4-11-919/6 | Europaius

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2011.a. Võru kohtumajas Väärteoasja number 4-11-919 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi U.R , isikukood xxx, elukoht xxxxx xx xxxx xxxx, töökoht xxxxxx xxxxxxx xx. kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseĳaoskonna 21.02.2011.a. otsusele väärteoasjas nr 2860,11,000288 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 132 p 2 kohus otsustas: tühistada Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseĳaoskonna 21.02.2011.a. otsus väärteoasjas nr 2860,11,000288 osaliselt, lisakaristuse osas. 22 Süüdi tunnistada U.R liiklusseaduse § 74 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 30 (kolmkümmend) trahviühikut s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank`is. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220115040152 Liiklusseaduse § 74 22 lg 4 alusel lisakaristusena võtta U.R-ilt ära juhtimisõigus üheks kuuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU JÄRELDUSED Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseĳaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 21.02.2011.a. otsusega väärteoasjas nr 2860,11,000288 karistati U.R selle eest, et tema 02.veebruaril 2011.a. kella 13:15 ajal Võru linnas Pikal tänaval s.o asulasisesel teel juhtis mootorsõidukit kiirusega 81+- 3 km/h , millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h millega rikkus Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid ja pani toime 22 Liiklusseaduse § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 120 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas U.R kaebuse, milles tunnistab end toimepandud teos täielikult süüdi, kahetseb juhtunut ning selgitab, et saab aru, et asulasisesel teel kiiruseületamine seab üldjuhul ohtu kaasliiklejate ja jalakäĳate turvalisuse, mistõttu oli tema käitumine mõtlematu. Kiiruseületamist seletab kaebuse esitaja kiirete tööülesannete täitmise vajadusega, mistõttu arvestades hetkelist suhteliselt väikest liikluskoormust Pikal tänaval, ületas lubatud sõidukiirust. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt temale mõistetud karistus on liiga karm, seda lisakaristuse - juhtimisõiguse äravõtmise osas kaheks kuuks. Kaebuse esitaja ei vaidle põhikaristuse kandmise vastu. Kaebuses märgitakse, et arvestades mahukat töökoormust xxxxxxx xxxxxxx xx-x, kus U.R igapäevaselt on oma tööülesannete tõttu seotud transpordivahendite juhtimisega , töötades ka veoautojuhina, transportides klientidele küttepuid. Ka on xxxxxxx xxxxxxx xx kui kinnisvaraﬁrma töö igapäevaselt seotud transpordivahendite kasutamisega – vajadus käia tutvumas uute objektidega jms, mistõttu 2 kuuks eriõiguse äravõtmine teeb kaebuse esitaja olukorra raskeks. U.R töökohast taotletakse võimalust kergendada U.R-ile mõistetud karistust juhtimisõiguse allesjätmise näol. Arvestades, et U.R kahetseb juhtunut sügavalt, palub ta mõistetud karistuse kergendamist lisakaristuse – juhtimisõiguse mitteäravõtmise näol. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, kellele Tartu Maakohtu poolt edastati kaebus koos lisadega, märgib, et kohtuvälise menetleja otsuses on igakülgselt arvestatud menetlusaluse isiku U.R poolt toimepandud tegu ja karistus määratud proportsioonis sellega. Ei karistuse ega lisakaristuse määramisel pole kohaldatud maksimaalmäärasid, kuigi antud isikut on varasemalt karistatud smaalaadse rikkumise eest. Arvestades, et U.R oma tegu kahetseb ja töökohast iseloomustatakse teda positiivselt, on kohtuväline menetleja nõus mõistetud karistuse kergendamisega lisakaristuse osas, põhikaristuse osas jätta karistus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Väärteoprotokollis toodud väärteokirjelduse kohaselt juhtis U.R 02.veebruaril 