1-09-13625/8

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-09-13625 (09230108333,08230105245) Otsuse tegemise aeg ja koht 22.oktoobril 2009.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokurör abi Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mari Nettan Uido Truija Kriminaalasi J.A süüdistuses KarS § 263 p 1,3,4 lühimenetluses järgi Süüdistatav J.A , elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodanik, põhiharidusega, õpib , emakeel – eesti keel, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud 12-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada J.A KarS § 263 p 1,3,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx ; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata J.A katseajal Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 22.10.2009.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista J.A-lt (ik xxx, elukoht: xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1113,60 krooni. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber

1. Selgitusse märkida „J.A ,, 1-09-13625, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõend – CD plaat kõnesalvestusega jätta kriminaalasja juurde. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK J.A on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 25.05.2009.a. kella 10:00 paiku rikkus raskelt avalikku korda ning väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, häirides nii isikute avalikku kindlustunnet kui ka üldist õigusrahu ning tekitades neis hirmutunde selliselt, et ta helistas SS kuuluvalt mobiiltelefonilt häirekeskuse numbrile 112 ning teatas, et KSG, aadressil XXX, Tallinn, on pomm, kuigi tegelikult temale teadaolevalt mingit lõhkeseadeldist koolis ei olnud. Seoses kõnealuse teatega saatis häirekeskus sündmuskohale politsei ja Põhja-Eesti Pommigrupi, koolis katkestati tunnid, viidi läbi õpilaste evakueerimine ja tegelikkuses koolihoones mitteoleva lõhkeseadeldise otsingud. Oma tegevusega pani J.A toime rahu ja avaliku korra rikkumise, mis on toime pandud lõhkeseadeldisega ähvardades, so KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, viibides 05.04.2008 kella 18.30 paiku Tallinnas Vesivärava 37 asuva Torupilli Selveri läheduses, rikkus vägivallaga ja grupis rahu ning avalikku korda ja nimelt – olles tarvitanud alkoholi ning viibides 05.04.2008 koos Andri Vebusega Tallinnas Vesivärava 37 asuva Torupilli Selveri läheduses, tekkis neil soov kellelegi peksa anda. Nad nägid Torupilli Selverist möödumas noormeest ja neiut, kelleks osutusid MMja SAV, ning tungisid MM kallale. Peksmise käigus lõi J.A MM käte ja jalgadega pea, kaela, rindkere ja selja piirkonda ning Andri Vebus jalgadega kaela, selja ja rindkere piirkonda. Löömingu käigus helistas J.A vahepeal Silveri-nimelisele noormehele ning kirjeldas oma tegevust. 2 MMj a SAV taganesid kogu selle aja jooksul, mis J.A ja Andri Vebus MM peksid. Kui nad olid taganedes jõudnud Türnpu 19 maja ette, seisis seal üks vanem naisterahvas, kes peksmist nähes hakkas nende peale karjuma ning kutsus sündmuskohale politsei. Oma tegevusega põhjustasid J.A ja Andri Vebus kannatanule füüsilist valu - MM valutas peale peksmist lõualuu parem pool, ülahuul ja vasak õlg. Isiku läbivaatusel tuvastati MM punetus ning marrastus parema kõrva taga kaela piirkonnas ning samuti kaela vasakul küljel. aavi J.A ja Andri Vebuse tegevuse tagajärjel sai rikutud avalik kord ning kolmandate isikute õigusrahu, kuna tegu oli toime pandud avalikus kohas juhusliku kannatanu suhtes ning häiris sündmust pealt näinud tunnistajate, sh eeluurimisel tuvastamata isiku rahu, kes kutsus sündmuskohale politsei. Seega J.A rikkus vägivallaga ja grupis rahu ja avalikku korda, so pani toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.A esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 22.10.