lg 2 p 8,9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav M.F ik : xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ M , elukoht: xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 16.11.2006 otsusega
lg 2 p 4, 5 järgi, vabastati karistusest
lg 1 p 2 alusel ja mõisteti mõjutusvahend: allutamine käitumiskontrollile 1 aastaks; 2. Harju Maakohtu 04.09.2009 otsusega
Harju Maakohtu 23.03.2010 otsusega
lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 6 kuud, mis asendati ÜKT-ga 354 tundi, tähtajaga 1 aasta. Üldkasulik töö tehtud 23.03.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 3.
lg 1 alusel asendada M.F-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva, so 100 (ükssada) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 200 (kakssada) tundi. 4.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 10 (kümme) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 ning
alusel kohustada M.F-i üldkasuliku töö tegemise ajal, so 10 kuu vältel järgima
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 742). 6.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada M.F-i järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx. • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 7.
lg 2 p 1 alusel kohustada M.F-i kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest heastama tekitatud varalise kahju, so tasuma tsiviilhagi alusel välja mõistetud 224 eurot ja 28 euro senti kannatanule NN.
lg 2 p 7, 9 järgi, taas 05.06.2011 kella 14.40 paiku, avades lukustamata ukse, tungis sisse Tallinnas, Uus tn. 6 asuvasse hotelli Taanilinna personalikontori ruumisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil NN kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson Xperia X8 väärtusega 224,28 eurot, tekitades sellega varalist kahju NN summas 224,28 eurot. Seega M.F , isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, so
Kohtuistungil süüdistatav M.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 05.06.2011 ja 15.06.2011 koostatud kannatanu NN ülekuulamisprotokollide ja lisade kohaselt 05.06.2011 kella 08:00 paiku, tema olles töökohal aadressil Uus 6, Tallinnas asuvas Taanilinna Hotellis, pani oma mobiiltelefoni laadima töötajate personaliruumi. Personaliruumi uks ei käi kinni. Kella 14:45 ajal avastas, et personaliruumist oli ära varastatud tema mobiiltelefon SonyEricsson Xperia X8 maksumusega 234 eurot. Hotelli toateenija L ütles, et ta nägi kella 14:30 ajal personaliruumis kannatanu telefoni. Hotellli turvakaamerate lindistuselt nähtus, et ajavahemikul 14:30 - 14:45 hotellist lahkus vaid üks paar kliente - naisterahvas ja meesterahvas, kelle nimed olid M.F ja Valentina F . Tol hetkel hotellis olid veel kaks tuba kinni - üks paar Ameerikast, kes viibisid oma toas ja Inglismaalt üks paar, kes ka viibisid oma toas. Kõik ülejäänud kliendid olid hotellist ennast välja registreerinud enne kella 12:00. M.F ja Valentina F saabusid hotelli 05.06.2011.a kella 06:00 paiku, majutas nad tuppa nr 31, mille pidid vabastama kell 14:00, kuid seda ei teinud. Kell 14:30 helistas kannatanu neile, küsis, kas nad jäävad hotelli või lahkuvad. Talle öeldi, et kohe lahkuvad. Kannatanu läks sööma ja mõned minutid hiljem söögitoast kuulis, et sulges pauguga (tähendab, et keegi sisenes või väljus). Ajavahemikul 14:30 - 14:45 mitte keegi hotelli ei sisenenud, vaid lahkusid M.F ja Valentina F . Telefon aparaadis oli Tele2 lepinguline kõnekaart, mida peale vargust kasutatud ei ole ning mis on kannatanu poolt suletud. (t/l 2-6; 7-10) • 15.06.2011 koostatud hagiavaldusest nähtuvalt esitab kannatanu NN seoses 05.06.2011 toimepandud mobiiltelefoni Sony Ericsson Xperia X8 vargusega tsiviilhagi 224,28 eurot. (t/l 11-12) • 15.06.