2011.a. kella 13:15 ajal Võru linnas Pikal tänaval liikudes Luha tänava suunas mootorsõidukit xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx kiirusega 81 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Mõõdetud kiirusemõõtjaga UltraLayte UX014755 ( 22 väärteotoimik lk 1), millega rikkus LE § 124 p 1 , pannes toime LS § 74 lg 2 järgi kvaliﬁtseeritava väärteo. Kohus leiab, et Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi kvaliﬁtseeritava väärteo toimepanemine U.R poolt väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on tõendatud tema enda ütlustega väärteoprotokolli vastavas alajaotuses, et ületas kiirust Toyota Land Cruiser-iga ning 2

(3)liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et erialaselt pädeva mõõtja liiklusjärelevalve mõõtmise alal, EAK nr E132 poolt mõõdeti Võru linnas Pikal tänaval liikunud U.R poolt juhitud mootorsõiduki xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx kiiruseks taadeldud kiirusemõõteseadmega UltraLayte nr UX014755 asulasisesel teel 81 km/h. , kui lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Arvestades mõõtmise laiendmääramatust +/- 3 km/h ületas mõõdetaval teelõigul sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.R vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks on oma käitumise puhtsüdamlik kahetsus. Kaebusele lisatud, xxxxxx xxxxxxx xx juhatuse liikme H. P. poolt koostatud, allkirjastamata U.R iseloomustus-taotluses märgitakse, et U.R on xxxxxx xxxxxxxx juhatuse liige. Ettevõte tegeleb kinnisvara ostu-müügi, arenduse ja küttepuude valmistamisega Võru ja Põlvamaal. U.R tööülesanneteks on ettevõttes kinnistute ostu-müügiga tegelemine ja uute objektidega tutvumine. Märtsi kuust algas küttepuude valmistamise hooaeg seega on U.R tööülesandeks küttepuude laiali transportimine veoautoga. Firmas on kolm inimest aga C1 kategooria juhtimisõigus ainult U.R . , seega kahjustab selle puudumine ettevõtte arengut ja jätkusuutlikust. Euro tulekuga on ka kinnisvaraturg hakanud elavnema, mistõttu U.R juhtimisõiguse puudumine halvaks xxxxxx xxxxxxx xx põhitegevust märgatavalt. xxxxxx xxxxxxx xx juhatus taotleb võimalusel U.R juhtimisõiguse alles jätmist ﬁrma arengu seisukohast. 22 Liiklusseaduse § 74 lg 2 järgi kvaliﬁtseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. Kohtuvälise menetleja kaevatava otsusega on U.R karistatud rahatrahviga 30 trahviühiku suuruses summas, mis arvestades U.R , kes ületas sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h, süü suurust sh seda, et nähtuvalt karistusregistri teatisest ( väärteotoimik lk 4-7) on U.R varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning teo toimepanemise ajal 02.veebruaril 2011.a. omas ta kahte kehtivat väärteokaristust, milledest üks oli määratud LS § 74 22 lg 2 järgi, on kohtuväline menetleja kohtu arvates karistanud U.R küllaltki leebelt ning kohtul puudub alus karistuse muutmiseks. Kohus ei pea võimalikuks jätta U.R-ile, kes ei ole teinud järeldusi varasematest karistustest ning jätkanud liikluses mitteõigusekuulekat käitumist, juhtimisõigust alles. Kohus märgib, et äriühingu huvid ei saa igal juhul olla kõrgemal õiguskorra kaitsmise huvidest. U.R, kes töötab ametikohal, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu, pidi eriti arvestama sellega, et liikluseeskirja sätete eiramine võib kaasa tuua karistuse, sh juhtimõisõigusest ilma jätmise. Samas arvestades U.R puhtsüdamlikku kahetsust ja kohtuvälise menetleja nõusolekut lisakaristuse kergendamiseks, peab kohus võimalikuks U.R-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise vähendamist ning tühistab juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt , U.R-ile määratud lisakaristuse osas. Kersti Vosman Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.