← Eesti

1-09-5728/11

Obsah (6)§ 70§ 69§ 75§ 424§ 64§ 66

Kriminaalasi nr 1-09-5728 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15 september 2011.a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Liivi Loide Sekretär Viivi Kalme Kriminaalasja number 1-09-5728 (0

§ 70

lg 1, 2 ja

§ 69

lg 1 alusel asendada R.I-le Tartu Maakohtu 22.04.2009.a otsusega kriminaalasjas 1-09-5728 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa, mis on 94 päevamäära, millele vastab 31 päeva vangistust, 62 (kuuskümmend kaks) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata R.I-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud, mille algust arvestada Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-504 R.I-le määratud üldkasuliku töö tegemise lõpetamisest.

§ 69

lg 4 alusel on R.I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

(3)Käitumiskontrolli teostamiseks määrata R.I üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 109-5728

§ 424

ja § 280 lg 1 järgi ning liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest on mõistetud rahaline karistus 110 päevamäära, s.o 33440 krooni.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul alates 2009.a maikuust, kohustades R.I igakuiselt 25-ndaks kuupäevaks tasuma vähemalt 2800 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 29.04.2009.a. 06.07.2011.a esitas Kohtute raamatupidamiskeskus avalduse R.I-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on täitemenetlus R.I-le mõistetud rahalise karistuse nõudes avatud 18.05.2010.a. Isikule on antud võimalus tasuda rahalist karistust 12 kuu jooksul, toimunud on mitmeid väiksesummalisi laekumisi, kuid nõude jääk on jätkuvalt väga suur. Samuti on isikul tasumata sama kriminaalasja raames väljamõistetud muud rahalised kohustused. Lisaks on osaliselt tasumata ka teises kriminaalasjas väljamõistetud rahalised kohustused. Kokku on võlgnikul tasumata 2539,23 euro ulatuses riiginõudeid. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Eelnevast tulenevalt on sissenõudja Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu palunud otsustada ™S § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamise. Kohtuistungil selgitas R.I , et ta töötab ja tema töötasust tehakse igakuiselt 50 % ulatuses kinnipidamisi erinevate nõuete katteks. Samal ajal on talle teise kohtuotsusega määratud üldkasulik töö, mida ta peab sooritama käesoleva aasta lõpuni, milleks hetkel kuluvad kõik nädalavahetused. Peale seda, kui üldkasulik töö saab sooritatud, saaks ta teha ka rohkem palgatööd ja hakata hüvitama rahalist karistust. Samas on ta nõus ka käesoleva rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga, kui selleks määratakse täiendav tähtaeg. Kohus leiab, et esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. R.I i ole suutnud kogu rahalist karistust määratud tähtajal tasunud ja hetkel on tema vastu ainuüksi erinevaid riiginõudeid kokku 2539,23 euro ulatuses. Käesoleval ajal ta küll töötab, kuid kõigi nõuete rahuldamiseks töötasust ei jätku. R.I oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Kohus kontrollis kriminaalhooldusametnikult R.I senist üldkasuliku töö sooritamist ja ametniku kinnitusel on senini kulgenud see probleemideta. Samuti kinnitas ametnik, et R.I oleks ka jätkuvalt võimalik elukoha lähedal kindlustada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

§ 70lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. R.I on rahalisest karistusest tasumata 1833,85 eurot, millele vastab 2

(3)28693,52 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 304 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 94 päevamäära, millele vastab 31 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb R.I sooritada kokku 62 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et nimetatud hulga töö sooritamiseks piisab kahest kuust arvestades

§ 69lg 2 sätestatut, vajadust töö organiseerida ja tegemisele kuuluva töö kestust.

Kuna käesoleval ajal sooritab R.I talle 21.04.2011.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-504 karistuseks mõistetud üldkasulikku tööd, siis tuleb käesolevalt määratud töö sooritamise aega arvestada alates eelnimetatud otsusega töö sooritamiseks määratud tähtaja lõppemist. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb R.I

§ 69

lg 4 alusel allutada

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel

§ 69, § 70, KrMS § 431 ja § 432 lg 1. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.