S § 65 lg 1 alusel loetud mõistetud karistus 2 a 2 k vangistust kaetuks 03.07.2006 Viru Maakohtu poolt mõistetud karistusega 2 a 6 k vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 a 6 k vangistust KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 3 a katseajaga, mõistetud karistuse täitmisele pööramisel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 21.02.2005 kuni 24.11.2005, s.o. 9 k 4 p vangistust, katseaja algust arvestatud 03.07.2006, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, rahatrahvid tasumata, viibinud vahi all 21.02.2005 – 24.11.2005, tõkend elukohast lahkumise keeld,süüdistustes KarS § 203, 424 järgi ja OLEG PULATOV’i, isikukood 36702015212, kodakondsuseta, kõrgharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 1) 15.12.1993 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; 165 lg 1 järgi rahatrahviga 1000 krooni, 2) 07.12.2000 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,3,41; 207 lg 1, 207 3 lg 2, 207 4 järgi 3 a 6 k vabadusekaotusega, millest eelvangistusaja mahaarvamisega jäi kanda 3 a 5 k 18 p vabadusekaotust tingimisi 3 a katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, viibinud vahi all 18.04.2005 – 04.05.2005, tõkend elukohast lahkumise keeld,süüdistuses KarS § 203 – 22 lg 2,3 järgi. RESOLUTSIOON Juhindudes
S § 424 järgi
S § 203 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 21.02.2005 – 24.11.2005, s.o. 9 (üheksa) kuud 4 päeva karistusaja hulka. K.D kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 26 päeva vangistust. 2 Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui K.D ei pane kolme aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata K.D katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lugeda K.D-le käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus kantuks, sest Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-06-11584 13.11.2006 on KarS § 65 lg 1 alusel loetud mõistetud karistus 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust kaetuks 03.07.2006 Viru Maakohtu poolt mõistetud karistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust (Viru Maakohtu kohtuotsus nr 105-464 03.07.2006 ei olnud jõustunud) ja lõplikuks karistuseks on mõistetud 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust, millist karistust KarS § 74 lg 1,3 alusel K.D suhtes nähti ette täitmisele mitte pöörata, kui K.D ei pane kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 järgi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt määratud kontrollnõudeid. K.D määrati Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Mõistetud karistuse täitmisele pööramisel K.D nähti ette lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 21.02.2005 kuni 24.11.2005, s.o. 9 (üheksa) kuud 4 päeva vangistust. K.D-le määratud katseaja algust arvestati alates 03.07.2006. Tõkend elukohast lahkumise keeld K.D suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista OLEG PULATOV süüdistuses KarS § 203 – 22 lg 2,3 järgi. Tõkend elukohast lahkumise keeld Oleg Pulatovi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu A Ki tsiviilhagi hävinud sõiduauto Xxxx (ehitusaasta 1996) reg nr xxxx väärtuse 170 000 krooni hüvitamise nõudes rahuldada osaliselt. Välja mõista K.D-lt 127 000 (ükssada kakskümmend seitse tuhat) krooni A Ki kasuks tsiviilhagi katteks. Kannatanu A Ki tsiviilhagi kasutuskõlbmatuks muutunud tööriistade ja varuosade hüvitamise nõudes summas 79 940 krooni rahuldada osaliselt. Välja mõista K.D-lt 59 955 (viiskümmend üheksa tuhat üheksasada viiskümmend viis) krooni A Ki kasuks tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.D-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. 3 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt (asukoht Rakvere Turu plats 3) kasuks 11 754 (üksteist tuhat seitsesada viiskümmend neli krooni, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 1959 krooni) krooni v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava K.D kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista K.D-lt menetluskuluna kaitsjatasu 10 578.60 (kümme tuhat viissada seitsekümmend kaheksa krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. K.D tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 3 p 4 alusel asitõend – xxxx asuva xxxx laes olevast ventilatsiooniavast leitud tugevasti tahmunud klaasist pudeli kaks omavahel kokku sobivat tükki, millised asuvad pappkarpi pakituna kriminaalasja juures, kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
lg 3 p 1 alusel jätta 14 (neliteist) MD TDK salvestist kriminaalasja juurde.
lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Oleg Pulatovi kasuks 67260 (kuuskümmend seitse tuhat kakssada kuuskümmend) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
