1-08-10699/10

(08240100921)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi B.N süüdistus KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. veebruari 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava B.N kaitsja Anti Aasmaa Prokurör Sirje Merilo Süüdistatav B.N elukoht: XXX-XX , isikukood: XXX, ei tööta varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja advokaat Anti Aasmaa. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
2. veebruari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-10699 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista B.N-ilt kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 6897 krooni 10 senti riigituludesse. B.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Bank nr 10220034800017 või Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „B.N kriminaalasjas nr 1-08-10699 kohtukulud”. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. maist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. juunist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. juunist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
10. veebruari 2009 otsusega mõisteti B.N süüdi ja karistati KarS § 113 järgi 8-aastase vangistusega. Maakohus arutas B.N-ile KarS § 113 järgi esitatud süüdistust selles, et ta joobnuna
11. märtsi 2008 õhtul kella 19.00 – 23.00 vahel XXX-XX korteris ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud tüli käigus tungis kahel korral lühikese ajavahemiku järel kallale A.F. ja peksis teda; esimesel korral lõi A.F. korduvalt rusikaga näkku, mille tagajärjel A.F. kukkus põrandale; teisel korral lõi A.F. korduvalt rusikaga näkku ja kui A.F. kukkus löökidest põrandale, lõi teda korduvalt rusikatega rindkeresse, näkku ja vastu kaela, millega tekitas A.F. eluohtlikkuse tõttu rasked tervisekahjustused – rindkere, pea ja kaela kinnise tömptrauma: rinnakukeha ristimurd, vasaku III-VIII roide murd rinnakelme vigastuseta, parema IV roide murd rinnakelme vigastuseta, ninaluude murd, keeleluu parema suure sarve murd verevalumitega kõiki murdusid ümbritsevas pehmes koes; nahaalused verevalumid vasakul pool rindkerel ja näol. Vigastuste tüsistusena arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus raske alkohoolse joobe foonil ja A.F. suri kohapeal. B.N tunnistas end süüdi A.F. i peksmises, kuid väitis, et ei tahtnud teda tappa. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on tapmise objektiivne süüteokoosseis B.N tegevuses tõendamist leidnud, sest ta peksis A.F. it ööl vastu
12. märtsi 2008, seejuures lõi ta valimatult tugevaid lööke kannatanu elutähtsaisse organeisse – pähe, vastu kaela ja rindkeresse ning selle tagajärjel saabus kannatanu surm. B.N kinnitas kohtus, et lõi kannatanut korduvalt rusikaga pähe ja vastu kaela, kuid eitas algul kannatanu peksmist rindkeresse. Vastates kohtu küsimustele, kinnitas B.N , et lõi, valimata kohta, vastupanu mitteosutavat maaslamavat A.F. it, kohtus avaldatud B.N eeluurimisel antud ütlustega luges kohus tõendatuks, et B.N lõi A.F. it korduvalt ka tugevalt rindkeresse. Seda, et löögid olid tugevad, kinnitas kohtuarst-ekspert Mihhail Vassin, kes kinnitas, et A.F. i surma põhjuseks oli rindkere ja kaela kinnine tömptrauma, mis on eluohtlik vigastus. A.F. i peksmine kestis pikemat aega ja vähemalt kahel korral, seda on kinnitanud süüdistatav eeluurimisel. Olemas on ka põhjuslik seos süüdistatava käitumise ja saabunud tagajärje – A.F. i surma – vahel. B.N poolt korduv tugev A.F. i löömine pähe, kaela piirkonda ja rindkeresse tõi kaasa kannatanu eluohtlikud vigastused, mille tagajärjel ta suri. B.N , pekstes valimatult A.F. it korduvalt tugevate löökidega elutähtsa organi – pea, kaela ja rindkere – piirkonda, möönis mistahes tagajärge, sh kannatanu surma saabumist, seejuures ei kontrollinud B.N 2 mingilgi viisil sündmuste edasist käiku ning tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ja tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje – kannatanu surma ja seetõttu on tegu toimepandud kaudse