← Eesti

1-10-16745/5

Obsah (12)§ 215§ 320§ 69§ 199§ 424§ 329§ 263§ 56§ 64§ 74§ 75§ 68

Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 16745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 22. veebruaril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Kristina Kivi

§ 215lg.

2 p. 1 järgi 30 päeva vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga 2.20.09.2010 a. Harju Maakohtu poolt

§ 320lg.

1; § 199 lg. 2 p. 7, 9; § 215 lg. 2 p. 1, 2 järgi 7 kuu 19 päeva vangistusega.

§ 69lg.

1 alusel asendatud ÜKT-ga 458 tundi tähtajaga 1 aasta. Kohtuotsus jõustus 09.12.2010 a. Viibis eelvangistuses alates 14.10.2010 a. kuni 15.10.2010 a. süüdistusasja

§ 199lg.

2 p. 7, 8, 9 järgi. D.G ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, haridus 6 kl., töök. K OÜ, eluk. xxx, varem kri-minaalkorras karistatud 1.11.09.2008 a. Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi 2 kuu vangistusega.

§ 69lg.

1 alusel asendatud ÜKT-ga 118 tundi tähtajaga 6 kuud. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. 28.06.2010 a. Harju Maakohtu määrusega asendatud vangistusega tähtajaga 1 kuu 11 päe va. Vabanes karistuse kandmisest 30.07.2010 a. Viibis eelvangistuses alates 14.10.2010 a. kuni 15.10.2010 a. süüdistusasja

§ 199lg.

2 p. 7, 8; § 329 järgi. H.I ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, eluk. xx, varem kriminaalkorras karistatud 1.19.03.2008 a. Harju Maakohtu poolt

§ 424järgi 2 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga.

Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks 2.07.10.2009 a. Harju Maakohtu poolt

§ 329järgi 2 kuu 20 päeva vangistusega. Kr

MS § 69 lg. 1 alusel asendatud ÜKT-ga 156 tundi tähtajaga 6 kuud. Viibis eelvangistuses alates 25.10.2010 a. kuni 26.10.2010 a., 12.12.2010 a. süüdistusasja

§ 199lg.

2 p. 7, 8; § 424, § 263 p. 1, 4 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: M.N on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema, olles viimati 20.09.2010.a. Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse toimepanemises, taas 07.10.2010.a. ajavahemikul kella 07.45st kuni 19.00ni ukse avamise teel tungis sisse IPeramusse aadressil XXX ning võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil va-rastas murutrimmeri “Homelite” maksumusega 2500.00 krooni ning lauaarvuti “Fujitsu Sie-mens” maksumusega 9000.00 krooni, tekitades kannatanule vargusega kahju kogusummas 11 500.00 krooni. Samuti tema, olles viimati 20.09.2010.a. Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse toimepanemises, taas 08.10.2010.a. ajavahemikul kella 23.50st kuni 09.10.2010.a kella 07.30ni, tegutsedes grupis koos D.G ja H.I-ga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukseluku lõhkumise teel sisse XXXmõisa aita ning varastas sealt mootorsae Husqvarna -346 väärtusega 12 000.00 krooni, nurksae DeWalt väärtusega 20 000.00 krooni, kompressori Senco väärtusega 5000.00 krooni, elektrilise höövli DeWalt väärtusega 3000.00 krooni, võsatrimmeri Husqvarna väärtusega 12 000.00 kroo-ni, ketassae Makita väärtusega 2000.00 krooni, AM Pro tööriistakasti väärtusega 1200.00 krooni, 9 karpi ehituspüstolinaelu väärtusega kokku 5000.00 krooni, 1 kast ehitusvahtu Penosil väärtu-sega 800.00 krooni, makrofleksi püstoli väärtusega 800.00 krooni, keevitusaparaadi väärtusega 4000.00 krooni, 4 komplekti turvatrosse kokku väärtusega 3000.00 krooni, käsikrohvipritsi väär-tusega 3500.00 krooni, plekikääride komplekt väärtusega 1000.00 krooni, 3 Husqvarna kirvest kokku väärtusega 2300.00 krooni ja elektrikilbi sisu väärtusega 13 000.00 krooni, tekitades kannatanule vargusega kahju kokku summas 88 600.00 krooni. Seega M.N, olles isikuks, kes on varem süüdi mõistetud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava varguse.