p 6 ja Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 2 ja lg 2; § 2 lg 1 ja § 4 lg 2 alusel on Oleg Pulatovil kuue kuu jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist õigus taotleda Rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse esitamisega alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist eelvangistuses viibitud 17 päeva (18.04.2005 – 04.05.2005) eest. Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse ärakiri. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel K.D kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Süüdistatav K.D on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 21) öelnud, et „Poe ees seisis jeep tüüpi auto, mille roolis oli Xxxxs elav Oleg Pulatov. Ta kutsus meid K Ruga enda juurde. Oleg väljus autost. Samal ajal tuli ka T T poest välja ja istus Oleg Pulatovi autosse. Oleg tegi mulle ja Kile ettepaneku A Ki töökoda koos xxxxis seisva xxxx põlema panna“. Süüdistatav K.D kinnitas kohtuistungil, et sihukest juttu ei olnud, ta on eeluurimisel ei tea, mis põhjusel valetanud. Süüdistatava K.D väitel oli Oleg Pulatoviga kaasas T T, kuid viimane ei olnud nende jutuajamise juures. Süüdistatava K.D sõnul oli T T peale poes käimist istunud Oleg Pulatovi autosse ja nad sõitsid ära. Süüdistatava K.D väitel süütas ta töökoja päev või paar peale poes käimist. Süüdistatava K.D teada ei olnud tal kellegagi sellest juttu. Süüdistatava K.D väitel mõtles ta algul läbi akna minna, kuid siis tuli meelde, et seal on ventilatsiooniavad. Süüdistatav K.D tunnistas, et pani töökoja põlema lahustiga, mida oli 2 pudelit. Süüdistatav K.D kinnitas, et küsis lahustit Oleg Pulatovi käest, öeldes viimasele, et tal on seda vaja. Süüdistatava K.D sõnul sai ta Oleg Pulatovi käest lahustit võla peale. Süüdistatava K.D väitel ei öelnud ta Oleg Pulatovile, milleks tal lahustit on vaja ning viimane ei küsinud ka. Süüdistatava K.D sõnul ei olevat neil Oleg Pulatoviga A Kist juttu olnud. Süüdistatav K.D kinnitas, et Oleg Pulatov andis talle lahustit vist 2-s 0,5 liitrises purgis, olles paljakäsi. Süüdistatava K.D sõnul läks ta nende purkidega oma sõbra A K-Vi juurde, kus valas purkidest vedeliku kahte pudelisse. Süüdistatava K.D väitel kutsus ta õhtul, kui oli pime, A K-Vi kaasa A Ki töökotta, öeldes, et ta läheb võtab oma riided ära. Süüdistatav K.D kinnitas, et plaanis A Ki töökoja põlema panna. Süüdistatav K.D tunnistas, et algul käis ta ümber töökoja, vaadates, et kas seal on kedagi. Süüdistatava K.D sõnul oli aknast kuigipalju näha, mis töökojas sees oli. Süüdistatava K.D väitel nägi ta seda autot, mis põlema läks. Süüdistatav K.D kinnitas, et A K-V ootas eemal, kui tema ronis katusele, valades läbi remondiruumi ventilatsiooniava seda vedelikku ja visates ka immutatud rätiku, mille oli saanud A K-Vi käest. Süüdistatava K.D sõnul pani ta seejärel jooksu, minnes otse koju ning tund-kaks võib-olla hiljem, kui kuulis tuletõrje sireeni, siis sai ta aru, et xxxx läks põlema. Süüdistatava K.D väitel oli ta alkoholijoobes. Süüdistatav K.D ei mäletanud, et ta oleks helistanud kellelegi, et oli sellise asja toime pannud.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel K.D kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Süüdistatav K.D on kohtueelsel menetlusel vastastamisel Oleg Pulatoviga (I kd, tl 101) öelnud, et „Helistasin Olegile peale Ki xxxxi süütamist“. Süüdistatav K.D kinnitas kohtuistungil, et andis valeütlusi, oskamata põhjust öelda. Süüdistatav K.D väitis, et ta ei teadnud Oleg Pulatovi telefoni numbrit.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel K.D kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Süüdistatav K.D on kohtueelsel menetlusel vastastamisel Oleg Pulatoviga (I kd, tl 101) öelnud, et „Küsisin Olegilt, millega xxxx põlema panna“. Süüdistatav K.D ei mäletanud kohtuistungil 6 seda, et ta oleks Oleg Pulatovilt küsinud, millega xxxx põlema panna, väites, et oma arust ta küsis lihtsalt lahustit.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel K.D kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Süüdistatav K.D on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 109) öelnud menetleja küsimuse peale, et „Miks muutsite vastastamisel antud ütlusi? Kartsin Olegi sellepärast muutsin oma ütlusi vastastamisel. Jään eelnevalt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste juurde“. Süüdistatav K.D tunnistas kohtuistungil, et on Oleg Pulatovi osas võib-olla tõesti ütlusi muutnud ja teda kartnud, kuna vedas inimese, kes sellest midagi ei teadnud, endaga kaasa. Süüdistatav K.D kinnitas, et peale süütamist ta Oleg Pulatoviga ei kohtunud ja ta ei ole rohkem temalt laenu küsinud.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel K.D kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Süüdistatav K.D on kohtueelsel menetlusel vastastamisel Oleg Pulatoviga (I kd, tl 101) öelnud, et „Tahtsin Olegilt raha võlgu saada peaparanduse ostmiseks. Saime hiljem kokku ja Oleg ütles, et temal niipalju raha praegult mulle anda ei ole ja andis mulle peaparanduseks 1-liitrise viina, ei mäleta, mis marki viin see oli“. Süüdistatav K.D jäi kohtuistungil selle juurde, et peale süütamist nad Oleg Pulatoviga kokku ei saanud ja viina oli saanud ta enne süütamist. Süüdistatava K.D sõnul ei ole ta lahusti eest võlga Oleg Pulatovile tagasi maksnud. Süüdistatava K.D väitel läks ta Oleg Pulatovi aia taha, kui ta lahustit küsis ning nad olid rääkinud üle aia. Süüdistatav Oleg Pulatov kinnitas kohtuistungil, et tunneb K.D 6 aastat, viimane on varem temalt mõnel korral raha laenanud ning viimast korda võttis ka pudeli viina laenuks. Süüdistatav Oleg Pulatov tunnistas, et võis olla, et viimati küsis K.D temalt raha kas 100 või 150 krooni laenuks 18. veebruari 2005.a. õhtul Xxxxs Koidu poe juures. Süüdistatav Oleg Pulatov oma sõnul K.D-le raha ei andnud, sest tal ei olnud. Süüdistatav Oleg Pulatov kinnitas, et K.D-ga oli kaasas K R ning nad mõlemad olid purjus. Süüdistatava Oleg Pulatovi sõnul remontis T T tema autot xxxx ja kuna T T palus, siis ta tõi viimase poodi. Süüdistatav Oleg Pulatov kinnitas, et kui K.D hakkas raha küsima, siis väljus T T poest ja istus