ja § 121 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav M.M Isikukood: xxx Kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 313, § 315; kohus otsustas § 56 lg 1, tn 2; Süüdi tunnistada M.M
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 13.04.2009 a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista M.M-ile liitkaristus üks
Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi M.M-ilt 1
MS § 181 lg 1 järgi kaitsjatasu 2520.-( kaks tuhat viissada kakskümmend) krooni riigikanda. Välja mõista M.M-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. M.M tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „M.M , 1-10-9166, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Faktilised asjaolud M.M-ile esitatud süüdistus selles, et tema 30.01.2010 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal kuid pealelõunasel ajal oma elukohas Pärnumaal Saarde vallas KilingiNõmme linnas Õ tn elutoas lõi oma abikaasat K T kolmel korral rusikaga rindkere piirkonda ja ühel korral küünarnukiga vastu õlavart, seejärel tõukas M.M kahe käega vastu K T vasakut õlavart nii, et K T liikus tõukamise tagajärjel köögi poole. M.M järgnes K T kööki ja võttis tal kahe käega rinnust kinni ja raputas K T eeluurimisega tuvastamata arvul kordi. Seejärel võttis M.M oma abikaasa K T kahe käega eestpoolt kaela ümbert kinni ja pigistas teda kõrist eeluurimisel tuvastamata aja vältel, takistades sellega K T hingamist. Kehalise väärkohtlemisega, mis seisnes füüsilise vägivalla kasutamises kannatanu suhtes, kahjustas M.M oma abikaasa K T tervist ning peksmisega tekitas M.M K T füüsilist valu ja verevalumid rindkere piirkonda ning õlavarrele. Seega tema teise inimese tervise kahjustamisega, samuti peksmisega, mis tekitasid füüsilist valu, pani toime
Samuti süüdistatakse M.M selles, et tema 02.02.2010 kella 18:00 ajal oma elukohas Pärnumaal Saarde vallas Kilingi-Nõmme linnas Õ tn köögis võttis nõude restilt 15 cm pikkuse teraga kööginoa pani selle köögis laua taga istuva abikaasa K T kõri ette, kuid ei surunud kööginuga vastu kõri ning nõudis, et K T koos lastega tuleks koju tagasi, ähvardades lõigata abikaasa K T kõri läbi ja ennast üles puua kui K T koos lastega tunni aja jooksul koju ei naase, millist ähvardust pidas K T reaalseks, kuna M.M on K T suhtes varasema kooselu jooksul korduvalt vägivaldne olnud ja kuna M.M on varem isikuvastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud. Seega tema tervisekahjustusega ähvardades, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist pani toime
Süüdistatava vastu tsiviilhagi esitatud ei ole, andmed kuriteoga saadud vara kohta puuduvad, asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole, süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkend allkiri elukohast lahkumise kohta. Tõenditena on kriminaaltoimikule lisatud kannatanu ülekuulamise protokoll, isiku läbivaatuse protokoll, tunnistajate M K, I P, kahtlustatava ülekuulamise protokoll. 2
järgi süüdi osaliselt kannatanu tõukamises,
Kaitsja palus süüdistatav
järgi õigeks mõista kuna süü pole leidnud tõendamist ning
järgi kohaldada M.M-i karistuseks vangistus, mis arvestada ümber üldkasulikuks tööks. Maakohtu seisukoht M.M süüdistatakse
ja § 120 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastavate tegude toimepanemises. Alljärgnevalt analüüsib kohus M.M-ile esitatud süüdistust
Kohtuliku uurimise käigus kinnitas kannatanu K T, et 30.jaanuaril 2010 a viibis ta oma tädi I P juures ning tagasi tulles oma elukohta tekkis tal elukaaslasega sõnavahetus. Kannatanu kinnitas, et tema abikaasa M.M oli ärritunud ning pahandas, et ta ei toonud talle suitsu ning oli põhjuseta liiga kaua ära. Kannatanu vaidles sellele vastu ning see ei meeldinud abikaasale ning viimane lõi teda rusikaga vähemalt kolmel korral ülakehapiirkonda s.o vastu õlgu, käsivarsi ja rinda. Löömise käigus tekkis vigastusi ka kaelal, lõual. Kannatanu kinnitas, et peksmise ajal kiskus ta juustest ja püüdis kägistada, mille tõttu tundis valu ja väga suurt hirmu elu pärast. Tunnistaja M K, kes töötab S V sotsiaaltöötajana kinnitas, et 03.02.2010 a tuli kannatanu v vastuvõtule. Tunnistaja tõendas, et kui ta K T otsa vaatas nägi, et tal oli sinikas ja kriimustused näos. Küsimusele