) § 200 lg 2 p 4,5,7,8,9 ja §117 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 4 aastat;
lg 2 ja §64 lg 1 alusel suurendati kohtuotsusega P.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07. aprilli 2008.a otsusega P.A-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 3 aastat võrra ning mõisteti P.A-le liitkaristus vangistusena 4 aastat ja 3 kuud;
lg 1 ja 2 alusel määrati, et P.A tuleb koheselt ära kanda vangistus tähtajaga 1 aasta ja vangistus 3 aastat ja 3 kuud mõisteti tingimisi 2 aastase katseajaga. Katseajaks allutati P.A
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Hele Ilisson Taotluse esitaja Prokurör Kriminaalhooldaja Maila Sarap Milvi Väin Süüdimõistetu P.A (isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxx xx-xx xxxxx xxxx) Advokaat Neeme Leok Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse erakorraline ettekanne süüdimõistetu P.A kohta 15.veebruar 2011 Kaitsja Taotlus Ettekande läbivaatamise aeg RESOLUTSIOON Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes
MS §145, 427 lg 1, 431 ja 432 lg.3 kohus m ä ä r a s: Jätta erakorraline ettekanne P.A suhtes rahuldamata. Jätkata Tartu Maakohtu 19.mai 2008 otsusega ja Tartu Maakohtu 03.septembri 2009 määrusega P.A suhtes kohaldatud kriminaalhooldust. Määruse peale võib kohtumenetluse pool, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale. Määruse koopia saata süüdimõistetule ja Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Valga talitusele. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud P.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19. mai 2008 otsusega, millega tunnistati P.A süüdi karistusseadustiku (
) § 200 lg 2 p 4,5,7,8,9 ja §117 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 4 aastat;
lg 2 ja §64 lg 1 alusel suurendati kohtuotsusega P.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07. aprilli 2008.a otsusega P.A-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 3 aastat võrra ning mõisteti P.A-le liitkaristus vangistusena 4 aastat ja 3 kuud;
lg 1 ja 2 alusel määrati, et P.A tuleb koheselt ära kanda vangistus tähtajaga 1 aasta ja vangistus 3 aastat ja 3 kuud mõisteti tingimisi 2 aastase katseajaga. Katseajaks allutati P.A
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.
Tartu Maakohtu 03.septembri 2009 määrusega pikendati P.A-le Tartu Maakohtu 19.05.2008 kohtuotsusega määratud katseaega ühe aasta võrra.
lg 4, §75 lg 3 ja §75 lg 2 p 2 alusel kohustati P.A mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt 21.01.2011.a. esitanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud P.A kohta. Ettekandest nähtuvalt toimus 16.09.2009.a. P.A-ga õnnetus, kus ta kukkus 3 korruse kõrguselt alla, õnnetuse ajal oli P.A alkoholijoobes. Lisaks eeltoodule nähtub 13.01.2011.a. karistusregistri väljavõttest, et P.A on 02.11.2010.a. toime pannud väärteo, mis on kvalifitseeritud AS §71 järgi. Ettekandest nähtub, et muid kontrollnõudeid ja – kohustusi on P.A täitnud nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt palub kriminaalhooldusametnik P.A suhtes karistus täitmisele pöörata. P.A avaldab, et ta on teinud oma rikkumisest järeldused ning ta kahetseb toimepandut. Ta seletab, et pärast õnnetust on tema tervislik seisund väga halb, ta käib pidevalt taastusravis ning arstide sõnul peab ta olema väga hoolas enda suhtes. P.A palub karistust täitmisele mitte pöörata. Prokuröri seisukoht Prokurör on seisukohal, et karistuse täitmisele pööramise vajadus ei ole käesoleval juhul proportsionaalne toimunud rikkumise raskusega. Prokurör viitab asjaolule, et P.A tervislik seisund pärast 16.09.2009 toimunud õnnetust on halb ning et tema suhtes peab olema tagatud arstiabi kättesaadavus. Lisaks viitab prokurör asjaolule, et ettekandest nähtuvalt on P.A muid kontrollnõudeid ja – kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Prokuröri hinnangul ei ole põhjust ühekordse rikkumise tõttu pöörata mõistetud karistust täitmisele. Eeltoodust tulenevalt asub prokurör seisukohale, et karistuse täitmisele pööramine ei ole asjaolusid arvestades õiglane ja vajalik. Kaitsja adv. N.Leok palub jätta karistuse täitmisele pööramata, kuna P.A tervislik seisund ei võimalda tal karistust kanda. Kaitsja selgitab, et P.A peab olema tagatud arstiabi kättesaadavus ning ta peab käima taastusravis. Samuti märgib kaitsja, et rikkumise raskus ei ole proportsioonis kandmisele kuuluva karistusega. Kriminaalhooldusametniku taotlus Kriminaalhooldusametnik jääb kohtuistungil oma taotluse juurde. Kohtu määruse resolutsioon ja põhjendused Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. P.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19. mai 2008 otsusega, millega tunnistati P.A süüdi karistusseadustiku (
) § 200 lg 2 p 4,5,7,8,9 ja §117 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 4 aastat;
lg 2 ja §64 lg 1 alusel suurendati kohtuotsusega P.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07. aprilli 2008.a otsusega P.A-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 3 aastat võrra ning mõisteti P.A-le liitkaristus vangistusena 4 aastat ja 3 kuud;
lg 1 ja 2 alusel määrati, et P.A tuleb koheselt ära kanda vangistus tähtajaga 1 aasta ja vangistus 3 aastat ja 3 kuud mõisteti tingimisi 2 aastase katseajaga. Katseajaks allutati P.A
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.
Tartu Maakohtu 03.septembri 2009 määrusega pikendati P.A-le Tartu Maakohtu 19.05.2008 kohtuotsusega määratud katseaega ühe aasta võrra.
HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale on 21.01.2011.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et P.A on rikkunud käitumiskontrolli ajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik on taotlenud P.A suhtes karistuse täitmisele pööramist. Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Karistusseadustiku (
) (RT 61/01-364) § 74 lg.4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et P.A on 02.11.2010.a. toime pannud väärteo, mis on kvalifitseeritud AS §71 järgi. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud asjaolu, et P.A rikkus kohustust, mitte tarvitada alkoholi. Kohtuistungil süüdimõistetu selgitas, et ta saab aru oma rikkumisest, kahetseb tehtud ning palub võimalust näidata, et ta suudab edasise katseaja käigus täita kontrollnõudeid ja – kohustusi nõuetekohaselt. P.A palub karistust täitmisele mitte pöörata. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise
lõikes 5 või 6, §76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Vastavalt
lg.4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud P.A suhtes karistuse täitmisele pööramine. Kohus arvestab asjaolu, et muid kohtulahendis märgitud kontrollnõudeid ja – kohustusi on P.A täitnud nõuetekohaselt ning ettekandes märgitud rikkumiste vahe oli aasta. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vaatamata P.A eksimusele
2 p. 2 vastu, tuleb talle anda võimalus kanda karistust tingimisi ja seda vangistusena täitmisele mitte pöörata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole rikkumise raskus proportsionaalne kandmata jäänud karistuse osa (3 aastat 3 kuud) täitmisele pööramisega. Eeltoodud asjaoludest lähtudes kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hele Ilisson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.