tema autosse. Süüdistatava Oleg Pulatovi sõnul rääkis K.D oma tööst ja sellest, kus ta oli töötanud. Süüdistatava Oleg Pulatovi väitel oli K.D rääkinud, et ta kas ärandas või lõhkus veoauto, kui ta oli töötanud A Ki juures, keda nimetas solvavate sõnadega. Süüdistatava Oleg Pulatovi kinnitusel oli K.D rääkinud sellest, et A K nõudis temalt raha lõhutud auto eest. Süüdistatava Oleg Pulatovi sõnul võis arvata, et K.D oli vihavaen A Ki vastu. Süüdistatava Oleg Pulatovi väitel oli K.D öelnud, et kuigi ta auto lõhkus, et see pole veel kõik, kuid mida ta täpselt ette võtab, seda K.D ei öelnud. Süüdistatav Oleg Pulatov tunnistas, et kas päev või paar hiljem peale seda kokkusaamist oli K.D temalt lahustit küsinud. Süüdistatav Oleg Pulatov ei mäletanud, kas ta vahepeal ka K.D nägi, enne kui viimane tuli lahustit küsima. Süüdistatava Oleg Pulatovi arvates ühel korral K.D helistas ja palus raha, saades telefoninumbri oma venna Ivo käest, sest viimane on ka käinud temalt raha võlgu võtmas. Süüdistatav Oleg Pulatov kinnitas, et lahusti küsimine oli õhtul, kui ta tuli treeningult ja sisenes juba hoovi, pannes värava kinni ja minnes eemale. Süüdistatava Oleg Pulatovi väitel oli K.D vist küsinud siis ka raha tema käest, mispeale ta ütles, et raha ei ole ja siis oli K.D küsinud, et kas tal on lahustit või atsetooni. Süüdistatava Oleg Pulatovi sõnul oli K.D kaasas kilekott ja selles olid kas 0,5 või 0,7 liitrised kaanega purgid. Süüdistatav Oleg Pulatov kinnitas, et läks kuuri, kus ühes plekkpurgis oli atsetoon või lahusti ja ta valas K.D-le kahte purki, paludes 7 viimasel selle eest raha maksta. Süüdistatav Oleg Pulatov tunnistas, et lahusteid ja atsetooni oli tal kodus, sest ta ehitas xxxxi ja teisel korrusel oli just värvimine pooleli ja värve sai sellega lahustatud ja pintsleid pestud. Süüdistatav Oleg Pulatov väitis, et K.D ei öelnud talle, milleks talle on lahustit vaja ja ta ise ei küsinud seda. Süüdistatava Oleg Pulatovi sõnul oli ta midagi öelnud naljatades, kuid see ei olnud küsimus. Süüdistatava Oleg Pulatovi väitel nägi ta K.D paar päeva hiljem ning viimane küsis jälle raha ja midagi peaparanduseks ning ta andis K.D-le laenuks ühe pudeli.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Oleg Pulatovi kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Süüdistatav Oleg Pulatov on kohtueelsel menetlusel vastastamisel K.D-ga (I kd, tl 102) öelnud, et „Järgmisel päeval helistas Meelis mulle ja ütles, et tal on paha olla ja tahab raha võlgu pohmelli pärast“. Süüdistatav Oleg Pulatov jäi kohtuistungil selle juurde, et K.D siiski möödus tema majast ning võimalik, et ta oli eelnevalt helistanud. Süüdistatava Oleg Pulatovi sõnul oli pudel viina kas 0,5 või 0,7 liitrine. Süüdistatava Oleg Pulatovi väitel oli ta kuulnud xxxxi põlengust A Ki käest ning see oli paar päeva peale seda, kui ta oli andnud K.D-le lahustit. Süüdistatav Oleg Pulatov avaldas, et oli paljakäsi, kui K.D-le lahustit valas. Süüdistatava Oleg Pulatovi ütlustest nähtub, et ta annab tihti inimestele laenu, kui need on palunud, sest tal on neist kahju. Süüdistatav Oleg Pulatov kinnitas, et 2005.a. oli tal 2 autot – džiip xxxx ja xxxx. Süüdistatav Oleg Pulatov avaldas, et kas 14 või 16 krooni maksis kaupluses lahusti ja seda ta küsis ka K.D-lt, kes ütles, et annab raha lähiajal või toob lahusti tagasi. Süüdistatava Oleg Pulatovi väitel ei ole K.D lahusti eest tasunud. Süüdistatava Oleg Pulatovi sõnul oli A K-V temale avaldanud, et peale mingit kohtuistungit oli K.D tulnud tema juurde ja hakanud tema käest raha küsima selle eest, et ta teda ei kaasanud sellesse asjasse, vaid oli rääkinud Oleg Pulatovi peale. Süüdistatava Oleg Pulatovi väitel on tal A Kiga normaalsed suhted, konflikte ei ole kunagi olnud. Süüdistatav Oleg Pulatov kinnitas, et oli Rakveres ühes kambris N Piga. Süüdistatava Oleg Pulatovi sõnul tutvustati talle K.D ütlusi ning nad olid neist N Piga kambris rääkinud. Süüdistatava Oleg Pulatovi väitel puudub jälitusprotokollist jutu algus, jutuajamist oli alustanud N P, öeldes talle ette, kuidas tuleb õigesti seletust anda. Süüdistatava Oleg Pulatovi sõnul teadis N P, kes oli kogemustega, et tema sealt välja ei pääse, mistõttu ta lõi kartma. Süüdistatav Oleg Pulatov ei tea seda, mis põhjusel K.D tema peale rääkis. Süüdistatava Oleg Pulatovi ütlustest nähtub, et kui K.D kohtus vabastati, siis oli viimane samal õhtul koos vennaga käinud tema juures, et tahab vabandust paluda, kuna laimas teda. Kannatanu A K kinnitas kohtuistungil, et tunneb Oleg Pulatovit kauem, K.D vähem. Kannatanu A Ki väitel on Oleg Pulatov Xxxx linnas tuntud rahalaenaja ja varastatud asjade müüja, kes hiljem tegi veel teenustööd. Kannatanu A Ki sõnul tuli K.D tema juurde teenistust paluma ja ajutist tööd sai ta viimasele anda. Kannatanu A Ki ütlustest nähtub, et siis oli K.D ära kadunud, kuid mingi aja pärast jälle välja ilmunud. Kannatanu A K väitis, et siis ei olnud K.D kuskil elada ja ta pakkus viimasele öövalvuri kohta. Kannatanu A Ki sõnul oli K.D võtnud kliendi auto, mille tema pidi üles otsima, kui K.D oli sel ajal kuskil küla peal. Prokuröri küsimuse peale, et mis teenustööd Oleg Pulatov tegi, vastas kannatanu A K, et Oleg Pulatov käis oma džiipi remontimas. Kannatanu A K avaldas, et enne auto mahapõletamist oli K.D tööl, pakkudes 2004.a. lõpus end öövalvesse. Kannatanu A Ki sõnul sai tema töökoja põlengust teada politseilt. Kannatanu A K kinnitas, et kohale minnes nägi ta täiesti mahapõlenud autot