H.I on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 08.10.2010 a. ajavahemikul kella 23.50st kuni 09.10.2010.a kella 07.30ni, tegutsedes grupis koos D.G ja M.N-iga võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukseluku lõhkumise teel sisse XXXmõisa aita ning varastas M.N-i süüdistuses nimetatud esemed. Seega H.I, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ning sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava varguse.

Samuti H.I , olles 19.03.2008.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja otsusega karistatud

§ 424

järgi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning karistus selle eest ei ole kustunud, juhtis taas 25.10.2010.a. kella 02.23 ajal Tallinnas, Hämariku ja Lootuse pst ristmikul mootorsõidukit Ford Mondeo reg/nr XXX, olles joobeseisundis. Seega H.I , olles isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti H.I süüdistatakse selles, et tema 11.12.2010 kella 23.45 paiku koos Silver Tätte, Taisto Paane ja Aleksandr Barsukov´iga viibides trollis nr 6, mis sõitis Tallinnas Mustamäelt kesklinna suunas ning olles alkoholijoobes, avaliku korra ja võõra isiku rahu rikkumise eesmärgil hakkas tülitama nendele võõrast TK´t, kellelt küsiti, miks ta seisab, kuhu ta sõidab, mida ta neist vahib. Kui TK soovis väljuda trollist Vabaduse väljakul ja olles uk-sest välja astumas, lõi H.I temale jalaga selga ja koos Silver Tätte, Taisto Paane ja Aleksandr Barsukov´iga väljus trollist. TK liikus edasi Estonia pst mööda suunaga Eesti Panga poole ning H.I koos Silver Tätte, Taisto Paane ja Aleksandr Barsukov´iga järgnesid talle. Kui TK hakkas ära jooksma, H.I koos Silver Tätte, Taisto Paane ja Aleksandr Barsukov´iga jooksid temale järele, lõid tagant jalgadesse ja haarasid temast kinni. TK jooksis edasi, kuid H.I koos Silver Tätte, Taisto Paane ja Aleksandr Barsukov´iga jõudis talle Eesti Panga hoone juures järele ja ründas teda. H.I lõi TK´le rusikaga näkku ja Silver Tätte lõi külje pealt põse piirkonda. Kui TK maha kukkus, siis tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Silver Tätte, Taisto Paane, H.I ja Aleksandr Barsukov hakkasid TK`t peksma jalgadega pähe, kätele ja kehasse. TK püüdis ennast kaitsta ja kui tal õnnestus püsti tõusta, löödi ta uuesti pikali ning neljakesi peksti teda jalgadega pähe ja kehasse, põhjustades TK`le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pealae lahtise haava. Oma tegevusega H.I, grupis koos teiste isikutega avalikus ja rahvarohkes kohas, tülitas põhjuseta isikut, kes on temale võõras ja kasutas vägivalda tema suhtes, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse ning taoline käitumisviis on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga isikute grupis, s.o

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.G on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema, olles 11.09.2008.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 424

alusel vangistusega 2 kuud,

§ 69

lg 1 alusel üldkasuliku tööga 118 tundi tähtajaga 6 kuud koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, juhtis 03.01.2009.a. kella 21.55 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 68 juures mootorsõidukit Honda CR-V reg/nr XXX, omamata selleks juhtimise õigust, millega hoidus kõrvale täit-misele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega D.G, täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega pani toime

§ 329järi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti D.G 08.10.2010.a. ajavahemikul kella 23.50st kuni 09.10.2010.a kell 07.30ni, tegutsedes grupis koos M.N-i ja H.I-ga võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukseluku lõhkumise teel sisse XXX mõisa aita ning varastas sealt M.N-i süüdistuses ni-metatud esemed. Seega D.G , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ning sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava varguse.