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks CD-plaat videosalvestusega, millest nähtuvalt 05.06.2011 ajavahemikul kella 14:48:52-st kuni kella 14:49:00 tulid administraatori laua juurde naisterahvas ja meesterahvas. Naisterahvas on väga sarnane Valentina F ja meesterahvas on väga sarnane M.F-iga . Meesterahvas võttis pükste vasakust taskust võtmetaolise 3 • • • • • eseme ja pani administraatori laua peale. Naisterahvas sel ajal seisis meesterahva kõrval. (Foto 1-4) Meesterahva pükste paremas taskus oli näha heledat värvi mobiiltelefoni taolist eset (Foto 5). (t/l 15-21) 14.06.2011 koostatud tunnistaja Valentina F ülekuulamisprotokolli kohaselt 05.06.2011 vastu hommikut väljusid nad koos M.F-iga ööklubist Parlament. Otsustasid edasi koos aega veeta ja võtsid numbritoa Taanilinna hotellis, mis asub aadressil Uus tn 6, Tallinn, kus viibisid umbes kella 14.30 - 15.00-ni. Nende numbrituba asus teisel või kolmandal korrusel. Numbritoast lahkudes läksid koos Dimaga trepist alla, kuid selgus, et seal oligi juba keldrikorrus. Tunnistaja läks esimesena keldrikorruselt üles, nägi väljapääsu ja hakkas ootama Dimat. Paari minuti pärast tuli Dima samuti esimesele korrusele ning nad väljusid koos hotellist. Ta ei tea, mida tegi Dima keldrikorrusel pärast seda, kui ta üles läks, kuid ta tuli tema järel väga kiiresti samuti üles. Dimal on vanemat tüüpi, halli värvi korpusega mobiiltelefon №kia. Mingisuguseid teisi mobiiltelefone ta Dimal alates 05.06.2011 näinud ei ole. Mitte mingisugustest mobiiltelefonide vargustest Dima talle rääkinud ei ole. (t/l 24-28) Teatisest Karistusregistrist nähtub, et M.F-i on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral: - 16.11.2006 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 5 järgi vabastati karistusest
lg 1 p 2 alusel ja mõisteti mõjutusvahend allutamine käitumiskontrollile 1 aastaks; - 04.09.2009 Harju Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega summas 3700 krooni; - 23.03.2010 Harju Maakohtu
lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 6 kuud, mis asendati ÜKT-ga 354 tundi, tähtajaga 1 aasta. (t/l 29-35) 14.06.2011 koostatud kahtlustatava M.F-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 05.06.2011, umbes kella 5 - 6-st hommikul kuni kella 14.30 - 14.50-ni puhkas ta koos oma tütarlapse Valentina F Taanilinna hotellis, mis asub aadressil Uus 6, Tallinn. Lahkusid koos hotelli numbritoast. Nende hotellituba number 13 asus teisel korrusel. Hotelli numbritoast lahkudes läksid kogemata alla mitte esimesele korrusele vaid keldrikorrusele. Ütles Valentinale, et ta läheks trepist üles ja vaataks, kas väljapääs on üleval, sest-nähtavasti olid nad ära eksinud. Kuid Dmitry jäi veel natukeseks sellele keldrikorrusele. Sel ajal nägi, et sellele korrusel, ligikaudu kümme meetrit trepist eemal, oli ühe ruumi uks lahti. Otsustas vaadata ega seal väljapääsu pole. Sinna ruumi vaadates nägi laual valget värvi mobiiltelefoni Sony Ericsson Xperia X8, see oli laadimas. Haaras kiiresti selle mobiiltelefoni kaasa ja peitis pükste taskusse ning läks üles esimesele korrusele, kus Valentina teda ootas. Seal silmasidki hotelli väljapääsu. Valentina ei näinud, kuidas ta mobiiltelefoni varastas ja tema ise talle midagi ei öelnud. Valentina varguses ei osalenud. Mobiiltelefonis oli kõnekaart, ilmselt TELE 2. Kaardi lõhkus ära ja viskas minema. Mobiiltelefon on tal ära peidetud, kus nimelt, seda ei soovi öelda. Lubab lähemate päevade jooksul varastatud mobiiltelefoni tagastada. (t/l 38-42) Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, nähtub, et 2009 aastal süüdistataval tulu oli 3,57 eurot. (t/l 46-47) Väljatrükk 23.03.2010 Harju Maakohtu otsusest, millest nähtuvalt
