Väärteoasi nr. 4-10-535 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2010.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-535 Väärteoasi Menetlusosalised ja nende esindajad H.L kaebus kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 28.01.2010.a otsusele nr 2490,09,004152 Kaebuse esitaja: H.L, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuur, komissar Gaido Padrik Kohtuistungi aeg 09.04., 26.
- 10.05.2010.a RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 28.01.2010.a otsus nr 2490,09,004152 Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 kohaselt ja kohaldades Karistusseadustiku § 61 lg 1 arvestades erandlikke asjaolusid teha uus otsus, millega karistada H.L Karistusseadustiku 218 lg 1 järgi rahatrahviga 1 trahviühik s.o 60 krooni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbangas, viitenumber
- Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahatrahvi tähtaegselt ei tasuta, pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Kohtuotsusele võib 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus tervikuna on avaldatud, s.o alates 24.05.2010.a esitada kassatsioonkaebuse EV Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, 1 peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata. Kohus tuvastas: Lõuna Politseiprefektuuri 25.11.2009.a määrusega on kriminaalasjast nr 08260105541 eraldatud materjalid väärteomenetluseks xxxxxxxxxxxsõiduauto Volkswagen Sharan registrinumbriga xxxxxxxxxlõhkumisega tekitatud kahju osas summas 3000 krooni. Lõuna Prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2490,09,004152 karistati H.L Karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut s.o 1200 krooni. Väärteo kirjeldus on alljärgnev: 24.10.2008.a õhtul kella 23.30 paiku Jõgeva maakonnas Torma vallas Torma alevikus Tormast Tartu suunas viival teel lõhkus xxxxxxxxxxxxsõiduauto Volkswagen Sharan registrinumbriga xxxxxxxxxtagatule. Lõhkumisega tekitatud kahju kokku 762 krooni 71 senti. H.L esitas otsusele kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole H.L väärtegu toime pannud ja taotleb väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus otsuse muutmata jätta. Kohtuvälise menetleja arvates on H.L põhjendatult karistatud. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt tühistada. Tõendatud on H.L-i poolt KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu - toimepanek. Kohus kuulas kohtuistungil ära kannatanu xxxxxxxxxxxja tunnistajatexxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxx ütlused, samuti kaebuse esitaja H.L-i ütlused. Kannatanu andis ütlusi selles, et autos istudes nägi autole lähenemas kahte inimest, pimedas nägusid ei näinud; üks lõi jalaga esimesse tulle ja pärast käis tagumise tule pihta ka pauk, ei oska öelda, kas sama inimene lõi. Tunnistaja xxxxxxxxxxandis ütlusi selles, et tema vend lõi katki kannatanu auto esitule; ei näinud, mis sai tagatulest ja ei näinud, kus olixxxxxxxxxxx, igaüks tegi omi asju. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxandis ütlusi selles, et ei näinud auto esi- ega tagatule lõhkumist, aga esitule lõhkumisest kuulis teistelt. Tunnistaja xxxxxxxxxxx andis ütlusi selles, et teab, kes lõhkus auto esitule, kuid ei tea, kes lõhkus tagatule; H.L oli auto tagaosas ja tema poolt tule katkilöömist ei näinud; ei ole kindel selles, mida H.L ise on tagatule lõhkumisest rääkinud; uurijad käisid tunnistajat töö juures küsitlemas, ei ole kindel uurijatele antud ütlustes ja päris täpselt ei lugenud läbi, millele allkirja andis. H.L andis ütlusi selles, et tema ei ole auto tagatuld lõhkunud, nägi, kes lõhkus esitule; H.L oli auto külje peal ja lõi küll autot, kuid ei löönud midagi puruks. H.L-i poolt väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxpoolt kriminaalasja kohtueelses menetluses antud