Süüdistatavad tunnistavad end neile inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotlevad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse korras. Prokurör ja kaitsjad samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsjad on seisukohal, et süüdistatavatele esitatud süütegude kvalifikatsioonid on põhjendatud ning süüdistatavate poolt süütegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav H.I ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 2010 a. septembris ta oli koos D.G, M.N-i ja Antoni nimelise noormehega tööl S juures XXX mõisas. Kuna neil tööd ei olnud, seetõttu nõustuti seal töötama. Mõisa omaniku VStöölepingut ei olnud. Paa-ri nädala pärast lõpetati töö, kuna tekkisid lahkarvamused. 08.10 koos D.G ja M.N-iga hakkas alkoholi tarvitama ja jutuks tuli raha hankimine. Tekkis mõte minna XXX mõisa, kus olid kallid tööriistad. Laupäeva öösel M.N-i poolt juhitud sõidukiga sõideti mõisa. Auto paigu-tati aida ligidale ja autos olnud kangi ja haamri abil lõhuti uksel olnud lukud. Ukse avamisega läks aega umbes 30 minutit. Seda avasid kõik kordamööda. Aidast laeti varastatu kaup autosse ja aita ununes taskulamp. Tema teada M.N viis murutrimmeri ja sae pandimajja. Püha-päeva õhtul helistas tuttav A ja palus helistada VS. Saluste palus nende and-meid ja teatas ka vargusest ning kahtlustas neid varguses. Kahetseb varguse toimumist, sest kaine peaga poleks seda toime pannud. Tekitatud kahju osas nõustub tsiviilhagi nõudega; samuti kinnitab ütlusi selles, et 24.10 õhtul tarvitas alkoholi – rummi, mille tarvitamise lõpetas südaööl. Seejärel magas paar tundi ning sooviga osta süüa, läks autoga sõitma. Enne sõitma asumist sai aru, et on alkoholijoobes, kuid ikkagi otsustas sõidukit juhtida. Jõudis sõita 10 minutit ja politseinike märguandel peatas sõiduki. Alkomeetrisse puhumine tuvastas tal alkoholijoobe ja seejärel jaoskonnas tõendusliku alkomeetriga leidis alkoholijoove kinnitust. Nõustus tulemusega ja kahetseb; samuti kinnitab ütlusi selles, et 11.12.2010 a. öösel sisenes koos tuttavatega trolli nr. 6 ja ukse juures seisnud noormees hakkas tõrelema, et keegi oli talle otsa kukkunud. Tekkis sõnavahetus ja järgmises peatuses noormees väljus. Ta jõudis seda noormeest veel jalaga lüüa. Koos tuttavatega ka väljus trollist, ning Eesti panga hoone juures politsei pidas nad kinni. Ta oli koos sõpradega alkoholijoobes. Nõustub kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi nõudega. Süüdistatav D.G ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ja need haakuvad H.I poolt antud ütlustega XXX mõisast toimunud varguse kohta. Lisab ülekuulamisel, et tagastab tema käes olnud vargusega saadud vara. Nõustub kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi nõudega; samuti kinnitab ütlusi, et 03.01 juhtis isale kuuluvat sõidukit. Enne sõiduki juhtima asumist oli teadlik, et tal on juhtimisõigus ära võetud aga otsustas ikkagi sõidukit juhtida. Süüdistatav M.N ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ja need haakuvad H.I poolt antud ütlustega XXX mõisast toimunud varguse kohta. Lisab ülekuulamisel, et tagastab tema käes olnud vargusega saadud vara; samuti kinnitab ütlusi selles, et 2010 a. septembris koos D.G ja H.I-ga läks tööle Kuusalu vallas ühte majja. Tööpakkumise leidis interneti teel. Töid lõpetada ei saanud, sest vahepeal töötasid ka teistel objektidel. Maja omanikule see ei meeldinud ja enam ei soovinud teda ega sõpru tööle. Töötasus ka kokklepet ei saavutatud. Ta otsustas oma tööriistad ära tuua. Peremeest kodus ei olnud ja sisenes majja. Kahte tööriista ei leidnud ja otsustas asemele võtta omaniku murutrimmeri ja arvuti. Politseile tagastas need esemed. Tal oli mõte need asjad omanikule tagastada kui saab tagasi enda ülejäänud tööriistad. Nõustub kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi nõudega. Kannatanu VSpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta omab Koigi vallas XXX külas mõisahoonet, mida restaureerib. 09.10.2010 a. öösel murti sisse mõisa aita varastati süüdistuses nimetatud esemed. Varastati nii temale kuuluvaid kui ka L OÜ-le kuuluvaid esemeid. 20.