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas J.A, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning J.A poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava J.A süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (k I tl. 6 – 8, k II tl. 48 - 50), millest nähtub, et J.A tunnistab oma süüd ja kahetseb. Seletas, et 24.05.2009.a. öösel oli koos M Kossoga ning hommikul läksid KSG juurde. Kooli juures said kokku Liisuga, Valteriga ja veel mõned poisid ja tüdrukud. Jututeemaks tuli suitsetamise ajal pommiähvarduse tegemine ning siis tuli ka mõte pommiähvardus teha KSG. Ta küsis Sandra käest telefoni pommiähvarduse tegemiseks, sest enda telefoniga ta seda teha ei tahtnud. Ta helistas Sandra telefoniga numbrile 112 ja ütles, et „KSG on pomm“. Peale seda andis telefoni Sandrale tagasi. Sandra lülitas pärast helistamist telefoni välja ja võttis SIM kaardi välja. Peale kõne tegemist läksid kõik laiali. Selles sai ta hiljem teada, et koolis toimus samal ajal eksamid. 05.04.2008.a. kella 14.00 paiku sai Kadriorus kokku sõbra A Vebusega ning veel mõningad sõbrad. Torupilli Selveri juures tarbis alkoholi (jõi 2 x 0,5 l õlut, veidi gini ja viina). Selveri juures kõndis neile vastu noormees koos tütarlapsega. Nad ei pööranud isikutele tähelepanu, ta möödus nendest isikutest, kuid Andri jäi selle noormehe ja tütarlapse juurde. Ta nägi, et Andri lõi noormeest rusikaga näo piirkonda. Ta läks ka kohe nende juurde ning lõi koheselt noormeest jalaga näo piirkonda. №ormees neile vastu ei löönud. Ta jätkas noormehe löömist, lüües teda kaks korda rusikaga näo piirkonda. Tütarlaps tiris teda ära, et lõpetaksid löömise, kuid ta läks uuesti noormehe juurde ja sihtis jalalööki näo piirkonda, kuid tabas noormeest hoopis õla piirkonda. Lõi antud noormeest, kuna arvas, et Andri vajab abi. Ka: 3 - Kannatanu AM ütlused, 25.05.2009.a. oli tööl KSG direktorina. Ta oli antud päeval riikliku eksami komisjonis, kui kella 10:10 ajal kooli valvelauatöötaja tuli nende juurde ja teatas, et koolile tehti pommiähvardus. Õppealajuhataja oli alustanud juba laste evakueerimist ning samuti olid kohal päästeameti töötajad. Kooli jäid ainult eksamitegijad. Pommi koolist ei leitud. /tl 2,3/; - Tunnistaja MK ütlused, 25.05.2009.a. kella 07.15 ajal läks koos J.A ja Raidoga SG juurde. Tema ja Taavi olid alkoholijoobes. Kui kehalise kasvatuse tund sai läbi, siis Jüri ja Valter läksid järgmisse tundi aga tema ja Taavi jäid välja istuma. Järgmisel vahetunnil liitusid nendega Valter, Jüri, Andre ja Sandra. Taavi küsis, kas kellelgi kõnekaardil kõneaega on, et tahab helistada. Sandra andis oma telefoni , kuid SIM kaardi võttis välja. Taavi pani oma SIM kaardi sisse ning valis numbri ja ütles, et „Tere, KSG on pomm“. Teised läksid kooli aga tema ja Taavi läksid tema juurde. Koju jõudes helistas talle vend MK ja uurisid, et kas mina tegin koolile pommiähvarduse. Õhtul rääkis vennale, et Taavi tegi pommiähvarduse KSG. /tl 10,11/ Tunnistaja SS ütlused, 2009.nda maikuu lõpus oli KSG. Vahetunnil oli koos V Kallastega ja Jüriga koolihoovi lähedal. Nende juurde tuli ka MK ja Taavi. Juttu ajades ütles Taavi, et teeks pommiähvarduse koolile. Taavi küsis kõigilt telefoni, kuid keegi ei andnud. Mõne ajapärast tahtis Taavi sõbrale helistada ning ta andis oma telefoni, milles oli ZEN kõnekaart. Ta kuulis, kuidas Taavi ütles telefoni, et „Tere, KSG on pomm“. Peale kõne lõppu andis Taavi talle telefoni tagasi. Ta läks peale seda klassi ning ütles klassivennale M Leedole, et tema telefoniga