RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.S
järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära (keskmine päevasissetulek 17,67 eurot) ulatuses ehk 883 (kaheksasada kaheksakümmend kolm) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.
s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub rahaline karistus 47 päevamäära ulatuses s.o 830 (kaheksasada kolmkümmend) eurot ja 49 (nelikümmend üheksa) senti.
lg-te 1,2,3 jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui H.S ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
LS § 127 alusel on H.S kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. H.S-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista H.S-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 417.03 eurot - tasu õigusabi osutamise eest 57.53 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „H.S 1 – 11 – 7808, kriminaalmenetluse kulud“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU H.S-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 24.06.2011.a. 05:00 ajal aadressil Harjumaal Keila vallas Tallinn – Paldiski mnt 30 km-l mootorsõidukit MAZDA 6 registreerimismärk xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,22 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,10 mg/l)). Seega rikkus H.S liiklusseaduse § 69 lg 1 (vanas liiklusseaduses § 20 lg 39) Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise 2 või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ja § 69 lg 4 p 1 (vanas liiklusseaduses § 20 lg 3¹ p 1) (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega H.S pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist rahaline karistusega 50 päevamäära (keskmine päevasissetulek 17,67 eurot) ulatuses ehk 883 eurot ja 50 senti.
kl. 05:00 – 24.06.2011.a. kl.18.00) arvata karistusaja hulka. Seega, kandmisele kuulub 47 päevamäära, ehk 830.49 eurot.
lg 1, 2, 3 sätete alusel taotleb prokurör määrata, et rahaline karistamine tingimisi jäetakse kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel võtta ära süüdimõistetult mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. H.S nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava H.S-i selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav H.S on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb H.S temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab H.S-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et H.S esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et H.S-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas 3 peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.