kust ta sellised vigastused sai kinnitas kannatanu, et M.M oli teda löönud s.t rusikate peksnud ning ta tuli Indreku juures ära. Ta tuli minu juurde koos pojaga ja värises ning palus, et ma peidaksin ta koos lastega ära. Käesoleval ajal elavad kannatanu ja lapsed nüüd T. Tunnistaja I P andis ütlusi kohtuistungil selle kohta, et 30.01.2010 a kui K oli tema pool kinnitas, et M.M oli teda peksnud käte ja jalgadega, näos olid näha kriimustused ja peas oli suur muhk. Peksmise põhjuseks oli, et K ei toonud talle suitsu. Kohus avaldas ( tl 19) ülevalt 5 realt ühe lause „ Ta oli oma mehe käest peksa saanud Indrek oli teda löönud jalgadega, igatahes oli tal käsi sinine ja üks jalasäär sinine, muhk peas vasakul pool otsa ees ja põse peal verine kriim“. Isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et kannatanule oli tekitatud paremal pool otsmikul kollaks roheline nahaalune verevalum, samas kerge pehmete kudede turse, paremal pool lõual punakas rohelised nahamarrastused, (tl 10) parema käe teisel sõrmel oleval olev marrastus, paremal pool kehatüvel nahaalune verevalum( tl 11)vasakul pool kehatüvel oleva nahaalune verevalum, vasakul küünarvarrel olev nahaalune verevalum (tl 12) vasakul küünarvarrel olev verevalum (tl 13), paremal säärel ja reiel olev nahaalune verevalum ( tl 14) vasaku ja parema sääre esiküljel nahaalune verevalum ( tl 15)
sätestatud delikt on oma iseloomult alternatiivaktiline, ning selle koosseisu täidab teise inimese tervise kahjustamine ka siis, kui sellega ei ole tuvastatud kannatanule füüsilise valu tekitamine. Füüsiline valutunne on
objektiivse koosseisu realiseerumise suhtes immanentne ainult kergema iseloomuliste kehaliste väärkohtlemiste puhul. Samuti ei ole
Kohtuliku uurimise käigus kinnitas K T, et tema abikaasa M.M süüdistuses toodud ajal ja kohas ähvardas teda tappa, selleks võttis köögis oleva leivanoa nõudepesurestilt ning vehkis noaga ähvardas teda kui ta koju tagasi ei tule koos lastega lubas tal kõri läbi lõigata ja ennast üles puua. Kannatanu kinnitas, et tal oli reaalselt oma elu pärast hirm. Süüdistatav kinnitas, et nimetatud ütlused mida esitas kannatanu ei vasta tõele. M.M kinnitas, et pole oma abikaasat tappa ähvardanud. 4
subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab ähvardamine tervisekahjustusega olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Sellised asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, tuleb koosseisutunnustena eraldi tuvastada, sest nende esinemise eeldus ei tulene seadusest. Riikliku süüdistaja seisukoht, et tegu on tuvastatud kannatanu ütlusega ning kaudse tõendina tuleb käsitleda ka asjaolu, et M.M on varem kahel korral karistatud kehalise väärkohtlemise eest ei saa kohus sellise seisukohaga nõustuda. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus ei ole tõsikindlalt tuvastatud seda, et süüdistatav oleks tervisekahjustusega kannatanut ähvardanud ning kannatanul esineks piisav alus karta süüdistatava võimaliku ähvarduse täideviimist. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu hinnata argumente kogumis. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud asjaoludel üheltpoolt kannatanu ning teiselt poolt süüdistava ütluste asetamisel ühtsesse konteksti samal ajal M.M suhtes käiva kriminaalmenetlusega, võimalik teha tõsikindlat järeldust kummagi leeri ütluste suurema usaldusväärsuse suhtes. Kohtule esitatud teabest ei ole võimalik järeldada, et kannatanu ütlused oleksid rohkem usaldusväärsed kui süüdistatava ütlused. KrMS § 7 lg.3 sätestatud põhimõttest tulenevalt ei saa süüdimõistev kohtuotsus põhineda oletustel ja kuuldustel, vaid ainult tõsikindlatel tõenditel, millised on kogutud kriminaalmenetlusõigust järgides. Antud oludes K T ütlustele suurema kaalu omistamine kui süüdistatava ütlustele oleks kohtu hinnangul süüdistatava süüd eeldav ja KrMS § 7 lg.3 vastane. Seega ei ole kohtu hinnangul antud asjaoludel võimalik tõsikindlalt tuvastada 02.02.2010.a Kilingi-Nõmme linnas Õ tn asuvas köögis süüdistatava ja kannatanu vahel toimunud vestluse täpset sõnastust ning suunatust ja süüdistatava tervisekahjustusega ähvardamist, millest tulenevalt tuleb sellise tõsikindlalt mittetaastatava vestlusest tulenev kahtlus lugeda kriminaalmenetluses