ja leidis ka süütamise koha üles, mida politsei ei leidnud. Kannatanu A Ki väitel läksid jalajäljed katusele. Kannatanu A K täpsustas, et kuni hoone otsani olid kahed jäljed, katusel olid ühed jäljed. Kannatanu A Ki ütlustest nähtub, et ta on suhelnud telefoni teel I Aega, küsides, et kas 8 viimane on teadlik sellest, kes käskis K.D seda teha. Kannatanu A Ki sõnul I A ei tahtnud vastata ja keerutas, mistõttu ta palus, et viimane küsiks seda venna käest. Kannatanu A K võttis omaks, et ütles, et teab, et nad kardavad Oleg Pulatovit ja et ta on nõus selle kompenseerima ja see ei lähe Oleg Pulatovi kõrvu. Kannatanu A K tunnistas, et on telefoni teel küsinud K.D-lt raha, kas oli 500 krooni, katkisõidetud auto eest. Kannatanu M A väitel ladus K.D puid ja valvas tema töökoda ning ta maksis viimasele iga päev õhtul raha ära. Kannatanu A K kinnitas, et K.D pidi valvama, aga tegelikult oli terve töökoda lagastatud ja rekka pihta pandud ning see oli vahetult enne põlengut. Kannatanu A K avaldas, et enne tema krahhi sai valmis väike töökoda xxxx ning Oleg Pulatov meelitas tema töötajad – keevitaja-plekksepa T Ti ja maaler-autolukksepa J L sinna tööle, tellides ka ise sealt oma remonditööd. Tunnistaja I A kinnitas kohtuistungil, et kuulis töökoja põlengust venna K.D käest enne viimase kinnivõtmist. Tunnistaja I Ae ütlustest nähtub, et ta on kunagi ammu võtnud paaril korral võlgu Oleg Pulatovi käest, makstes võlad tagasi. Tunnistaja I A ei mäletanud, et tal oleks peale venna olnud veel kellegagi põlengust juttu.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel I Ae kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja I A on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 98) öelnud, et „Sõiduaeg tegi K minuga juttu, et ta teab, et K.D on minu vend ja et minu vend oli tema töökoja põlema pannud“. Tunnistaja I A kinnitas kohtuistungil, et neil oli A Kiga põlengust juttu, kui ta käis R juures haltuurat tegemas. Tunnistaja I A ei mäletanud, kas oli A Kiga juttu sellest, kes selle töö võis tellida.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel I Ae kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja I A on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 98) öelnud, et „K hakkas mulle rääkima, et O. Pulatov maksis minu vennale raha ja et minu vend pani töökoja põlema ja ütles veel mulle, et põlengu organiseerimisega võib olla seotud tema eksnaine samuti“. Tunnistaja I A kinnitas kohtuistungil, et need on tema ütlused. Tunnistaja I Ae ütlustest nähtub, et peale seda, kui K.D sai vahi alt vabaks, käisid nad Oleg Pulatovi juures, kuid siis ei tahtnud viimane nendega rääkida. Tunnistaja I A kinnitas, et neil oli A Kiga juttu sellest, et ta kirjutab vennale seoses selle põlemisega ja ta kirjutas.
lg 1,2 alusel määras kohus süüdistatava Oleg Pulatovi kaitsja taotlusel I Ae kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja I A on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 98) öelnud, et „Kirja sisuks pidi kindlasti olema see, et Meelis mulle vastu kirjutaks, et temale maksis süütamise eest O. Pulatov ning et K saaks hiljem minna O. Pulatovi juurde ja näidata seda kirja temale“. Tunnistaja I A võttis kohtuistungil omaks, et nii oli. Tunnistaja I Ae väitel oli põhimõte selles, et K.D ei ole seda raha, mida välja pressida põlengu eest, et seda tuleb Oleg Pulatovi käest küsida. Tunnistaja I Ae väitel oli A K lubanud, et kui ta seda kirja ei kirjuta, siis keerab tema ja venna elu untsu. Tunnistaja I Aele ei tulnud meelde, kuidas A K teda ähvardas ning kas A K küsis temalt, kas ta on kirja ära saatnud.
lg 1,2 alusel määras kohus süüdistatava Oleg Pulatovi kaitsja taotlusel I Ae kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja I A on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 98) öelnud, et „K küsis minu käest, et kas kirja saatsid ära. Mina ütlesin Kile, et saatsin kirja ära“. Tunnistaja I A kinnitas kohtuistungil, et vennale ta kirjutas küll ning ju ta kirjutas vennale ka sellest. Tunnistaja I Ae arvates oli tema ähvardamine tööandja kaudu peale A Kiga rääkimist, kuid tal ei tulnud täpselt meelde, mida jutuajamine sisaldas. Tunnistaja I Ae väitel oli R talle midagi peksasaamisest rääkinud. 9
lg 1,2 alusel määras kohus süüdistatava Oleg Pulatovi kaitsja taotlusel I Ae kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja I A on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 98) öelnud, et „Veel paar päeva hiljem helistas K Rile ja ütles Rile, et viimane edasi ütleks mulle, et kui mina kirja oma vennale ei kirjuta, siis lööb mu pea lõhki“. Tunnistaja I A võttis kohtuistungil omaks, et nii oli. Tunnistaja I A väitis, et ta mingil määral kardab A Ki, sest viimasel on suurem suhtlusringkond kui temal. Tunnistaja I A kinnitas, et ta kuskilt kuulis, et A Kile tekitatud kahju on umbes miljon krooni. Tunnistaja I A möönis, et kui nad A Kiga autos olid, siis võis viimane ka öelda, kui suur oli kahju.