  1. ta sai politseist tagasi nii endale kui ka OÜ-le kuuluvaid esemeid. Taotleb temale tekitatud kahju hüvitamist summas 10800 krooni ja L OÜ esindajana firmale tekitatud kahju summas 42326.80 krooni. Kohtuistungil kinnitab esitatud tsiviilhagi nõuet. Kannatanu Indrek Puhm poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 07.10 varastati tema ehitatavast eramust murutrimmer ja arvuti. Majja murti sisse akna kaudu. Sissemurdmises ja varguses kahtlustab isikuid, kes tema majas tegid tööd. Politseist sai tagasi varastatu ja tsiviilhagi nõuet ei ole. Kannatanu TK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 11.12.2010 a. öösel ta sõitis trollis nr. 6 ja Kristiine keskuse juures sisenes trolli neli noormeest ja mõned tüdrukud. Nad hakkasid omavahel lärmakalt rääkima ja otsiti kontakti ka temaga. Vabaduse väljakul ta väljus trollist ja tundis lööki selga. Neli noormeest tulid talle järgi ja nad hakkasid teda peksma. Ta põgenes ja politsei pidas noorukid kinni. Ta esitab tsiviilhagi nõude summas 64.55 eurot. Tunnistaja Meelis Pruus poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta töötab firmas, mis tegeleb laenu andmisega. Tagatiseks antaks mingi asi panti. 09.10 D.G pantis firmasse mootorsae ja sai selle eest raha 1500 krooni. 12.
  2. tõi M.N panti võsalõikuri ja sai selle eest raha 2000 krooni. Ta sai politseist teada, et need asjad on varastatud, tagastati politseile. Mõlemad lubasid firmale tekitatud kahju summas 3850 krooni tasuda. Tunnistaja Aleksander Paškevitš poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 09.10 tõi D.G pandimajja tööriista kohvri ja selle kohta koostati leping. Pandi vastu D.G sai 300 krooni. Politseilt saadi teada, et panti võetud tööriista kohver oli varastatud, edastati see politseile. Tunnistaja RH poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 25.
  3. ta oli politseipatrullis ja Vabaduse pst-l nägi sõitmas sõidukit, mis vingerdas sõiduteel. Sõiduk reg. nr. XXX peatus Hämariku ja Lootuse pst. nurgal. Sõidukist väljus juht ja kontrollimise käigus isikuks osutus H.I . Indikaatorvahendiga tuvastati tal alkoholijoove 0,99 mg/l. Tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. H.I toimetati jaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati H.I alkoholijoove 1,00 mg/l. Tunnistaja SKpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 03.01 ta oli politseipatrullis ja Paldiski mnt 68 juures sõiduk Honda ületas lubatud kiirust ja otsustas sõiduki peatada. Sõiduk peatus ja isiku tuvastamisel juhil ei olnud juhiluba. Sõidukit juhtis D.G , kellel oli kohtuotsusega peatatud mootorsõiduki juhtimine. Ta koostas D.G suhtes väärteopro-tokolli. Süüdistatavate süü on peale nende, kannatanute ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste on veel leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotabeliga, Saluste allkirjaga varastatud esemete tagastamise kohta, asitõendite vaatlusprototokolli ja fototabeliga, pandilepinguga, H.I poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja fototabeliga, D.G kohta vormistatud väärteoprotokolli ja väärteomenetluse lõpetamise määrusega / t. I t.l. 2 – 12, 29, 37 – 49, 62, 66 – 69, t. II t.l. 14 – 25, t. III t.l. 5, 8 ).

