lg 2 p 4,7,8; § 215 lg 2 p 1, 2; § 266 lg 2 p 3 ja 346 järgi ning R.K süüdistus
lg 2 p 4,7,8; 215 lg 2 p 1; § 120 ja § 122 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06. märtsi 2009.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.L ja tema kaitsja adv Talvi Vaske Prokurör Arika Pettai Süüdistatav E.L sünd 21.07.1964.a Eesti kodanik, elukoht xxxxxxx xxx xxxxxx xxxxxxx, varem kümnel korral karistatud, viimati 13.10.2006.a Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8, 349 ja 418 lg 1 järgi 3 aasta 2 kuu ja 17 päeva vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga, 06.07.2007.a Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele, karistuse kandmise alguseks loeti 28.06.2007.a, eelvangistuses viibis 2 kuud ja 22 päeva Kaitsja Adv Talvi Vaske RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 06. märtsi 2009.a otsus E.L suhtes muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 E.L tunnistati süüdi
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega,
lg 2 p 1, 2 järgi 8 kuulise vangistusega ja
E.L tunnistati süüdi ka
järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 1500 krooni.
lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust ja rahaline karistus 1 000 krooni. Mõistetud vangistusest loeti
lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 22 päeva (10.12.2006 – 02.03.2007.a.) ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 8 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 13.10.2006.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud ja 17 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust algusega 06.03.2009.a. 1.2
lg 2 p 1 ja 2 järgi tunnistati E.L süüdi selles, et ta koos R.K-ga 06.12.2006.a võtsid Tallinnas Xxxxxxxx x maja juurest ajutise kasutamise eesmärgil ja ukseluku lõhkumise teel sõiduauto Ford Sierra xxx xxx ning sõitsid Tallinnas Xxxxxxxx x maja hoovi, kus nendega liitus Z.H (tema suhtes on materjalid eraldatud) edasi sõideti ringi Tallinnas, siis Tamsallu ja Väike-Maarjasse ning sealt Rakkesse, kust sõideti tagasi Tallinna. E.L kasutas koos Z.H-ga ka järgnevatel päevadel nimetatud sõiduautot kuni nad 10.12.2006.a kinni peeti. 1.3
lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi tunnistati E.L süüdi selles, et ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 28.11.2006.a varastas Tallinnas XXXXXXXXX X maja kõrvalt E.L.A. kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf XXX XXX ning 1.4 selles, et ta koos R.K ja tuvastamata isikuga tungis 06.12.2006.a. ukseluku lõhkumise teel sisse Lääne-Virumaal XXXXX-XXXXXX vallas XXXXX külas asuvasse T.H.P. talu garaaži ja varastas sealt põdranaha ja paraboolil pikendusjuhtme kokku 2 500 krooni väärtuses. Seejärel tungis R.K aknaklaasi lõhkumise teel sisse sama talu majja, avades juurdepääsu kaaslastele ning E.L varastas koos R.K ja Z.H-ga talumajast mikrolaineahju, kohvimasina, veekeetja ja pudeli vahuveini kokku 1455 krooni väärtuses. 1.5
lg 2 p 3 järgi tunnistati E.L süüdi selles, et ta 06.12.2007.a tungis ukseluku lõhkumise teel koos Z.H-ga ilma korteriomaniku G. M. loata ebaseaduslikult 2 ja omavoliliselt Lääne-Virumaal XXXXXXXX XXXXX XX korterisse XX ning võttis G. M. kuuluvaid riideesemeid ja teleri Roxi. Sissetungimisega tekitati kahju 825 krooni. 1.6
järgi tunnistati E.L süüdi selles, et olles võtnud ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.11.2006.a Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX asuvast korterist nr XX V. K. nimele välja antud ametliku dokumendi, Eesti Vabariigi tööraamatu nr EE.L , rikkus selle, kirjutades käekirjaliselt V. K. nime üle asendades selle enda, E.L nimega, muutes ka tööraamatus märgitud isikukoodi ning sünniaega vastavalt enda andmetele. APELLATSIOONIDE SISU
järgi ning kohtuotsuse tühistamist ka karistuste liitmise osas, lugedes kergemad karistused raskeimaga kaetuks ning arvestada karistuse kandmise alguseks 28. juuni 2007.a. 3.1 Kaitsja märgib, et
juulist 2009.a kehtib Eesti Vabariigi Töölepinguseadus, mille rakendussätete § 131 ja 133 järgi lõpeb alates 01.07.2009 tööraamatu kui isiku tööelu ja tööstaaži kohustuslikult kajastava dokumendi pidamine ning enne 2009.a 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse uues TLS-s sätestatut. Seega ei saa tööraamatut enam lugeda ametlikuks dokumendiks ning seega puudub E.L-ile esitatud süüdistuse objektiivne koosseis. 3.2 E.L-ile karistuse mõistmisel arvestas kohus muuhulgas seda, et ta pani kuriteod toime katseajal kahe kuu vältel ning vahetult pärast eelmist kohtuotsust. Samuti arvestas kohus, et kuritegudega tekitatud varalised kahjud ei ole suured, samas aga seda, et E.L oli kuritegude toimepanemise initsiaator. Kaitsja viitab Põhiseaduse §-le 12 lg 1, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. 3.3 Apellant leiab, et liitkaristuse mõistmisel