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel I Ae kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja I A on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 98) öelnud, et „Kirja mõte pidi olema see, et kuna kahju pidi olema 300000 krooni, siis K arvas, et ega Meelisel niikuinii raha ei ole, et talle maksta ja et K saaks O. Pulatovilt kirja alusel selle raha välja nõuda“. Tunnistaja I A kinnitas kohtuistungil, et nii võis olla. Tunnistaja K R kinnitas kohtuistungil, et teda peeti kinni seoses A Ki töökoja põlema panemisega. Tunnistaja K Ru ütlustest nähtub, et nad tarvitasid 2-3 päeva enne koos K.D-ga alkoholi. Tunnistaja K R kinnitas, et ta käis poes, kui K.D jäi välja suitsu tegema. Tunnistaja K R oma sõnul ei näinud, et enne poodi sisenemist oleks veel keegi poe juures olnud. Tunnistaja K R avaldas, et kui ta poest välja tuli, oli K.D üksi ja nad läksid sealt kohe ära. Tunnistaja K Ru väitel oli tal õhtul K.D-ga A Kist juttu, sest K.D enne töötas tema juures ja oli tappa saanud, öeldes, et talle oleks vaja sitta keerata. Tunnistaja K R oma sõnul ei ole näinud, et K.D oleks Oleg Pulatoviga suhelnud. Tunnistaja R K kinnitas kohtuistungil, et neid saatis välja häirekeskus ning nad jõudsid kohale esimesena. Tunnistaja R K ütlustest nähtub, et põleng oli vaid seal ruumis, kus oli auto, teised ruumid olid vaid suitsu täis. Tunnistaja R K väitel oli auto täiesti hävinenud, oli taastamiskõlbmatu. Tunnistaja R K sõnul olid peale auto selles ruumis veel tööriistad, võtmed. Tunnistaja R K väitel oli seal mitte vähem kui 600 kraadi, mistõttu kui mingi metallese on kuum ja talle vett peale kallata, siis see deformeerub. Tunnistaja A P kinnitas kohtuistungil, et töötas 2005.a. Falckis turvatöötajana ning tema töö seisnes xxxx oleva objekti valvamises. Tunnistaja A Pi sõnul oli nende objekti lähedal katlamaja, teisel pool olid A Kile kuuluvad xxxxid. Tunnistaja A P kinnitas, et see oli talvine aeg, öösel jaanuaris või veebruaris, kui ta avastas, et 300-400 meetri kaugusel olevast xxxxist tuleb suits läbi akna. Tunnistaja A Pi väitel teatas tema sellest juhtimiskeskusesse. Tunnistaja T T kinnitas kohtuistungil, et kunagi enne põlengut ta töötas A Ki juures. Tunnistaja T T avaldas, et 2005.a. veebruaris on ta koos Oleg Pulatoviga Xxxxs poes käinud.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel T Ti kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja T T on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 111) öelnud, et „Sõitsime Olegi džiibiga xxxx Xxxxsse „Koidu“ poodi. Oleg jäi poe ette mind ootama ning mina läksin poodi sisse, et osta söögikraami“. Tunnistaja T T kinnitas kohtuistungil, et enne seda, kui nad poe ette jõudsid, ei olnud seal kedagi ning et Oleg Pulatov temaga poodi kaasa ei tulnud. Tunnistaja T T ei mäletanud, kas seal poes oli veel keegi, keda ta tundis. 10
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel T Ti kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja T T on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 111) öelnud, et „Poes olid K.D ja tema sõber“. Tunnistaja T T kinnitas kohtuistungil, et võib-olla oli ka sõber. Tunnistaja T T avaldas, et poest väljumisel sõitsid nad minema ning Oleg Pulatov tema meelest kellegagi vestlusesse ei laskunud.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel T Ti kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja T T on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 111) öelnud, et „Tulime koos poest välja ning Meelis ja tema sõber läksid Olegi juurde, kes seisis poe ees ja küsisid tema käest raha võlgu“. Tunnistaja T T kinnitas kohtuistungil, et nii võis olla ning Oleg Pulatov tema meelest neile küll raha võlgu ei andnud. Tunnistaja T Ti väitel ei olnud K.D ja tema sõber purjus.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel T Ti kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja T T on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 111) öelnud, et „Oleg neile raha võlgu ei andnud, kuna nad olid tugevasti purjus“. Tunnistaja T T kinnitas kohtuistungil, et see võis nii olla. Tunnistaja A R kinnitas kohtuistungil, et kui ta sündmuskohale jõudis, siis xxxx ning selles olnud sõiduk olid põlenud. Tunnistaja A R sõnul värskeid jälgi näha ei olnud.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel A R kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütluste avaldamise. Tunnistaja A R on kohtueelsel menetlusel (I kd, tl 107) öelnud, et „Omaniku sugulasega vaatasime töökoja ümber olevaid jalajälgi. Leidsime, et üks jalajälgede rada suundub töökoja hoone otsa. Teised jalajäljed liikusid sõidutee suunas“. Tunnistaja A R kinnitas kohtuistungil, et arvatavasti oli nii, sest siis ta mäletas paremini. Tunnistaja V M kinnitas kohtuistungil, et 2005.a. töötas ta politseis, kui nad said paarimees A Kga väljakutse xxxx, kus oli toimunud põleng. Tunnistaja V Mi väitel oli tuli likvideeritud ja kohal oli piirkonna konstaabel A R. Tunnistaja V Mi sõnul oli põleng selles ruumis, kus oli auto. Tunnistaja V Mi väitel ei olnud auto enam kasutuskõlblik. Tunnistaja A K-V kinnitas kohtuistungil, et K.D olid tekkinud probleemid oma tööandja A Kiga ning nad läksid K.D-ga A Ki töökotta, et ära tuua K.D tööriided ja isiklikud asjad. Tunnistaja A K-Vi sõnul oli see talvel ühel õhtul, vast 5 aastat tagasi, aga ta võib ka eksida. Tunnistaja A K-Vi väitel oli K.D saanud millegagi hakkama, oli vist peksa saanud, öeldes, et läheb töölt ära. Tunnistaja A K-Vi sõnul oli töökoja juures K.D talle öelnud, et läheb katusele. Tunnistaja A K-V võttis omaks, et nad mõlemad ronisid vanu kumme mööda üles katusele, kuid tema jäi katuse serva peale, kuid kui mõni minut hiljem suitsu nägi tulemas korstna juurest, hüppas alla ja pani jooksu. Tunnistaja A K-V kinnitas, et järgmisel päeval tuli K.D tema juurde, öeldes, et ärgu ta muretsegu, küll ta midagi välja mõtleb. Tunnistaja A K-Vi väitel sai ta K.D-ga uuesti kokku siis, kui viimane