KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja Ärakiri 07.06.2010 Kohtla-Järve kohtumaja koht Väärteoasja number 4-10-309 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 07.06.2010 R.O kaebus Ida Politseiprefektuuri 17.12.2009 otsusele väärteoasjas nr.2440,09,014623 R.O Menetlusalune isik sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx Andres VISNAPUU Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskonna esindaja ülemkonstaabel Juhindudes Karistusseadustiku §48, §50 ja §56 ning Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Heiki LINDUSE 17.12.2009 väärteoasjas nr.2440,09,014623 R.O karistamise osas Liiklusseaduse §74-22 lg.3 alusel eriõiguse äravõtmisega tähtajaga 6 kuud – tühistada. otsus Mõista R.O-le Liiklusseaduse §74-22 lg.3 alusel karistuseks arest 3 (kolm) päeva. Aresti kandmise algust arvestada R.O poolt aresti kandmisele asumisest. R.O kaebus rahuldada osaliselt. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist 07.06.
- Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Aleksandr Urb koostas 27.11.2009 väärteoprotokolli nr.AB 1150667 R.O kohta selles, et viimane juhtis 27.11.2009 kell 01.42 xxx xxx mootorsõidukit liiklusmärgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 143 +/- 5 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 68 km/h. Mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker AS
- Sellega rikkus R.O Liikluseeskirja §126 p.3 ja pani toime Liiklusseaduse §74-22 lg.3 sätestatud väärteo. Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Heiki Linduse 17.12.2009 otsusega väärteoasjas nr.2440,09,014623 otsusega karistati R.O Liiklusseaduse §74-22 lg.3 alusel eriõiguse äravõtmisega tähtajaga 6 kuud. Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine. R.O esitas 25.01.2010 Viru Maakohtule taotluse, milles palus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Ida Prefektuur oma 19.02.2010 kirjalikus vastuses taotlusele nõustus sellega ja leidis, et taotlus kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu 08.03.2010 määrusega rahuldati R.O taotlus ja ennistati talle kaebuse esitamise tähtaeg Ida Politseiprefektuuri 17.12.2009 väärteoasjas nr.2440,09,
- otsusele R.O esitas koos ennistamistaotlusega ka kaebuse Ida Politseiprefektuuri 17.12.2009 otsusele, milles palub muuta nimetatud otsus karistuse osas ja asendada eriõiguse äravõtmine rahatrahviga. Kaebuse kohaselt kasutab selle esitaja mootorsõidukit seoses invaliidsusega. Alates aastast 1997 on kaebuse esitaja liikumine raskendatud seoses selgroolüli murruga. Arstliku ekspertiisi otsusega nr.413323 on kaebuse esitajale määratud keskmine puue, sisulise põhjenduse kohaselt esineb tal alajäsemete parees. Kaebuse esitaja vajab autot eluliselt igapäevaste toimingute ja töö tegemiseks, ilma autota ta liikuda ei saa. Jalgade nõrkuse tõttu ja vaagnaorganite osalise inkontinentsi tõttu on kõndimine kaebuse esitajal osaliselt takistatud, tal on võimalik kõndida korraga mitte üle 100 m. Nimetatud asjaolude kohta esitas kaebuse esitaja ka koos vastavate tõenditega politseiprefektuurile vastulause, kuid kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud. Selle tõttu leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja otsus on tehtud kaalutlusvigadega, kuna kohtuväline menetleja 2 ei ole saanud asjaolusid õigesti kaaluda, kuna ei teadnud vastulauses toodud asjaoludest. Kaebuse esitaja viitas Karistusseadustiku §48-1 lg.2 ja kinnitas, et tal esinev alajäsemete parees on liikumispuue. Kaebuse esitaja märgib ka, et talle on kohtuvälise menetleja otsuses jäänud arusaamatuks, missugune eriõigus on temalt ära võetud. Kaebuse esitaja palus asi läbi vaadata kirjalikus menetluses. Ida Prefektuur oma 09.04.2010 kirjalikus vastuses nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Oma kirjalikus vastuses leidis Ida Prefektuur, et menetlusalune isik on ka varasemalt toime pannud samalaadseid ja teisi õigusrikkumisi, nende rikkumiste eest saadud rahalised karistused pole suutnud teda aga mõjutada seadusekuulekalt käituma. Ida Prefektuur märkis oma vastuses, et arvestada tuleb Karistusseadustiku §50 lg.
