le 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti E.G-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.

Kinnipeetava karistusaeg algas 01.09.

1. a ja lõpeb 28.06.
2. a. Tartu maakohus vabastas 22.02.
3. a määrusega E.G temale Tartu Maakohtu 25.07.
4. a mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega ja määras katseaja pikkuseks kandmata karistusaja, s.o kuni 28.06.
5. a. Kohus määras

§ 75lg 2 p-de 2, 4 alusel E.G-le katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

1. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
2. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides;
3. jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks;
4. pöörduda 2 nädala jooksul alates vabanemisest psühhiaatri vastuvõtule ja läbida arsti poolt vajalikuks peetud ravikuur. E.G vabanes karistuse kandmiselt 05.03.
5. a. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 04.06.
6. a erakorralise ettekande, milles taotleb E.G kandmata karistuse osa täitmisele pööramist, kuna ta on rikkunud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi. 26.05.
7. a tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,26 mg/l. samuti tarvitas ta alkoholi oma sõbra pulmas 03.04.
8. a. ning 23.05.
9. a Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi taotluse juurde pöörata E.G Lisandunud on veel üks alkoholi tarvitamine 05.06.
10. karistus täitmisele. E.G põhjendab alkoholi tarvitamist sellega, et elukaaslane jättis ta maha ja parim sõber poos ennast üles. Prokurör on seisukohal, et E.G tuleb saata kandma talle mõistetud vangistust, kuna ta on korduvalt rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja vaidles karistuse täitmisele pööramisele vastu ja leidis, et E.G on formaalselt küll rikkumised toime pannud, kuid nüüd on ta astunud selliseid samme, et seda enam ei juhtu. Arvestada tuleb ka rikkumiste raskust, alkoholi tarvitamine on toimunud kodus, avalikku korda ta rikkunud ei ole. 2 Täitmiskohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus E.G kandmata vangistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud materjalidest nähtub, et E.G on indikaatorvahendiga tuvastatud 26.05.
11. a väljahingatavs õhus alkoholisisaldus 0,26 mg/l ning 05.06.
12. a 0,36 mg/l. Esimesel korral ilmus hooldusalune kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, teine kontrollimine on aset leidnud E.G elukohas. Lisaks sellele on E.G tunnistanud, et tarbis alkoholi - 2 pitsi viina sõbra pulmas 03.04.
13. ja 2 pitsi viina 23.05.
14. a, kuna sõber poos end üles. Seega on E.G korduvalt tahtlikult rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi. E.G käitumine näitab, et ta on valinud vale tee oma isiklike probleemide lahendamiseks. Vaatamata sellele, et ta oli varem korduvalt kirjutanud kriminaalhooldajale seletusi alakoli tabimise kohta, tarvitas ta ka pärast seda alkoholi ning alles seejärel pöördus narkoloogi juurde. E.G väära suhtumist alkoholisse selgitab tema enda unistus normaalsest elust - õhtul ootab kodus naine, toit ja väike vein selle juurde. Ennetähtaegsel vabanemisel oli vangla poolt alkoholi tarbimine hinnatud E.G puhul oluliseks risikifaktoriks. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas ta vabaduses alkoholi igal nädalavahetusel ja ta ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. E.G ei saa aru oma probleemide tagamaadest ning süüdistab oma ebaõnnestumises kas otseselt või kaudselt teisi. Oma käitumisega katseaja jooksul on E.G kinnitanud sellise iseloomustuse tõele vastavust.

§ 76

lg 5 ei näe ette karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud süüdimõistetu puhul, kes ei järgi katseajal kontrollnõudeid ja ei täida neile pandud kohustusi, muud võimalust kui kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramist. E.G asus talle Tartu Maakohtu 25.07.

1. a otsusega mõistetud 2 aasta 9 kuu 28 päeva pikkust vangistust kandma 01.09.
2. a. Ta vabanes karistuse kandmiselt 05.03.
3. a Nimetatud kuupäevaks oli ära kandnud talle mõistetud karistusest 1 aasta 6 kuud 5 päeva vangistust. Seega on E.G kandmata karistusaja pikkus 1 aastat 3 kuud ja 23 päeva. Ingeri Tamm Kohtunik 3