tahtlusega. B.N oli alust eeldada, et pikaajaline ja tugev kannatanu peksmine pähe, kaela ja rindkeresse võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. B.N süü toimepandud kuriteos on täielikult tõendatud, eelkõige tema enda kohtus antud ja kohtuistungil avaldatud eeluurimisel antud ütlustega, kohtuarst-eksperdi M. Vassini ning tunnistajate A.T. ja M.T. ütlustega, surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 108 tuleneva järeldusega, et A.F. i surma põhjuseks oli rindkere, pea ja kaela kinnine tömp trauma rinnakukeha murru, roiete hulgimurdude, ninaluude murru ning keeleluu vasaku suure sarve murruga, mille tüsistusena arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus raske alkohoolse joobe foonil. Puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid, et keegi teine peale süüdistatava oleks A.F. it löönud. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus kvalifitseerida B.N tegevus ümber KarS § 117 järgi, kuna süüdistatav väidetavalt põhjustas kannatanu surma ettevaatamatusest, sest kohtuistungil on B.N süü ülaltoodu alusel täielikult tõendamist leidnud KarS § 113 järgi. B.N karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendav asjaolu on süü osaline tunnistamine ja kahetsus juhtunu suhtes. Karistuse mõistmisel arvestas kohus ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, B.N süü suurust ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. B.N on varem kriminaalkorras karistatud, tal on kindel elukoht, ta ei tööta. Kohus leidis, et B.N puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada, vabastades ta KarS § 74 lg 2, 3 alusel tingimisi karistuse kandmisest. Kohus pidas vajalikuks karistada teda reaalse vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohtul puuduvad andmed erandlike asjaolude kohta, mis võimaldaksid mõista karistust alla sanktsiooni alammäära. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu B.N kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega B.N mõisteti süüdi KarS § 113 järgi, ning teha uue otsuse, millega tunnistada B.N süüdi KarS § 121 järgi. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et kannatanu vigastused tekitas B.N. Samuti ei ole tõendatud, et süüdistatava tegevuse tagajärjel saabus kannatanu surm. Lisaks puudus süüdistataval tahtlus kannatanut tappa (subjektiivne külg). B.N andis kohtus ütlusi, et kannatanu oli ka varem kukkunud ja saabus tema juurde juba vigastatuna. Tema lõi kannatanut üksnes mõned korrad. Sellest tulenevalt esineb KrMS § 7 lg 3 mõttes objektiivne kõrvaldamata kahtlus, et kannatanu võis end vigastada ka mujal, enne B.N poolt löömist. Nimetatud kahtlust süvendab kannatanu raske alkoholijoove. Samuti on ekspert andnud kohtus arvamuse, et vigastused võisid tekkida 6-12 tundi enne surma. Ekspert pidas küll vähetõenäoliseks, kuid siiski tõenäoliseks, et rinnakukeha murd võis kannatanul tekkida ka kukkumise tagajärjel. Arvestades kannatanu isikupära ja elustiili ei ole ka välistatud, et vigastused võisid tekkida elustamise ajal. Kuivõrd kannatanu oli raskes alkoholijoobes, siis ei pruukinud ta tunda valu sama intensiivselt kui kaine inimene. Sellest tulenevalt ei saa välistada, et ta siiski suutis tegutseda B.N juures ka vigastatuna. Seega on tuvastatav üksnes see, et B.N lõi kannatanut, s.o pani toime KarS § 121 sätestatud kuriteo. Alternatiivselt leiab apellant, et isegi kui lugeda, et ekspertiisaktis kirjeldatud vigastused tekitas kannatanule süüdistatav, katkes süüdistatava poolt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamisel valitsetav kausaalahel kannatanu raske joobe tõttu. Ekspert on andnud arvamuse, et kannatanu alkoholijoove kiirendas surma saabumist. Süüdistatava ja tunnistaja ütlustest 3 nähtuvalt ärkas B.N öösel üles ning soovis kannatanut elustada ja kutsuda abi. Kui kannatanu poleks olnud sellises raskes joobes, mis kiirendas surma saabumist, olnuks süüdistataval võimalus operatiivse tegutsemise korral ta tõenäoliselt päästa. Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga, et B.N tegutses kannatanu surma põhjustades kaudse tahtlusega. Pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda KarS § 16 lg 4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. B.N , avastades öösel vigastatud kannatanu, hakkas koheselt abi otsima ja teda elustama. Seega tuleneb tema käitumisest, et ta ei soovinud möönda saabunud tagajärge. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kohtuotsus ei ole sisuliselt põhjendatud karistusmäära 8 aastat vangistust mõistmisel. Kohus on refereerinud seaduse teksti ja pole individualiseerinud karistust. Isegi kui ringkonnakohtus leiaks tuvastamist KarS § 113 sätestatud süüteo toimepanemine, ei ole põhjendatud B.N karistamine vangistusega üle miinimumsanktsiooni, s.o 6 aastat. Otsuses puuduvad täielikult põhjendused, miks mõistis kohus karistuse üle alammäära. See on käsitletav kriminaalmenetluse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes ja toob kaasa asja saatmise uueks arutamiseks I astme kohtule KrMS § 341 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni kui põhjendamatu jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu otsuse muutmata. Tartu Ringkonnakohus kuulanud ära süüdistatava kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning muutmisele ei kuulu. Apellatsioonis ega ka ringkonnakohtu istungil ei esitanud süüdistatava kaitsja mingeid uusi Viru Maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ja kaebuses taotletakse sisuliselt olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt süüdistatava süüditunnistamist KarS § 121 järgi. Esitatud taotlusest lähtudes ringkonnakohus analüüsis ja hindas kõiki antud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 1,2 alusel igakülgselt analüüsinud B.N-ile esitatud süüdistust ning põhjendatult leidnud, et see on tõendamist leidnud. Põhjendused on kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega, ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selles, et B.N peksis
13. märtsil 2008 XXX-XX korteris A.F. it ning tekitas talle kehavigastusi. Ringkonnakohus ei nõustu B.N kaitsja apellatsioonis esitatud taotlusega kvalifitseerida süüdistatava tegevus
14. märtsil 2008 A.F. i peksmisel KarS § 121 järgi, sest kaitsja arvates ei ole tõendamist leidnud B.N tahtlus kannatanu tappa. Ringkonnakohus leiab, et juhtudel, mil isikule on tekitatud taolised kehavigastused, mis konkreetselt seavad ohtu tema elu, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku 4 tapmisteo tahtluse kohta. Seega olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib põhjusliku seose katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda eelkõige siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (korduv löömine rusikaga isiku elutähtastesse piirkondadesse). Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et B.N lõi A.F. it korduvalt pähe ja kaela piirkonda ning rindkeresse, kusjuures nimetatud peksmise tagajärjel põhjustas ta kannatanu rindkere, pea ja kaela kinnise tomp trauma rinnakukeha murru, roiete hulgimurdude, ninaluude murru ning keeleluu vasaku suure sarve murru, mille tüsistusena arenes kannatanul välja äge kopsusüdame puudulikkus. Seega tekitas B.N kannatanule eluohtlikud vigastused. Ringkonnakohus leiab, et juba B.N eelpool kirjeldatud tegevuse, s.o nn välise teopildi alusel, saab teha tõsikindla järelduse, et süüdistatav soovis kannatanut tappa. Sellele viitavad otseselt sooritatud löökide arv ning sisuliselt kaitsetu ja vastupanu mitteosutava kannatanu valimatu peksmine. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava nn sisemine teopilt viitab samuti süüdistatava tahtlusele kannatanu tappa. Isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Seejuures kaudse tahtluse ja kergemeelsuse võrdlusest tuleneb, et mõlemal juhul näeb isik ette tagajärge. Seega intellektuaalne element - tagajärje ettenägemine - langeb neil kahel süüteo subjektiivsel tunnusel kokku. Järelikult ei ole neid võimalik selle tunnuse alusel eristada. Eristamine saab toimuda üksnes voluntatiivse ehk tahtelise elemendi abil - kui intensiivselt suhtus isik tagajärje saabumisse; mida ta oma tegevusega tahtis saavutada. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Seega tunneb isik nii kaudse tahtluse kui ka kergemeelsuse puhul ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub selle saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Seega tuleb kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väidetega, et B.N ei kujutanud endale ette põhjuslikku seost A.F. i valimatu peksmise ja kannatanu surma saabumise võimalikkuse vahel. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli B.N kuriteo toimepanemise ajal 49 aastane täiskasvanu. Ringkonnakohtul ja ka kriminaalasja varasemalt menetlenud isikutel ei ole tekkinud kahtlust B.N võimes oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Ringkonnakohus leiab, et B.N, arvestades tema elukogemust ja haridustaset, oli ja on võimeline aru saama, et teist isikut valimatult rusikatega pähe, kaela ja rindkeresse lüües, võib saabuda teise isiku 5 surm. Ringkonnakohus leiab, et vastupidise väite korral ei oleks võimalik rääkida B.N süüdivusest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõi B.N kannatanut rusikaga korduvalt, mis ringkonnakohtu arvates näitab tema tagajärge suhtumise intensiivsust. Samas puudus B.N igasugune alus lootmaks, pekstes kannatanut valimatult rusikatega, et tema taolisele tegevusele ei või järgneda kannatanu surm, sest pärast taolist peksmist ei olnud ta enam võimeline kontrollima sündmuste edasist kulgu. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on tuvastamist leidnud B.N tahtlus A.F. i tapmiseks ning maakohus on süüdistatava õigustatult süüdi tunnistanud tapmises. Ringkonnakohus ei nõustu B.N kaitsja väidetega nagu võinuks A.F. saada eluohtlikud vigastused varasemalt, kukkudes enne B.N juurde jõudmist. Ringkonnakohus leiab, et taoline väide on ümber lükatud kohtumeditsiini eksperdi arvamusega ning B.N enese ütlustega. B.N on kohtuistungil väitnud, et ta nägi kuidas A.F. enne temaga kohtumist kukkus, kuid samas kinnitanud korduvalt, et mingeid vigastusi ta A.F. il ei märganud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on B.N vastates kohtu küsimusele kinnitanud, et A.F. kukkus enne tema juurde jõudmist lihtsalt maha, sest oli „vintis“. Seejärel nad otsustasid koos hakata alkoholi tarbima ja koos mindi kauplusesse, et osta odekolonni. Mingeid vigastusi kannatanul tol momendil ta ei märganud. Asjaolu, et A.F. ei saanud tal esinenud vigastusi enne B.N-iga kohtumist, kinnitavad ka kohtumeditsiini eksperdi ütlused kohtuistungil. Kohtumeditsiini ekspert on kohtuistungil selgitanud, et rinnakuluu vigastusega isik ei ole võimeline liikuma, sest taoline vigastus on väga valulik. Eksperdi ütluste kohaselt ei ole taolise vigastusega isik tavaliselt võimeline iseseisvalt hingama ning ta on valulikkuse tõttu kunstlikul hingamisel. Ringkonnakohus leiab, et karistuse mõistmisel süüdistatavale on maakohus arvestanud kõiki KarS§ 56 lg 1 ettenähtud asjaolusid. Mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid, mis tingiksid B.N-ile mõistetud karistuse vähendamist ringkonnakohtule ei esitatud. Karistuse mõistmise esmaseks aluseks on isiku süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. Süüdistatav on toime pannud raskeima isikuvastase süüteo. B.N tegevus tõi kaasa teise isiku surma ja seetõttu on tema tegevus süüdistatavale olulisel määral ka etteheidetav. Ringkonnakohus leiab, et puudub igasugune alus B.N-ile mõistetud karistuse tingimuslikuks kohaldamiseks. Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine on üldjuhul põhjendatud väikese raskusastmega kuriteo toimepanemise korral, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isikuandmed on märkimisväärsete erisustega. B.N on toime pannud I astme kuriteo ning ka tema isikuandmed ei anna alust tema tingimuslikuks karistusest vabastamiseks. Seejuures märgib ringkonnakohus, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 6 Mati Kartau 7