ütlustega. xxxxxxxxxxxon andnud ütlusi selles, et kui auto hakkas liikuma, lõi H.L tagumise tule katki; tunnistaja nägi, et vehkis Henry jalaga ja peale seda kostus puruneva klaasi klirin, järelikult lõhkus tule ära s.t sai tulele pihta; peale seda juhtumit, kui see kõik läbi oli, ütles Henry tunnistajale, et tema lõhkus auto tule ära jalaga, ütles seda jutu sees. Kannatanu xxxxxxxxxxxx ja tunnistajad xxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxxxxx ei näinud, kes lõhkus xxxxxxxxxx auto tagatule. Usaldusväärsed on 2 tunnistaja xxxxxxxxxxx kriminaalasja kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused on usaldusväärsed seetõttu, et tunnistaja on loogiliselt kirjeldanud sündmuste toimumist nende järjekorras. Tunnistaja ei ole ka öelnud, et ei tea või ei oska temale esitatud küsimustele vastata. Kohtus tunnistaja poolt antud ütlused on mitteusaldusväärsed. Tunnistaja on seletanud, et auto tagatule löömise kohta midagi kindlat küll öelda ei oska; palju aega on möödas ja ei tea, kas on külajutud või muu jama. Tunnistaja ütlused on ilmselgelt nn keerutavad. Samuti on kohtueelse menetluse ütlused antud neli kuud varem kui ütlused kohtus. Ei ole tõenäoline, et tunnistaja mälu sündmuste käigu kohta nelja kuuga paranes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.L-i väide selles, et tema xxxxxxxxxxxxxx auto tagatuld ei lõhkunud, on ennastõigustav. H.L väitis, et tema suhtes tarvitati vägivalda ja ta sai vigastusi. Tõendite uurimisel ilmnes, et vahetult enne xxxxxxxxxxauto tulede lõhkumist toimus vägivallaakt H.L-i , xxxxxxxx ja xxxxxxxxx suhtes. Tartu Maakohtusse on saadetud arutamiseks kriminaalasi, kus xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxsüüdistatakse 24.10.2008.a kl 23.30 paiku Torma vallas Torma alevikus Tormast Tartusse viival teel muuhulgas ka H.L-ile füüsilise valu, ninaluude killunenud murru ja vasaku küünarliigese pehmete kudede turse põhjustamises. Sealjuures kasutasid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx relvadena pudelit ja mootorsaagi ning sõitsid sündmuskohale koos xxxxxxxxxxxxxxx tema juhitud autoga ning sama autoga ka lahkusid. Kuigi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kriminaalasjas ei ole veel otsust tehtud leiab kohus, et H.L-i suhtes eelnev vägivalla tarvitamine on tõendatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxkohtus ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx kohtueelses menetluses antud ütlustega, samuti H.L-i kohtus antud ütlustega ja väärteoasja materjalide kriminaalasjast eraldamise määrusega. Tõendatud on, et xxxxxxxxxxxxtulid koos kannatanu xxxxxxxxxxxxxxtema autost ja sellega ka lahkusid. Karistusseadustiku (KarS) § 61 lg 1 kohaselt erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. KarS § 218 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg 1 sätestab, et rahatrahvi võib kohaldada kolm kuni kolmsada trahviühikut. Käesoleval juhul on tegemist erandlike asjaoludega. Erandlikud asjaolud seisnevad selles, et isikud, kes olid just H.L rünnanud ja tekitanud temale valu ning vigastusi, istusid samasse autosse, mida H.L lõi. Mõistetav on, et H.L oli ründajate suhtes ärritatult meelestatud ja seetõttu lõi jalaga autot, milles ründajad istusid ja millega nad parajasti sündmuskohalt lahkusid. Seega kohus kohaldab H.L-i suhtes karistusena rahatrahvi alla alammäära üks trahviühik s.o 60 krooni. Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 kohaselt teeb kohus otsuse tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teha uue otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Kohus otsus tegemisel juhindub Väärteomenetluse seadustiku §-dest 117 lg 1 p 1 ja lg 2, 121, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 131, 132 p 2, 133, 134, 135 lg 1, 2, 4, 5 ja
- Haide Rimmel kohtunik 3