tehti pommiähvardus. Martin soovitas tal telefonikaardi ära visata ning ta tegi kaardi pooleks ja viskas minema. Taavit ta nägi see päev esimest korda. /13,14/; Tunnistaja VEK ütlused, 25.05.2009.a. kella 07.40 paiku läks kooli KSGse ning kooli poole liikudes nägi M Kossot ja Taavit ning koos läksid kooli juurde Jüriga kohtuma. Mäletab, et kui nad olid kõik kooli kõrval, siis Taavi küsis temalt telefoni, et helistada sõbrale. Taavi küsis ka Jürilt telefoni. Ta ei oska öelda kelle telefoniga Taavi pommiähvarduse tegi. Kui Taavi helistas, siis ta kuulis, kuidas ta ütles „KSG on pomm“ ning lõpetas kõne ära. Keegi seltskonnas mingist pommiga ähvardamisest koolile ei rääkinud. /15,16/; Tunnistaja JP ütlused, 2009-ndal aastal mai kuus läks KSG juurde, kus pidi enne tunde kokku saama VEK. Peale tunnis käimist läks Valteriga õue ning nägid M Kossot ja Taavit. Taavi küsis neilt telefoni helistamiseks, kuna endal ei olnud kõnekrediiti. Tema pommiähvarduse kavatsusest või tegemisest ei olnud midagi kuulnud. Peale seda läks ta Valteriga tundi. Tunnis olles, tuldi ütlema, et koolile tehti pommiähvardus ja kõik peavad klassist lahkuma. Õues kuulis Valteri käest, et Taavi oli teinud pommiähvarduse. /17,18/; Konstaabel Valler Toomi ettekanne, 25.05.2009.a. kell 10 olles patrullis saadi väljakutse KSGse, millele oli tehtud pommiähvardus. Kell 10:20 saabusid kohale eridemineerijad, kes kontrollisid koolimaja üle. Pommi koolimajas ei leitud ning häire lõpp kell 11:
2. /tl 27/; Tulekustutus- päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasõidu protokollarvestuskaart, kell 09:52:07 saadi teade, et KSG on pomm. Kell 09:58 saadeti helisalvestus demineerijatele. /tl 36/; Põhja-Eesti Pommigrupi väljasõiduaruanne, 25.05.2009.a. kell 10.04 toimus väljakutse KSG, seoses pommiähvardusega. Kohapeal midagi kahtlast ei leitud ning lapsed lasti kooli tagasi. /tl 39/; - - - - - 4 - - - - - - Korrakaitse osakonna juhtivkonstaabel R. Küttim ettekanne, mille kohaselt 05.04.2008.a. kell 18.45 toimus Kadrioru staadioni juures kaklus, kus peeti kinni 2 kahtlustatavat Andri Vebus ja Martti Randmaa ja isikud toimetati politseisse. /k II, tl 2/; Kannatanu MM ütlused, 05.04.2008.a. kella 18.30 ajal kõndis koos sõbrannaga SAV´uga koju ning olles Torupilli Selverist möödunud, lähenesid selja tagant jooksuga kaks noormeest ning üks lõi talle jalaga selga. Siili soenguga noormees lõi teda parema käe rusikaga vastu paremat põske. Siili soenguga noormees ütles talle pidevalt, et ta on vales piirkonnas ning samal ajal peksid mõlemad noormehed teda. Siili soenguga noormees peksis teda käte ja jalgadega näo ja rindkere piirkonda. Blondi peaga noormees peksis teda ainult jalgadega. Blondi peaga noormees kutsus siili soenguga poissi Taaviks. Väljas olnud vanem naisterahvas kutsus politsei. Peale seda jooksid noormehed minema. №ormehed olid alkoholijoobes. Peksmise tagajärjel valutas tal lõualuu parem pool, ülahuul ja vasak õlg. Mõlemad isikud põhjustasid talle kehavigastusi ja füüsilist valu. Tema noormehe ei löönud, püüdis ennast kaitsta. /k II tl 6-9/; Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, 05.04.2008.a. kell 20.30 tuvastati MM´ul parema kõrva tagant kaela piirkonnas punane nahk ning marraskil, kaela vasakul küljel samuti nahk punane ja marraskil. /k II tl 10-14/; Tunnistaja SAV ütlused, 05.04.2008.a. kell a18.30 ajal liikus koos MM Torupilli Selveri juures, kui tulid nende juurde 2 eesti keelt kõnelevat noormeest, kes ütlesid, et nad on vales piirkonnas. Siis lõid noormehed M jalaga mitu korda selga, näkku ja kõhtu. Ühe noormehe nimi oli Taavi, umbes 175 cm pikk, lühikesed helepruunid juuksed, kes oli põhiline lööja. Teine noormees oli Taavi sugulane, umbes 168 cm, lühikesed blondid juuksed. Antud noormees lõi põhiliselt jalaga selga, aga mitte nii palju kui „Taavi“. Kui vanem naisterahvas politsei kutsus, jooksid noormehed minema. /k II tl 15-17/; Tunnistaja TPütlused, J.A on tema poeg. Tegemist on kodus sõnakuuleliku lapsega. Taaviga suhtlemise probleeme kodustega ei ole. Taavi käib koolis ja õppimisega kõik korras. Andri Vebus on tema venna naise õepoeg, kellega ta on Taavil suhtlemise keelanud, kuna pidevalt olid probleemid, kui Taavi Andriga suhtles. 