lg 2 p 7, 9 järgi mõisteti M.F-ile vangistus 6 kuud, mis asendati ÜKT-ga 354 tundi, tähtajaga 1 aasta. (t/l 48-50) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava M.F-i süüd tunnistavaid ja eitavaid ütlusi, kannatanu NN ütlusi, tunnistaja Valentina F ütlusi, hagiavaldust, asitõendi vaatlusprotokolli, teatist Karistusregistrist, teatist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, Harju Maakohtu 23.03.2010 otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.F-i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt M.F-i on varem 4 Harju Maakohtu 23.03.2010 otsusega varguse toimepanemise eest karistatud. Kohtuotsusega mõistetud vangistuse asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tegi süüdistatav ära 23.03.2011 ning uue süüteo pani toime 05.06.2011, so vähem kui kolme kuu möödudes üldkasuliku töö tegemisest. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et varguste toimepanemine on süüdistatava väljakujunenud elulaadiks, mistõttu on süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu hinnatav varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt sisenes süüdistatav töötajate tööruumi, kuhu sisenemiseks tal hoone ja ruumi valdaja luba puudus ning varastas hoones töötava isiku vallasasja ja süüteo tehioludest nähtuvalt ei soovinud süüdistatav seda luba ka saada. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on hinnatav omavolilise sisenemisena võõrasse ruumi ning sissetungimisena
Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on NNesitanud tsiviilhagi 224,28 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud mobiiltelefoni väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva telefoni varastas M.F , kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 224,28 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista M.F-ilt NN kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval küll alaline sissetulek, kuid kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistataval suhteliselt suured rahalised kohustused, mis tulenevad tasumata trahvidest ja varasematest menetluskuludest. Seejuures on tal senini hüvitamata kannatanule tekitatud kahju ning süüdimõistva otsusega mõistetakse süüdistatavalt välja kriminaalmenetluse kulu. Samuti arvestades toimepandud teo varavastast iseloomu, siis võib teha järeldusi süüdistatava majanduslikku seisu kohta, mis ilmselgelt ei ole süüdistatava jaoks selline, mis võimaldaks tal tasuda rahalist karistust. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ja tekitatud kahju suurusest. Süüdistatavat süüdistatakse ühe lõpuleviidud süüteo toimepanemises, mis oma koosseisult sisaldab endas kahte koosseisulist raskendavat asjaolu. Samas ei ole tekitatud varaline kahju oluline. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning suhteliselt alammäära lähedasena. Süüdistatav avaldas kohtuistungil nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistataval on hetkel alaline ja legaalne sissetulek, mis peaks andma talle piisavalt elatusvahendeid ning varem määratud üldkasuliku töö tegi süüdistatav ära tähtaegselt, siis asub kohus seisukohale, et varasem kriminaalhooldaja järelevalve tagas selle, et süüdistatav hoidus uute kuritegude toimepanemisest. Seetõttu leiab, et 5 esialgselt ei ole otstarbekas süüdistatavat saata temale mõistetavat karistust ära kandma ning kohus peab võimalikuks uuesti kohaldada
sätteid, asendades mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava käitumiskontrollile ja pannes süüdistatavale ka kohustuse heastada kuriteoga tekitatud kahju lähemal ajal. Kuivõrd aga süüdistatava sissetulek ei ole kuigi suur, peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KrMS § 180 lg 3 sätteid ja määrab menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja, võimaldamaks menetluskulud tasuda pikema aja jooksul, vältimaks süüdistataval oma kohustuste täitmisel rahaliste raskuste tekkimist. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.