lg 1 järgi võinuks maakohus lugeda kergemad karistused raskeimaga kaetuks, kuivõrd kuriteod on pandud toime üle kahe aasta tagasi ning karistuse üld- ja eripreventiivne eesmärk on kaotanud oma aktuaalsuse. Nii Riigikohtu kriminaalkolleegium kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on selgitanud, et kohtutel tuleb tagada olukord, kus enne esimese kohtuotsuse tegemist mitu kuritegu toime pannud isikute kriminaalõiguslik kohtlemine oleks võrdne vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega või mitme kohtuotsusega. 3.4 Maakohus on E.L-ile karistusaja alguseks märkinud kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 06.03.2009.a. Käesoleval juhul tulnuks silmas pidada asjaolu, et E.L-ile 3 13.10.2006.a Viru Maakohtu poolt mõistetud karistus 3 aastat 2 kuud ja 17 päeva tingimisi pöörati täitmisele juba 06.07.2007.a ning karistuse kandmise aja alguseks määrati 28.06.2007.a. Seega on kohus kohelnud E.L ebavõrdselt rikkudes Vangistusseaduses sätestatud võimalust varasemale ennetähtaegsele vabanemisele. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 4.1 Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid ei anna selle tühistamiseks alust. 4.2 Kaitsja toetas apellatsioone. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. 5.1 Süüdistatava enda apellatsiooni puutuvalt peab kohtukolleegium esmalt vajalikuks märkida, et käesoleva apellatsioonimenetluse objektiks ei saa olla 28.06.2007.a kohtumäärus, millega pöörati E.L-ile 13.10.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele, kuivõrd tegemist on jõustunud kohtumäärusega. Seetõttu jätab kohtukolleegium E.L apellatsiooni selle osa tähelepanuta. 5.2 Maakohus on E.L-ile kuritegude kogumi eest (pani toime viis kuritegu) mõistnud karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust ning rahalise karistuse 1500 krooni. Kuivõrd E.L on varem kümnel korral kohtu poolt karistatud, siis talle omistatud kuritegude seaduses sätestatud sanktsioonide tunduvalt alla keskmist määra mõistetud karistused on põhjendatud ja seaduslikud. Maakohus on
§-s 56 sätestatust lähtunud ja oma seisukohti veenvalt põhjendanud. 5.3 Mis puutub E.L poolt taotletud karistusest tingimisi vabastamisse, siis sellise taotluse rahuldamist seadus ei võimalda.
lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Seega, kuivõrd E.L pani käesolevas süüdistusasjas käsitatud kuriteod toime 13.10.2006.a Viru Maakohtu otsusega määratud katseajal, siis oligi talle liitkaristuse mõistmine
5.4 Süüdistatava kaitsja seisukohaga, mille kohaselt tuleks E.L
järgi õigeks mõista, kuivõrd uue Töölepingu seaduse kehtima hakkamisega 01.07.2009.a muutus tööraamatu pidamine tähtsusetuks, kohtu kolleegium ei nõustu.
Ametlik on selline dokument, mille on välja andnud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik või eraisikust füüsiline ettevõtja. Kõne all oleva tööraamatu nr EE.L on selle esimese kande põhjal välja andnud 14.02.2005.a ESS Puhastustööde AS. Seega on tööraamatu puhul tegemist ametliku dokumendiga
Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ § 2 lg 1 kohaselt on pensioniõigusliku staaži tõendamisel aluseks üldjuhul tööraamat. Tuleb märkida sedagi, et 01.07.2009.a jõustunud Töölepingu seaduse rakendussätetest ei tulene, nagu oleksid tööraamatu kanded kaotanud 4 tööstaaži arvestamisel tähenduse, tööraamat on endiselt dokumendiks, mille kanded omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel (TLS § 134). Seega, eelnevat arvestades on maakohus E.L põhjendatult
5.5 Maakohus on E.L-ile kuritegude kogumi eest mõistnud liitkaristuse
lg 1 kohaselt – samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Asjaolu, et E.L-ile on liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul maakohtule etteheidetav. Samuti on maakohtu poolt mõistetud lõplik liitkaristus vastavuses seadusega. Käesoleval juhul on tegemist nn kohtuotsuste kogumiga (E.L pani pärast süüdimõistmist, kuid enne karistuse ärakandmist toime uue kuriteo). Sellisel juhul tuleb liitkaristuse mõistmisel kohaldamisele
lg 2, milles on üheselt sätestatud – kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Nii ongi maakohus toiminud ning kuivõrd refereeritud seadusesäte kehtestab reegli, mille kohaselt moodustatakse liitkaristus, kus üheks liidetavaks on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, siis sellest omakorda tuleneb ka karistuse kulgemise algus. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 06. märtsi 2009.a otsuse E.L suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Jüri Paap 5 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.