lg 5 alusel pöörata täitmisele L.I-le 23.11.2007.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-07-8900 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 7 (seitse) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Vangistuse algust arvestada alates 26.10.2009.a, s.o L.I vahistamisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK L.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23.11.2007. a. otsusega,
lg 2 p 4, 7, 8, § 209 lg 2 p 1, 3, § 349, § 266 lg 2 p 3 ja § 346 järg ning karistuseks mõisteti
lg 1 alusel 2 aastat vangistust ning rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 15000 krooni.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.01.2006.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, mis on 2 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust, võrra ja 1
lg 1 järgi loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust ja rahaline karistus 200 päevamäära, s.o. 10 000 krooni. Tartu Maakohtu 13.01.2009.a määrusega vabastati L.I temale Tartu Maakohtu 23.11.2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga 1 aasta. Kohtumäärusega kohustati L.I katseajal järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrati L.I-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid; 2) asuda tööle 30 päeva jooksul alates vabanemisest; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kelle nimetab kriminaalhooldaja; 4) asuda hüvitama tsiviilnõudeid vähemalt 700 krooni kuus alates 60 päeva möödumisest vabanemisest ning esitada selle kohta tõendid kriminaalhooldajale. L.I määrati kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. 01.10.2009.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande L.I kohta, milles teeb ettepaneku pöörata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kuna L.I hoidub kõrvale kriminaalhoolduse teostamisest. Ettekande kohaselt ei täida L.I talle kohtu poolt pandud kontrollnõudeid – ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei esita dokumente kohustuste täitmise kohta, ei taotle luba elukohast lahkumiseks ning ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Samuti täida ta kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 21.10.2009.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud. Süüdimõistetu teatas telefoni teel kohtule, et sai kohtuistungist teada alles hommikul, kui talle helistas kriminaalhooldaja. Teadaolevatesse elukohtadesse saadetud kutseid ei ole kätte saanud. L.I teatas, et on Haapsalu kandis tööl ja istungile ei jõua. Kohus teatas süüdimõistetule uue istungi aja – 22.10.2009.a kell 10.00 – ning selgitas ilmumise kohustuslikkust ja mitteilmumise tagajärgi. L.I lubas ilmuda määratud ajal kohtusse. 22.10.2009.a kohtuistungile L.I ei ilmunud ning ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest ei teatanud. Telefoni teel polnud süüdimõistetut võimalik kätte saada, kuna tema telefon oli välja lülitatud. KrMS § 140 lg 1, § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 kohaselt kuulutas kohus L.I tagaotsitavaks ja kohaldas tabamisel tõkendina vahistamist. L.I peeti kinni 26.10.2009.a. 27.10.2009.a kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja varem esitatud taotluse juurde ja palus L.I-le mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele pöörata. Prokurör toetas esitatud taotlust. L.I nõustus kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamusega. Ta selgitas, et viimastel kuudel ta kontrollnõudeid ei täitnud. Ta oli lahkunud Hiiumaale elama ja tööle kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba küsimata. Ta ei saanud registreerimas käia, kuna raha ei olnud. Ka ei ole ta viimastel kuudel täitnud kohustust, mille kohaselt ta oleks pidanud tsiviilnõudeid hüvitama. Katseajal on ta tarvitanud ka alkoholi, kuid mitte väga palju. 2
lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kriminaalhooldaja ettekandest ja süüdimõistetu enda seletusest kohtus nähtub, et L.I esialgu küll täitis kontrollnõudeid, kuid viimastel kuudel rikkus ta enamusi talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest – ta lahkus enda elukohast, ei ilmunud registreerimisele, ei esitanud andmeid elatusvahendite kohta, ei tasunud tsiviilnõudeid. Lisaks on 23.09.2009.a L.I väärteoasjas kinni peetud, kuna ta olles avalikus kohas alkoholijoobes kandis kaasas spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks omavalmistatud eset. Nimetatud teo eest on teda väärteokorras Pärnu Maakohtu otsusega karistatud RelvS § 892 lg 1 järgi arestiga. Ühtegi mõistlikku põhjendust nõuete ja kohustuste rikkumise kohta ta esitada ei osanud. L.I selgitustest kohtuistungil jääb mulje, et tal puudub soov, sellest tulenevalt ka valmidus, jätkata kriminaalhooldust. L.I-le kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa on 26.01.2009.a seisuga, kui ta vabastati vangistusest enne tähtaega, seitse kuud 19 päev vangistust. Vangistuse algust tuleb arvestada alates L.I vahistamisest, s.o 26.10.2009.a. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.