Oma tahtlike tegudega V.P pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud samasuguse teo, s.
Samuti arutas maakohus K.O-le ja Maxim Golubevile esitatud süüdistust selles, et nemad, tegutsedes grupis, koos Sergei Jegoroviga (kelle suhtes menetletakse asja kriminaalasja nr 0824010918 raames), 06.03.2008 kella 24.00 paiku, viibides Sillamäel Gagarini tn. 15 maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungisid kallale kannatanu L.G. ning kasutades füüsilist vägivalda võtsid temalt ära koti maksumusega 200 krooni, milles olid: - Vene Föderatsiooni pass (ei oma materiaalset väärtust) - ID-kaart kannatanu nimele (mille taastamisega kaasnevad kulud summas 150 krooni) - võtmekimp (ei oma materiaalset väärtust) - rahakott maksumusega 150 krooni - raha summas 2000 krooni - pangakaart kannatanu nimele (mille taastamisega kaasnevad kulud summas 100 krooni) - mobiiltelefon №kia 6020 maksumusega 620 krooni - pangakaart kannatanu V.G. nimele (mille taastamisega kaasnevad kulud summas 30 krooni) ning lahkusid saadud varaga sündmuskohalt, millega tekitasid kannatanu L.G. materiaalse kahju summas 3230 krooni ja kannatanu V.G. le materiaalse kahju summas 30 krooni. 3 - K.O-le ja K.J-ile esitatud süüdistust, et nemad, tegutsedes grupis, 30.05.2008 kella 19.00 paiku, viibides Sillamäel, Kesk tn 24 maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungisid kallale kannatanu D.S. , peksid teda käte ja jalgadega, mille järel võtsid kannatanu seljast jope maksumusega 1300 krooni ja pükste taskust raha summas 500 krooni ning lahkusid saadud varaga sündmuskohalt, millega tekitasid kannatanu D.S. ´ile materiaalse kahju summas 1800 krooni. Oma tahtlike tegudega K.O pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, kasutades vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, s.
Oma tahtlike tegudega K.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, kasutades vägivalda, s.
Oma tahtlike tegudega Maxim Golubev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, kasutades vägivalda, s.
Samuti on süüdistus esitatud K.J-ile selles, et tema, tegutsedes grupis tuvastamata isikuga, kelle suhtes on menetlus eraldatud, 2007 detsembris (täpne kuupäev ja kellaaeg on tuvastamata), viibides Sillamäel, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, omastas kannatanu A.V. kuuluva sõiduauto VAZ 21051 reg.nr. XXX XXX , mille A. Litvinenko jättis peale omavolilist kasutamist (menetletakse põhiasjas nr 07233002588) Sillamäel Gagarini tänaval asuva kaupluse „Natali“ juurde, viis sõiduauto tunnistaja A.K. maja juurde ja müüs selle A.K. maha. - Samuti K.O-le ja V.P-le esitatud süüdistust selles, et nemad, tegutsedes grupis, ööl vastu 30.05.2008, viibides Sillamäel, Viru pst. 17a maja juures, peale kannatanu L.A. kuuluva sõiduauto Volvo reg.nr. XXX XXX ärandamise katset, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, panid toime sõiduauto salongist kannatanu L.A. kuuluva vara varguse: - 2 tk. teemantketast maksumusega 1200 krooni, kogumaksumusega 2400 krooni - 10-liitrise kanistri bensiiniga kogumaksumusega 214 krooni - 10 tk. šašlõkivarrast maksumusega 234 krooni auto puhastamiseks salvrätikute paki maksumusega 40 krooni kokku vara summas 2888 krooni ja saadud varaga lahkusid sündmuskohalt. Oma tahtlike tegudega K.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, s.
Oma tahtlike tegudega V.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis s.
Oma tahtlike tegudega K.O pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.
