lg 1, 2 ja
lg 1 alusel asendada H.L-ile Tartu Maakohtu 08.10.2008.a otsusega kriminaalasjas 1-08-6857 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa, mis on 40 päevamäära, millele vastab 13 päeva vangistust, 26 (kakskümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata H.L-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest vastavalt kriminaalhooldaja poolt määratud ajakavale.
lg 4 alusel on H.L kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 90 päevamäära, s.o 4500 krooni.
lg 2 alusel määrati rahaline karistus tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igas kuus 375 krooni kuni kogusumma tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 15.10.2008.a. 08.06.2011.a esitas Kohtute raamatupidamiskeskus avalduse H.L-ile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on täitemenetlus H.L-ile mõistetud rahalise karistuse nõudes avatud 27.10.2009.a. Isikule on antud võimalus tasuda rahalist karistust 12 kuu jooksul, toimunud on kaks laekumist. H.L on lisaks tasumata sama kriminaalasja raames väljamõistetud muud rahalised kohustused. Lisaks on osaliselt tasumata ka teises kriminaalasjas väljamõistetud rahalised kohustused. Kokku on võlgnikul tasumata 214,16 euro ulatuses riiginõudeid. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Eelnevast tulenevalt on sissenõudja Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu palunud otsustada ™S § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamise. Kohtuistungil selgitas H.L, et tema pensionist on tehtud kinnipidamisi 31 eurot kuus igakuiselt riiginõuete katteks ja tema arvestuste kohaselt peaks kolme kuu pärast olema võlgnevus tasutud. Selle kohta esitas ta ka Lõuna Pensioniameti teatise. Nimetatud teatisest nähtub, et H.L pensionist on kinnipidamisi tehtud kinnipidamisakti nr 186/2009/5605 alusel ja kinnipidamisele selle akti alusel kuulub veel 85,43 eurot. Samast teatisest nähtub, et pensioniametis on täitmisel veel ka kinnipidamise akt nr 186/2009/5606, mille alusel kuulub kinnipidamisele 185,34 eurot (2900 krooni). Kohtute raamatupidamiskeskuse avaldusest ja selle lisadest nähtub, et rahalise karistuse sissenõudmine toimub täiteasjas nr 186/2009/5606. Seega rahalise karistuse osas pensionist hetkel täiendavaid kinnipidamisi tehtud ei ole ja tasumata on seega endiselt 127,82 eurot, millele sundtäitmisel on lisatud ka täitemenetluse kulu. H.L avaldas kohtuistungil, et ta on võimaluse korral nõus tegema üldkasulikku tööd, on võimeline sead tegema ja soovib rahalise karistuse asendamist. Muud raha, kui pension tal ei ole, et karistust tasuda. Kohus leiab, et esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. H.L ei ole rahalist karistust määratud tähtajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole süüdimõistetul esitada. Käesoleval ajal on ta küll pensionär, kuid kohtuotsuse tegemise ajal töötas ja rahalise karistuse tasumine oli määratud tulenevalt tema 2
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. H.L on rahalisest karistusest tasumata 127,82 eurot, millele vastab 2000 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 40 päevamäära, millele vastab 13 päeva vangistust.
lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb H.L sooritada kokku 26 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et nimetatud hulga töö sooritamiseks piisab kahest kuust arvestades
Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb H.L
lg 4 alusel allutada
Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.