§ 56

alusel arvestab kohus süüdistatavate süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on neil puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud kahju osaline tagastamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatavate endi süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli nende tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatavate kriminaalkorras karistatust, töökohtade ja isesesivate sissetulekute puudumist v.a. D.G, tekitatud kahju osalist tagastamist, puhtsüdamlikku kahetsust, kuriteo toimepanemist isiklikul pinnal eriarvamuste tõttu kannatanuga, Põhiseaduse § 22 kohaselt kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ja M.N-i suhtes 20.09.2010 a. Harju Maakohtu poolt vormistatud kohtuotsus jõustus alates 09.12.2010 a. seetõttu tema suhtes mõistetud karistus ÜKT jätta iseseisvaks täitmiseks, kohus leiab, et neid tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada H.I

§ 199lg.

2 p. 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 10 ( kümme ) kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.I

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust Süüdi tunnistada H.I

§ 263

p. 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust

§ 64lg.

1 alusel liitkaristus mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta vangistust

§ 74lg.

1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui ta kohtu poolt määratud 2 ( kahe ) aasta ja 6 ( kuue ) kuu katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud

§ 75lg.

1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt.

§ 68lg.

1 p. 1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 25.10.2010 a. kuni 26.10.2010 a. ja 12.12.2010 a. s.o. 3 ( kolm ) päeva 2 Süüdi tunnistada D.G

§ 199lg.

2 p. 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 10 ( kümme ) kuud vangistust Süüdi tunnistada D.G

§ 329

järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust

§ 64lg.

1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 10 ( kümme ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 6 ( kuus ) kuud 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust

§ 74lg.

1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui ta kohtu poolt määratud 2 ( kahe ) aasta katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontroll- nõudeid, millised määratud

§ 75lg.

1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt.

§ 68lg.

1 p. 1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 14.10.2010 a. kuni 15.10.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva 3 Süüdi tunnistada M.N

§ 199lg.

2 p. 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust.

§ 74lg.

1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui ta kohtu poolt määratud 2 ( kahe ) aasta katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud

§ 75lg.

1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt.

§ 68lg.

1 p. 1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 14.10.2010 a. kuni 15.10.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva 4 M.N suhtes Harju Maakohtu 20.09.2010 a. otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele, kuna otsus jõustus 09.12.2010 a. 5 Välja mõista H.I-lt, D.G-lt ja M.N-ilt igaühelt sundraha 417.03 eurot riigieelarve tuludesse. 6 Välja mõista kaitsjatasu H.I-lt 280.03 eurot, D.G-lt ja M.N-ilt kummaltki 172.58 eurot Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 7 Välja mõista tsiviilhagi H.I-lt , D.G-lt ja M.N-ilt solidaarselt VSkasuks summas 690.25 eurot ja L OÜ esindaja VS kasuks 2705.18 eurot 8 Välja mõista tsiviilhagi H.I-lt kannatanu TK kasuks 16.14 eurot ja summa kanda a/a 221017459517 tähtajaga kuni 01. mai 2011 a. Kannatanul ja kannatanu esindajal tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 9 Asitõendid – jope, taskulamp, haamer, tabalukk, DNA proovid – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 10 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon, 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Makaohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise ajast. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.