KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08 oktoobril 2009a. Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-9819 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinet

§ 200lg.2 p 4, 7 järgi ning karistati Kr

MS § 238 lg 1 kohaldamisega 2 aasta 4 kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.11.2006 a. kohtuotsusega 1

§ 199

lg 2 p 4, 8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel karistuse aja hulka arvai eelvangistuses viibitud aeg.

Karistuse kandmise algus 07.06.2007 ja karistuse kandmise lõpp 05.10.2011. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Viru Vanglas viibides õpib ta 9-s klassis. Viru Vanglas läbis ta sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Enne vangistust tegeles spordiga. Enne vangistust töötas A.G xxx keevitaja õpilasena ning mitteametlikult abitöölisena ehitusel, eriala puudub. Vabaduses garanteeritud töökoht samuti puudub. Vanglas avaldas kinnipeetav soovi omandada keevitaja eriala. Karistatud kohtu poolt 2 korral, varguse ja röövimise eest. A.G on olnud kriminaalhooldusel. Sooritas katseaja kestel uue tahtliku seadusrikkumise, mille eest karistati teda realese vangistusega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta A.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik kuna tal puudub vabaduses kindel töökoht. Samuti puudub tal eriala ja töökogemus, mis raskendaks töö leidmist ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. A.G taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise valve alla. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused A.G vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kinnipeetava elukoht vabanemisel vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise valve kohaldamiseks. Osales sotsiaalprogrammis. . Vabanemisel ootab teda elukoht ja lähedase toetus. Samuti on oluline kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik A.G suunata oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega Prokuröri hinnangul A.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et A.G tuleb jätta elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.G on vangistuse ajal 3 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud. Vaatamata sellele, et kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud 08.12.2006 a. Viru Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p 4, 8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi tingimisi vangistusega, paranemise teele ta ei asunud pannes katseajal toime uue varavastase kuriteo vägivalla 2

§ 76ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3