05.04.2008.a. juhtumist kuulis politsei käest, kui nad helistasid talle. Aasta tagasi oli Taavil alkoholiga ja suitsetamisega korduvalt probleeme. /k II tl 18-19/; Tunnistaja AV ütlused, Andri Vebus on tema poeg ning kodus kuulab sõna. Andri suhtleb J.A-ga, kellega ta suhtlemise on ära keelanud, kuna kokku saades tarbisid nad alkoholi ja suitsetasid. 05.04.2008.a läks Andri oma tüdruksõpra Tallinnasse saatma ning pidi õhtul koju tulema, kuid tüdruksõber helistas ja teatas, et Andri peeti politsei poolt kinni, seoses kaklusega. /k II tl 20-21/; Kahtlustatava Andri Vebus ütlused, 05.04.2008.a. kella 16.00 paiku sai kokku tuttavatega, s.h sugulase Taaviga. Nad hakkasid alkoholi tarbima ning jõid viina 2 x 0,5 liitrit. Torupilli Selveri juures nägid nad Taaviga ühte noormeest tütarlapsega. Nad kõndisid noormehel järel ja neil tekkis mõte peksa anda. Mingit konflikti noormehega neil ei olnud. Leppisid kokku, et tema lööb noormeest esimesena jalaga selga. Taavil tekkis sõnavahetus antud noormehega ning Taavi lõi noormeest jalaga näo piirkonda ning jätkas noormehe peksmist jalgade ja rusikatega korduvalt üle keha. Läheduses kõndiv naisterahvas lubas politsei kutsuda ja siis nad jooksid minema. Politsei pidas teda ja Martti kinni, kes oli eelnevalt seltskonnas. №ormees teda ega Taavit ei löönud. /k II tl 27-29/; 5 - - Põltsamaa Ametikooli poolt väljastatud iseloomustus, mille kohaselt õpib J.A alates 01.09.2007.a. 8 klassis. Õpiraskusi Taavil ei ole, enamus hinded 4jad ja 5-ed. Ühiselamus on olnud sisekorraeeskirja rikkumisi, mis seisnud alkoholi tarbimises. Taavi on kergesti sõprade poolt mõjutatav ja kaasahaaratav pahandustesse. Taavi ei kontrolli oma sõnavara ja tekib probleeme õpetajatega. /k II tl 63-64/; Kohtueelne ettekanne, mille kohaselt kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku J.A allutada käitumiskontrollile. /k II tl 83-89/; Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et J.A on varem kriminaalkorras karistamata isik, kuid väärteokorras karistatud 12-l korral. /tl 103-105/; Kohtunik asub seisukohale, et J.A on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tunnistajate ja kannatanute ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning J.A süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1,3,4 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik J.A süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. J.A on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises, tal tuleb tasuda ka menetluskulud riigile, kindel sissetulek tal puudub, temale väärteokorras määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata, seega pole otstarbekas talle mõista rahalise karistuse, vaid arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et J.A-le tuleb mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna ta on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, omab kindlat elukohta, õpib, siiralt kahetseb oma tegu, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74,75 sätteid, ning anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asitõend – CD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik 6