Toimik nr 1-08-8989 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.mail 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-8989 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu O.G , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta O.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.G tunnistati viimati süüdi 29.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, § 323 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetavat karistust 17.10.2006 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud 20 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 20 päeva vangistust. Karistusaja algus 21.01.2008 ja lõpp 10.11.2010. 1
(4)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.06.2009. Kinnipidamisasutusest O.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kuna kinnipeetav kannab seni karistust eelvangistushoones ei ole ta olnud hõivatud resotsialiseeriva tegevusega. Vabanedes läheb elama aadressile Veeru 22-93 Maardu, kus elas ka enne vangistust koos ema, kasuisa ja õega. Kinnipeetav omab põhiharidust., eriala puudub. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitajana. Peale vabanemist kindlat töökohta ei oma. Kuriteoga tekitatud kahju 4500 krooni on tasumata. Alkoholi tarvitamisega on olnud probleeme. Samuti võib kaotada enesevalitsuse, tegutseb impulsiivselt ning ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Teda on kriminaalkorras eelnevalt karistatud ühel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Uue kuriteo toimepanemise risk võib esineda seoses madala haridustaseme, kindla eriala-, töökoha puudumisega, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise, kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise ning kurduvkuritegudest tulenevate hoiakute järgimine. Lisaks on kinnipeetaval puudulik majandusliku toimetuleku oskus. Vangla hinnangul vajab isik ühiskonda naasmiseks kriminaalhoolduse toetust ja järelevalvet ning soovitab teda vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et O.G võib vastavalt KarS § 76 sätetele määrata kriminaalhooldusele. Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht ning perekonnapoolne toetus. Samuti kriminaalhooldaja arvamusel uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks vajab O.G kriminaalhooldajalt nõustamist ja tuge. O.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja selgitas, et vangla ja kriminaalhooldusametnik soovitavad isikvabastada enne tähtaega. Isikul on elukoht, perekonna toetus, distsiplinaarkaristuse tema kohta kohaldatud ei ole. Tema poolt toimepandud kuritegu § 323 järgi on küll vägivaldne, kuid karistuse määr ( alammäära poole lähedane) näitab, et tema roll kuriteoast ei olnud niivõrd oluline. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Seaduseandja on rõhutanud ja ka kohtupraktikas on võetus seisukoht, et KarS õ 76 lg 3 kohaselt eeskätte tuleb võtta arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid. Tegemist on teise astme kuriteoga, kuid see oli seostud samas kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud isiku suhtes vägivalla kasutamisega, kusjuures nõuti, et ta loobuks oma kuriteoavaldusest väljapressimise kohta. See on vägivaldne kuritegi õigusemõistmise vastu.See oli toime pandud katseajal. Sellest tulenevalt võib tulla järeldusele, et uue kuriteo toimepanemise risk on selle kinnipieetava puhul kõrge ja ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetul puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et O.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.G isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)Süüdimõistetu on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud Harju Maakohtu 17.10.2006 kohtuotsusega varavastaste kuritegude eest 1 aasta 9 kuu 20 päeva vangistusega katseajaga 3 aastat. Uue, teise astme kuriteo kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise ja võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt pani O.G toime katseaja jooksul. Harju Maakohtu 29.05.2009 kohtuotsusest (lk 10-41) on näha, et tegemist on 2-episoodilise asjaga, kus kinnipeetav koos kaaskohtualustega kasutasid jõhkralt vägivalda kannatanu suhtes, peksid teda, lõid rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus maha, jätkasid kannatanu peksmist, lüües jalgadega keha ning pea piirkonda, makstes seeläbi talle kätte kannatanuna antud ütluste eest käesolevas kriminaalasjas, samuti nõudsid kannatanult, et ta võtaks politseist tagasi oma avalduse väljapressimise kohta. Ähvardades ta vastasel juhul metsa viia ning ära tappa. Samuti ebaseadusliku omastamise eesmärgil krediitkaarti ja pin-koodi kasutades, võtsid kontolt kahe järjestikuse toiminguga välja sularaha kogusummas 3800 krooni. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 5-7) on näha, et O.G on katseaja jooksul karistatud 2 korral väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused O.G puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kinnipeetav sotsiaalprogrammidest osa võtnud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab O.G-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isik käesoleval ajal ei oma isikut tõendavat dokumenti ega asunud selle taotlemisele. Vabanedes on O.G kindel elukoht ema juures aadressil xxx Korter kuulub kinnipeetava emale. Antud aadressil elavad ka kinnipeetava kasuisa ja õde. Kinnipeetava lähedased on nõus toetama teda materiaalselt peale vabanemist. Kinnipeetava ema töötab lasteaias, tema abikaasa on meremees. Materiaalne olukord on peres hea. Vabanedes ei ole O.G kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal pikaajaline töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isikut tõendava dolumendi puudumisel ei ole tal võimalik isegi võtta ennast arvele Töötukassa, rääkimata tööle asumisest. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades O.G poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja selle raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Ilmselt kriminaalhooldus ei ole sellise isiku puhul piisav meede, sest isik eitab käitumisreegleid ja käitub väljakutsuvalt. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ja asjaolu et see, et on tema esimene vangistus, ei kaalu üle tema varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.G temale Harju Maakohtu 29.05.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 13. mai 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu O.G määruskaebus rahuldamata. Ärakiri õige №oremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 21.06.10 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)