mittekõrvaldatuks. Kuivõrd nimetatud ähvarduse sisu ongi käesoleva kriminaalmenetluses tõendamisese ja ainsaks võimalikuks vahetuks tõendiks on süüdistatava ja kannatanu ütluste lahknevusest tulenev kõrvaldamata kahtlus mis tuleb kohtul tõlgendada nimetatud asjaolu süüdistatava kasuks. Rohkem lubatavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Veel juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kriminaalrepressiooni kohaldamine on oma olemuselt isiku põhiõigusi niivõrd intensiivselt riivav, et selle kohaldamine on põhjendatud ainult äärmuslikul juhul – kui isik ründab koosseisupärase ja õigusvastase teoga süüliselt selgelt kriminaalõiguslikult kaitstavat õigushüve ning tema süü on riikliku karistussunni kohaldamiseks piisavalt suur. Nimetatud asjaolude esinemine peab olema kriminaalmenetluses lubatud tõenditega tõsikindlalt tuvastatud. Juhul kui võistlevas menetluses kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik ilma kahtlusteta sellist järeldust teha, on isiku suhtes kriminaalrepressiooni kohaldamine lubamatu ning 5
Õigusvastasus
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava poolt
Süü
lg.1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav, olles kannatanu peale vihane, et viimane kes käis linnas ei toonud temale suitsu, seejärel tekkis sõnavahetus mille käigus otsustas enda pahameele kannatanu suhtes avaldada vägivalla abil olukorras, kus tal oli olemas reaalselt kasutatav võimalus enda arvamuse avaldamiseks õigusriiklikus ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikuga ettenähtud korras. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü
Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav
sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Karistus
1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud 6
Teist korda karistati samaliigilise süüteo eest M.M Pärnu Maakohtu 13.04.2009 a otsusega
järgi 1 aastase vangistusega 2 aastase katseajaga Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud
mõttes puuduvad.
Kohus on seisukohal, et süüdistatava poolt süüliselt toimepandud koosseisupärase ja õigusvastase teoga rünnati kannatanu kehalist puutumatust viisil, mis põhjustas kannatanule valu ning millega enamasti kaasnevad ka negatiivsed emotsioonid, see on valust ning kehaosa vaba kasutamise piirangust tulenev meeleolu langus. Lisaks nimetatud kannatanu kehalise tervise kui õigushüve ründamisele ründas süüdistatav selle teoga ka õiguskorda tervikuna, kui ühiskonnaliikmete õiguslikult garanteeritud võimalust turvaliselt eksisteerida. Sellist käitumist ei ole õigusriiklikult korrastatud ühiskonnas võimalik tolereerida. Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes
lg.1 sätestatuga, asub kohus seisukohale, et süüdistava poolt toimepandud süüline ja õigusvastane rünne kahjustas
Arvestades asjaoluga, et M.M ei ole teinud nimetatud kahest õiguslikust etteheitest selliseid järeldusi millest võiks välja lugeda tema tõsikindlat kavatsust pöörduda ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning pani 30.01.2010.a. see on katseajal toime uue vägivalla kasutamisega seonduva süüteo, millest järeldub, et süüdistatav kujutab endast endiselt ühiskonnale ja õiguskorrale ohtu, mida tuleb
lg.1 kohaselt karistuse mõistmisel arvestada ning johtuvalt sellest leiab kohus, et süüdistatavat tuleb nimetatud süüteo toimepanemise eest karistada sanktsiooni alammäära lähedastes piirides vangistusega. Kohus põhjendab karistuse mõistmist sanktsiooni alammäära lähedastes piirides sellega, et M.M kahetses kohtuistungil puhtsüdamlikult tegu ja vabandas kannatanu ees, kuid arvestades asjaoluga, et isik pani toime süüteo katseajal tuleb
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 13.04.2009 a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista M.M-ile liitkaristus üks
järgi mõistetud karistuse osas, samuti
2. Teha selles osas uus otsus, millega: 2.1 Mõista M.M-ile
järgi karistuseks vangistus kestusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud; 2.2 Mõistetud karistusele liita
aprilli 2009 otsusega mõistetud karistuse – üks aasta vangistust – ärakandmata osas ning liitkaristuseks mõista M.M-ile vangistus kestusega 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.