tuli tema juurde koos venna I Aega, öeldes, et ta võiks talle maksta selle eest, et ta rääkis Oleg Pulatovi kaela selle asja. Tunnistaja A KVi sõnul oli K.D öelnud, et valetas Oleg Pulatovi peale. Tunnistaja A K-V võttis omaks, et läks ja rääkis Oleg Pulatovile selle asja ära ning viimane oli öelnud, et mine räägi sellest kohtus. Tunnistaja T K kinnitas kohtuistungil, et tema teada A K enam 2004.a. kevadel teenust ei osutanud ning tema osutas teenust selles kõige suuremas ruumis, laenates tööriistu A Ki käest. Tunnistaja T K ütlustest nähtub, et kõik tööriistad olid selles ruumis, kus oli põleng, sest see 11 oli ainuke lukustatud ruum, kus akendel olid trellid ees. Tunnistaja T K kinnitas, et lumi oli värskelt maha sadanud ja värsked jäljed läksid xxxxi taha. Tunnistaja T K väitel läksid jäljed ülesse katusele ning ta sundis politseinikke katusele ronima ja vaatama, kust on põlema pandud. Tunnistaja T K kinnitas, et tema ronis ka koos politseinikega katusele ning nägi, et kahekesi oli mindud poole maa peale, kuid üks oli läinud lõpuni välja ja tulnud tagasi. Tunnistaja T K avaldas, et töökojas olid tööriistadest trellid, lihvimisaparaat, ketaslõikur, telfer, puurpink, keevituskompressor, kruvikeerajate ja mutrivõtmete komplektid. Tunnistaja T K sõnul ei olnud tööriistad nii vanad, et neid ei oleks saanud kasutada. Tunnistaja T K väitel oli auto peale tulekahju täiesti põlenud, enne tulekahju oli aga praktiliselt korras, seda oli veel värvida vaja ja üks tuli oli ka vaja külge panna. Tunnistaja T K sõnul seisis auto seal seetõttu, et oli avarii ja siis A K sai vajalikud osad ning ta aitas A Kil auto esiotsa teha. Tunnistaja T K avaldas, et kui autole rattad alla panna, siis oleks olnud võimalik autoga sõita, sest mootor töötas. Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil, et nad said väljakutse põlengule Xxxxl, kus xxxx oli süttinud. Tunnistaja A K sõnul oli xxxxis sees mingi autovrakk. Tunnistaja N P kinnitas kohtuistungil, et on Oleg Pulatoviga 2005.a. aprillikuus istunud ühes kambris. Tunnistaja N Pi sõnul oli komissar Hinn talle öelnud, et seda inimest süüdistatakse tulekahjus ja et on üks inimene, kes tunnistab, et Oleg Pulatov oli tema tellinud. Tunnistaja N Pi väitel oli tema ülesandeks psühholoogiliselt hirmutada Oleg Pulatovit nii, et viimane kasvõi osaliselt oma süüd tunnistaks. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 21.02.2005.a. ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 3-4, 8-12). Sündmuskohaks on Xxxx asuv autoremonditöökoda. Hoone välisustel sissetungimise jälgi näha ei ole. Teises xxxx on näha põlemisjälgi. Boksi sõidutee poolses küljes asuvad trellitatud aknad on purunenud ning suurem osa tahmunud aknakilde asuvad väljaspool hoonet. Boksi teisel pool küljel on sein ning auto laiune metallist uks, mis viib töökotta. Töökojas seisab remondi ootel suur kallurauto ja sõiduauto. Xxxx lagi on paneelidest ja on terve. Boksi põrandal kustutusvesi. Boksi laes kaks ringikujulist ventilatsioonitoru. Ühe ventilatsioonitoru katusel asuvast otsast on näha plate, mis on sisse vajutatud. Ventilatsioonitorud on seest tahmased. Töökoja poolt vaadates asub põlenud boksis metallukse ees keevitus, paremal seina ääres kompressor, keskel pukkide peal seisev Xxxx, boksi otsas vasakul seina ääres asub elektrikilp, kolmekohaline iste ja metallist töölaud, boksi teisel pool otsas asub metallist kapp, boksi sõidutee poolses küljes akna alla asub puurpink ning laes keskel asub tõstuk. Kõik loetletu on saanud tulekahjus tugevasti kannatada. Xxxx esiots, mis asub ühe ventilatsioonitoru all rohkem põlenud kui tagumine ots. Xxxx salong on täielikult hävinenud. Teise ventilatsioonitoru all on toru seest välja kukkunud tekk, mis asub põrandal Xxxx kõrval. Teised ruumid on põlengust kahjustamata. Hoone sõidutee poolses küljes väljaspool näha lund täis sadanud jalatsijälgi, mis suunduvad ümber vastasotsas asuvate xxxxi, peahoone otsa ja sealt edasi katusele. Hoone katusel on näha lund täis sadanud jalatsijälgi, mis suunduvad põlenud xxxx kohal olevate ventilatsioonitorude juurde. Katuselt on sissevajutatud ühe ventilatsioonitoru kate. Ventilatsioonitorude ümber on näha tumedamat värvi pritsmeid lume peal. - koopia Ida-Eesti Häirekeskuse tulekustutus-päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide sündmuskoha väljasõidu protokoll-arvestuskaardist 21.02.2005 ning sinna juurde kuuluvast tulekahjukoha skeemist (I kd, tl 5-6). Tulekahju tagajärjel hävis Xxxx ja ruum 7x10 m sai ka kahjustada suitsust. - koopia Lääne-Virumaa Päästeteenistuse tuleohutusjärelevalve kokkuvõttest 23.02.2005.a. (I kd, tl 7). Sellest nähtub, et tulekahju objekt on sõiduautode remonditöökoda Xxxxl. 