- Ida Prefektuur on samas vastuses soovinud avaldada oma seisukohta ka selles osas, et juhul, kui kohus leiab, et on olemas tõendid kaebuse esitaja liikumispuude kohta ja puuduvad alternatiivsed liikumisvõimalused, kuid jätnud lause lõpetamata ja arvamuse avaldamata. Maakohtu istung Maakohtu istungile menetlusalune isik R.O ei kirjalikult, et palub asi läbi vaadata ilma temata. ilmunud ja teatas Kohtuvälise menetleja esindaja leidis maakohtu istungil, et kaebus on osaliselt põhjendatud, kuid palus eriõiguse äravõtmise asemel karistada menetlusalust isikut arestiga. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud kohtuistungile ilmunud kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, leidis, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.3 leidis maakohus, et asjas tuleb korraldada kohtuistung ja asja ei ole võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Maakohus sai vastuseks oma nõudekirjale Sotsiaalkindlustusametist 14.05.2010 vastuse koos lisadega, millest nähtub, et R.O-le on xxx pensionide ja toetuste osakonna xxx määratud keskmine puue kestusega 31.12.2009 – 31.12.
- Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et R.O-le Liiklusseaduse §74-22 lg.3 alusel. on karistus määratud Liiklusseaduse §74-22 lg.3 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis. 3 Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas R.O rikkus Liikluseeskirja nõudeid ja ületas kiirust ning kui palju. Nagu nähtub 27.11.2009 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1150667 ja vaidlustatavast 17.12.2009 otsusest väärteoasjas nr.2440,09,014623, on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja §126 p.3 nõudeid. Liikluseeskirja §126 p.3 sätestab, et liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. juht ei tohi sõita kiiremini 27.11.2009 koostatud väärteoprotokollist, 27.11.2009 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ja maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja ei märganud kiirusepiirangu märki 70 km/h ja ületas seetõttu kiirust. Väärteo toimepanemine kaebuse esitaja poolt on lisaks tema enda poolt süü tunnistamisele tõendatud ka 27.11.2009 koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (t.l.22), millest nähtub, et kasutati kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr.AS004170, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr.TTRSS-09/00082, seade oli töökorras. Kiiruse mõõtmisel seisis patrullauto teepeenral, mõõdeti paigal seistes, kusjuures mootorsõiduk liikus esimesel vastassuunalisel sõidurajal, liikus üksinda ja eemaldus patrullautost. Sõidukiirus mõõdeti 2 sekundi jooksul. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari „target“ aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem oli 143 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 5 km/h, seega ületas kaebuse esitaja mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 68 km/h. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud ja juhile tutvustati seadme näitu allkirja vastu. Maakohus peab eelnimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Kaebuse esitaja on sellega nõustunud ja kiiruse ületamist sellises suuruses ka ise kinnitanud (t.l.21). Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et R.O on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §74-22 lg.3 järgi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja ületas sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või ümberkvalifitseerimiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Liiklusseaduse §74-22 lg.3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks eriõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud. Otsuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja arvestanud otsuse tegemisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Nagu nähtub kaebuse lisatud arstliku ekspertiisi 08.04.2008 otsusest nr.413323, mille on teinud xxx ekspertiisi komisjon, oli R.O-le perioodiks 11.12.2007 – 31.12.2009 määratud keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi. Otsuse kohaselt on tegemist alajäsemete pareesi ja põiehäiretega ning sama otsuse kohaselt vajab R.O regulaarset kõrvalabi väljaspool oma elukohta vähemalt korra nädalas. Vastuseks Viru Maakohtu 22.04.2010 kirjale teatas xxx Pensioniamet oma 11.05.2010 kirjas nr.14.TL.14-2/6413, et R.O-le on Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 07.01.2010 otsusega nr.581071 määratud keskmine puue kestusega 31.12.2009 – 31.12.