12 Esimesena kohale jõudnud päästemeeskonna töötajad leidsid eest lukustatud uste ja trellitatud akendega hoone, kus ühes ruumis põles sõiduauto. Sündmuskoha ülevaatamisel selgus, et tulekolle asus remondis oleva sõiduauto eesmisel osal mootori peal. Kahe inimese jalatsijäljed lumel näitasid, et xxxxi otsast oli mindud katusele ja sealt kuni sõiduauto kohal olevate ventilatsiooniavadeni. Lääne-Virumaa Päästeteenistuse tuleohutusjärelevalve inspektor O. Lossi andis arvamuse, et sealt kaudu süüdati sõiduauto. - kahtlustatava K.D kinnipidamise protokoll 21.02.2005 (I kd, tl 16-17), millest nähtub, et K.D andis oma andmetes tel nr 55906595. - asitõendi vaatlusprotokoll 22.02.2005 ning sinna juurde kuuluv fototabel (I kd, tl 32-33). Asitõendiks on põlenud xxxx kohal olevast ventilatsioonitorust leitud kaheks tükiks klaasist pudel. Pudel on kaheks tükiks ning tugevasti tahmunud. Kaks tükki omavahel sobivad kokku. Pudel on pika kaelaga, 19 cm pikk. Pudeli alumisest osast ja kaela osast tükk väljas. - jälitusprotokoll 15.03.2005 ning selle lisa (I kd, tl 70-71). Saamaks teada, kas K.D telefon oli kasutusel, teostati kõnedeeristus numbrile (xxxx IMEI 449148106998947) ajavahemikul 18.02.2005 – 21.02.2005. Tuvastati, et K.D numbrile (xxxx) on järgmine päev peale põlengut helistatud numbrilt (xxxx) kaks korda: kell 11.02 ja kell 11.34. - jälitusprotokoll 07.07.2005 (I kd, tl 129-134). Ajavahemikus 21.04.2005 kella 08.31 kuni 26.04.2005 kella 15.40 on Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna arestimajas salvestatud Oleg Pulatovi kõned kambrikaaslase N Piga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt
§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus loeb süüdistatava K.D süü temale esitatud süüdistuses KarS § 203 järgi tõendatuks nii tema enda kohtuistungil antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega, tunnistaja A K-Vi ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga 21.02.2005 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega, koopiaga Ida-Eesti Häirekeskuse tulekustutus-päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide sündmuskoha väljasõidu protokoll-arvestuskaardist 21.02.2005 ning sinna juurde kuuluvast tulekahjukoha skeemist, koopiaga Lääne-Virumaa Päästeteenistuse tuleohutusjärelevalve kokkuvõttest 23.02.2005.a., asitõendi vaatlusprotokolliga 22.02.2005 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga, millised tõendid on omavahel kooskõlas ning milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Kohtu arvates ei ole võimalik olemasolevate tõendite pinnalt lugeda tõendatuks seda, et süüdistatav K.D oleks temale inkrimineeritava kuriteo toime pannud süüdistatava Oleg Pulatovi kihutamisel ja kaasaaitamisel, mistõttu K.D-le esitatud süüdistusest KarS § 203 järgi kuuluvad väljajätmisele sõnad „Oleg Pulatovi kihutamisel ja kaasaaitamisel“. Süüdistatav Oleg Pulatov ei ole ennast temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, väites, et K.D ei öelnud talle, milleks talle on lahustit vaja. Süüdistatav K.D ei osanud kohtuistungil tõsikindlalt ja veenvalt selgitada seda, miks ta muutis oma ütlusi võrreldes kohtueelses menetluses antutega selles osas, mis puudutavad süüdistatavat Oleg Pulatovit.
§-s 289 sätestatu võimaldab isiku kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldada üksnes vastuolude tuvastamiseks tema ristküsitlusel antud ütlustega, kuid kohtul puudub võimalus sellest tulenevalt tunnistada usaldusväärseks hoopiski kohtueelses menetluses antud ütlused, jättes kõrvale ristküsitlusel saadud ütlused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 21.03.2007 otsuses nr 3-1-1-1-07 p 7.2 öelnud seda, et kui on 13 tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus jätab kõrvale süüdistatava K.D kohtuistungil antud ütlused selles osas, mis puudutavad süüdistatavat Oleg Pulatovit, sest süüdistatav K.D ei osanud kohtus tõsikindlalt ja veenvalt selgitada seda, miks ta muutis oma ütlusi võrreldes kohtueelses menetluses antutega. Seega tuleb kohtul süüdistatava Oleg Pulatovi süüküsimus otsustada sisuliselt ühe tõendi pinnalt, milleks on jälitusprotokoll 07.07.2005 (I kd, tl 129-134). Kohus on vahetult kuulanud esialgseid lindistusi nr 13 ja 14 ning võrrelnud neis sisalduvat teavet jälitusprotokolli lisana oleval CD-l sisalduva lindistusega kui ka selle CD alusel jälitusprotokolli kantud teabega. Kohus ei tuvastanud seda, et jälitusprotokollist oleksid välja jäänud tõendamiseseme seisukohalt olulised andmed. Jälitusprotokolli puuduseks peab kohus seda, et menetleja on sinna lisanud nimesid, keda vestluse osapooled ise ei ole nimetanud. Riigikohus on oma mitmes lahendis väljendanud seisukohta, et põhimõtteliselt saab kohtuotsuses tugineda ka vaid ühele tõendile, kuid oluline on siinjuures see, et kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Süüdistatav Oleg Pulatov on jälitusprotokollis öelnud, et „Tema ütles, et panen põlema. Mina ütlesin, et kui paned põlema, siis on vist palju inimesi Xxxxs, kes oleks rõõmus selle üle ja ongi kõik. №h, ja edasi tema küsis raha, aga mina ei andnud ja nii edasi. Pärast ütlen, et järgmisel päeval, ütlen et kuupäeva ei mina mäleta, tema tuli minu juurde õhtul, purjus, hästi purjus ja tõi mingid kaks purki, mis olid temal kaasas kilekotis ja küsis minu käest natuke bensiini või mingit põlevsegu. №h ma ütlen, et küsisin, et milleks ja tema vastas nii, et kui tuleb välja, siis pärast ütlen. Mina kallasin temale ja ta läks ära. Pärast ütlen, et tema tuli minu juurde ja ütles, et kas kuulsid või ei kuulnud. №h, et Ki xxxx põles ära, tema ütles, et „mina tegin seda“. Süüdistatav Oleg Pulatov kavatses seda juttu rääkida vastastamisel K.D-ga . Samuti on süüdistatav Oleg Pulatov öelnud, et „Ütlen, et tema ise kavatses põlema panna. Mina naljaga ütlesin, aga see loll läkski. Tema käis minu juures kütuse järgi“. Lähtudes süüdistatavale Oleg Pulatovile esitatud süüdistusest, ei ole kohtu arvates võimalik üksnes jälitusprotokolli pinnalt hakata tegema oletusi, et süüdistatav Oleg Pulatov pani toime kihutamise asjade rikkumistele ja hävitamistele, mis seisnes selles, et Oleg Pulatov kallutas selleks K.D, tehes talle 18.02.2005.a. ajavahemikus kella 18.00-st kuni 20.00-ni Xxxx linnas Koidu poe ees ettepaneku süüdata A Kile kuuluv Xxxx vallas Xxxx asuv autoremonditöökoja xxxx ja samas lubades talle maksta nimetatud xxxx süütamise eest ning pani toime kaasaaitamise asjade rikkumistele ja hävitamistele, mis seisnes selles, et Oleg Pulatov osutas nimetatud süütamiseks ainelist kaasabi K.D-le , andes talle 19.02.2005.a. ajavahemikus kella 20.00-st kuni 22.00-ni oma elukoha juures asuvast xxxxist Xxxx linnas Tehnika tn 41 A Kile kuuluva xxxx süütamiseks lahustit. Jälitusprotokollis kogutud teave saadi siis, kui süüdistatavale Oleg Pulatovile oli saanud teatavaks see, et K.D on andnud teda süüstavaid ütlusi. Vastu vaielda faktile nagu ta ei oleks K.D-le lahustit andnud, ei olnud võimalik, kuid lahustit andes ei teadnud süüdistatav Oleg Pulatov, milleks K.D-le lahustit on vaja. Seega puudus tema teos tahtlus kaasaaitamiseks õigusvastase teo toimepanemisele. Ükski kohtulikul uurimisel kogutud tõend ei kinnita seda, et süüdistataval Oleg Pulatovil oleks olnud põhjust kannatanu A Kile kätte maksta. Tõendamist on leidnud see, et süüdistataval K.D oli põhjust kannatanu A Kile kätte maksta, sest ta ei saanud palka kätte ning seoses kliendi auto lõhkumisega nõudis kannatanu A K temalt kahjutasu. Süüdistatava Oleg Pulatovi osa selles K.D tahte kujunemises puudus, sest viimasel oli teo otsus juba varem olemas ja seda ei saanud enam 14 tekitada. Süüdistatava Oleg Pulatovi poolt jälitusprotokollis öeldu, et „siis on vist palju inimesi Xxxxs, kes oleks rõõmus selle üle“ on tema arvamus K.D poolt öeldule, et „panen põlema“. Asjaolu, et süüdistatava K.D nendesse ütlustesse, mis teda ennast otseselt ei puuduta, on põhjust suhtuda äärmise ettevaatusega, kinnitab kasvõi seegi fakt, et kannatanu A Ki xxxxi süütama minnes oli K.D-ga kaasas A K-V, kes andis ütlusi esmakordselt alles Viru Ringkonnakohtus ja keda süüdistatav K.D ise ei olnud kordagi eelnevalt nimetanud. Seda, et sündmuskohal avastati tõepoolest kahe inimese jalatsijäljed lumel, kinnitavad ka kohtulikul uurimisel kogutud muud tõendid. KarS § 203 näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Süüteo objektiivne koosseis on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises. Süüteokoosseisu tunnusena on varalise kahju puhul tegemist olulise kahjuga, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt (26 900 krooni). Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude, sealhulgas ka tagajärje suhtes. Süüteokoosseis KarS § 203 järgi on täidetud, kui tegutsetakse vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, süüdates 19.02.2005.a. kella 23.23 paiku Xxxx Xxxx asuva A Kile kuuluva autoremonditöökoja xxxxiboksi katusel asuva ventilatsiooniava kaudu lahusti sissevalamise ning seejärel pudeli otsa pandud lahustiga immutatud põleva rätiku xxxxi viskamise teel, teadis süüdistatav K.D , et seal asub kannatanu A Kile kuuluv vara ning ta soovis või vähemalt möönis vara rikkumist ja hävitamist, pannes kuriteo toime otsese tahtlusega. Põlengu käigus said kahjustada A Kile kuuluv xxxx ning hävisid või said kahjustada selles asunud tööriistad, õhukompressor, keevitusaparaat, tõstuk, kapp koos autovaruosadega ja sõiduauto Xxxx reg märgiga xxxx. Süüdistatava K.D käitumises esinevad seega talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist süüdistatava Oleg Pulatovi süü temale esitatud süüdistuses KarS § 203 – 22 lg 2,3 järgi, mistõttu ta kuulub õigeks mõistmisele. Kohtuvaidluses prokurör loobus K.D süüdistusest KarS § 424 järgi.
S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava K.D karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendab KarS § 58 p 7 alusel kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava K.D isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat K.D on varem kriminaalkorras karistatud, samuti on teda karistatud halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest. KarS § 203 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmist süüdistatavale K.D-le ei pea kohus 15 põhjendatuks, sest halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tal tasumata. Kohus leiab, et süüdistatavat K.D tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras, kuid tema suhtes on võimalik karistuse eesmärke saavutada, kohaldades KarS § 74 lg 1,3 sätteid ja vabastades ta tingimisi kogu temale mõistetava karistuse kandmisest ja määrates talle sealjuures kolme aasta pikkuse katseaja. Kohus leiab, et süüdistatavale K.D-le käesoleva kohtuotsusega mõistetav karistus tuleb lugeda kantuks, sest Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-06-11584 13.11.2006 on KarS § 65 lg 1 alusel loetud mõistetud karistus 2 aastat 2 kuud vangistust kaetuks 03.07.2006 Viru Maakohtu poolt mõistetud karistusega 2 aastat 6 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks on mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust, millist karistust KarS § 74 lg 1,3 alusel K.D suhtes nähti ette täitmisele mitte pöörata, kui K.Di pane kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 järgi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt määratud kontrollnõudeid. K.D määrati Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Mõistetud karistuse täitmisele pööramisel K.D nähti ette lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 21.02.2005 kuni 24.11.2005, s.o. 9 kuud 4 päeva vangistust. K.D-le määratud katseaja algust arvestati alates 03.07.
§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.