- Otsuse aluseks oleva ekspertarsti arvamuse kohaselt on R.O liikumisfunktsiooni kõrvalekalle (t.l.43). Nimetatud kirjalikule vastusele lisatud 07.01.2010 otsuse nr.581071 ärakirjast (t.l.44-45) nähtub, et R.O esineb keskmisele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, tema puude raskusastme tuvastamise aluseks on kompenseeritud liikumise funktsioonihäire, tal esineb keskmine puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi, kestusega kaks aastat ja tal on puudest tulenevate takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus tehtavad kulutused ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele. Eeltoodust lähtuvalt leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas ei ole põhjendatud kaebuse esitajale karistuseks eriõiguse (antud juhul sõiduki juhtimise õiguse) äravõtmise määramine. Vastavalt Karistusseadustiku §50 lg.2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Maakohus leiab, et antud juhul on mootorsõiduki kasutamine kaebuse esitajal vajalik oma liikumispuude tõttu. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja 17.12.2009 otsus kaebuse esitajale määratud karistuse osas tühistada. Uue otsuse tegemisel karistuse liigi ja suuruse osas arvestab maakohus järgmiste asjaoludega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kaebuse esitajat varasemalt karistatud väärteokorras kakskümmend üks korda, nendest ühel korral Liiklusseaduse §74-22 lg.1 alusel, üheksal korral Liiklusseaduse §74-22 lg.2 alusel ja neljal korral Liiklusseaduse §74-22 lg.3 alusel. Nimetatud sätete alusel on kaebuse esitajat karistatud erinevate suurustega rahatrahvidega vahemikus 600 krooni - 9000 krooni. Rahatrahvid on kõik koheselt tasutud. 5 Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kõige leebema karistuse – rahatrahvi – mõistmine kaebuse esitajale mingit mõju ei avalda ja ta jätkab endiselt väärtegude toimepanemist, muuhulgas liiklusalaste väärtegude toimepanemist, mis on seotud kiiruse ületamisega. Seega ei ole Karistusseadustiku §56 lg.1 ettenähtud eesmärki – võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid – võimalik saavutada karistuseks rahatrahvi määramisega. Nagu nähtub eelpoolviidatud Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Penisoniameti 07.01.2010 otsusest nr.581071, on kaebuse esitajal puudest tulenevate takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus vaja teha kulutused ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, majapidamisele ja kommunikatsioonivahendite kasutamisele. Rahatrahvi mõistmine karistuseks raskendaks veelgi oluliselt kaebuse esitaja materiaalset olukorda. Lubatud sõidukiiruse ületamise näol on tegemist ohtliku liiklusalase väärteoga, mille puhul on ohustatud ka teised liiklejad. Ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 68 km/h, on tegemist väga suure kiiruse ületamisega, mistõttu oht nii menetlusalusele isikule endale kui ka teistele liiklejatele, sealhulgas eelkõige nende eludele, on olemas olenemata rikkumise kohast ja kellaajast. Lisaks sellele nähtub Ida Prefektuuri 12.02.2010 vastustest Viru Maakohtu kirjale (t.l.31, 39), et kaebuse esitaja on samal kuupäeval, s.o. 27.11.2009 kell 02.35, pannud toime samalaadse väärteo Lääne-Virumaal, Tallinn – Narva maantee 101-l km-l. Seega ei ole kaebuse esitaja näol tegemist ilmselgelt liiklusalasele õiguskuulekusele orienteeritud isikuga ja esimesel võimalusel rikub ta järjepidevalt Liikluseeskirja nõudeid. Karistust kergendava asjaoluna kuulub vastavalt Karistusseadustiku §57 lg.1 p.3 arvestamisele süü tunnistamine ja kahetsus. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud kaebuse esitajale Liiklusseaduse §74-22 lg.3 alusel mõista karistuseks arest 3 päeva, mis kuulub ärakandmisele alates karistuse kandmisele asumisest. Kaebuse esitaja kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. kohtuvälise menetleja otsuse tühistamises karistuse osas. Vastuseks kaebuse esitaja muudele väidetele kaebuses märgib maakohus järgmist. Kaebuse väited, mis puudutavad vastulause esitamist, on õiged ja põhjendatud, kuid ei anna alust kaebuse täielikuks rahuldamiseks. Nagu nähtub Ida Prefektuuri 12.02.2010 vastusest Viru Maakohtu kirjale (t.l.31), tunnistab prefektuur, et kaebuse esitaja on vastulause tõepoolest antud asjas esitanud, kuid prefektuuri vea tõttu edastati vastulause Rakvere politseijaoskonda, kuna kaebuse esitaja pani samal kuupäeval kell 02.35 toime samalaadse väärteo Lääne-Virumaal. Seetõttu on ka käesolevas asjas tehtud otsuses märgitud, et vastulauset esitatud ei ole. Kaebuse väited selle kohta, et otsusest ei nähtu, missugune eriõigus on kaebuse esitajalt ära võetud, on samuti õiged, kuid ei anna samuti õigust kaebuse täielikuks rahuldamiseks. Maakohus nõustub kaebuse esitajaga selles osas, et igasuguse eriõiguse 6 äravõtmisel tuleb otsuses selgelt ja üheselt mõistetavalt märkida, missugune eriõigus on igal konkreetsel juhul ära võetud. Samas möönab maakohus, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitud väärteo lühikirjeldusest, rikutud õigusnormist ja väärteo kvalifikatsioonist on võimalik aru saada, et tegemist on juhtimisõiguse äravõtmisega. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Kohtuotsus jõustus 27.
- 2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 7