Maakohus asus seisukohale, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes on kõigis episoodides ja täielikult tõendamist leidnud ning nende kuriteod on ka õigesti kvalifitseeritud. Maakohtu otsuse süüdistatavate süüküsimust puudutavalt vaidlustasid vaid M. Golubev ja K.J-i kaitsja. 4 M. Golubevi poolt vaidlustatavas episoodis kannatanu L.G. koti ja selles olevate esemete röövimises 06.03.2008 mõistis maakohus M. Golubevi ja K.O süüdi järgmistel kaalutlustel. Kohus leidis, et M. Golubev ja S. Jegorov on ise andnud siin põhjalikke ütlusi, kirjeldades igaühe rolli kuriteos. Ja nimelt, K.O vilistas ja hakkas žestidega näitama, et tahab naisterahva käest kotti ära tõmmata, S. Jegorov rebis koti käest. K.O asus lähedal, vaatas, et keegi kuriteo toimepanemist ei segaks. Kolmekesi jooksid nad minema, raha jagasid kolme vahel ära. K.O pani oma SIM-kaardi varastatud mobiiltelefoni. Kohus leidis, et kuna M. Golubevi ja S. Jegorovi ütlused ühtivad ja on analoogsed, siis puuduvad vastuolud ja kohus usaldab neid. Samuti leidis kohus, et süüdistatavate tegevus on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatavad tegutsesid ühtse tahtega röövimise toimepanemiseks, kuna süüdistatavate tegevus kandis kooskõlastatud iseloomu ja nad said aru, et tegutsevad mitte üksi, vaid koos teiste kuritegeliku grupi osavõtjatega. See leiab tõendust nii nende endi ütlustega kui ka nende tegude iseloomuga. K.J-i süü luges maakohus tõendatuks mõlemas talle esitatud süüdistusepisoodis. K.J-ile ja K.O-le esitatud süüdistuse episoodis D.S. tema vara röövimises 30.05.2008 hindas maakohus tõenditena kannatanu D.S. ja kahtlustatavate K.O ja K.J-i ülekuulamise protokolle ning K.O ütluste olustikuga seostamise protokolli. Tõendite hindamisel asus kohus seisukohale, et süüdistatavate süü on täielikult tõendamist leidnud ning nende kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul on K.O täpselt kirjeldanud, kuidas kuritegu oli toime pandud ja kuidas ta meesterahvalt jope seljast maha võttis, kusjuures K.J viibis lähedal. K.J ise seletas, et oli koos K.O-ga , kui too meesterahvale kallale tungis, jope ja raha ära võttis. Vastavalt äratundmiseks esitamise protokollile D.S. tundis ära K.J-i ja K.O, kes olid 30.05.2008 Sillamäel Kalda tänaval temale kallale tunginud. Kohus märkis, et ütlustes jäi D.S. tungivalt oma seisukoha juurde, et temale tungisid kallale mitu noorukit, aga mitte üks inimene. Kohus leidis, et ei ole alust mitte usaldada kannatanu ütlusi, kuna need on loogilised ja järjekindlad. Süüdistatavad tegutsesid ühtse tahtega röövimise toimepanemiseks, kuna süüdistatavate tegevus kandis kooskõlastatud iseloomu ja nad said aru, et tegutsevad mitte üksi, vaid koos teiste kuritegeliku grupi osavõtjatega. See leiab tõendust nii nende endi ütlustega kui ka nende tegude iseloomuga. Maakohus tuvastas K.J-i süü ka A.V. kuuluva sõiduauto varguses, s.o K.J-ile KarS § 199 lg 2 p 7 järgi esitatud süüdistuses. Siinjuures arvestas kohus tõenditena kannatanu A.V. , tunnistajate A.G. , A.K. , J.A. , A.K. ja A.R. ütlusi, kahtlustatavate K.J-i ja A. Litvinenko ütlusi, K.J-i ja A. Litvinenko vastastamise protokolle. Süüdistatavatele karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. Süüd kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes tunnistas kohus puhtsüdamliku kahetsuse kõigi süüdistatavate poolt. Süüd raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. K.O on varem karistamata. K.J on varem kohtu poolt karistatud ja antud kuriteo pani toime katseajal, M. Golubev on kohtu poolt karistatud 3 korda, pani toime 10 õigusrikkumist, sh ka narkootikumide tarvitamise. Peale selle, M. Golubevi on korduvalt saadetud alaealiste komisjoni. K.J-i suhtes on samuti alaealiste komisjonis arutamisel asjad; ta on arvel alates 2004. K.J , kuni asja saatmiseni kohtusse, pani toime 8 õigusrikkumist, millest 1 kuriteo eest on teda karistatud vangistusega katseaja kohaldamisega. K.O on korduvalt saadetud alaealiste komisjoni, kus vaadati läbi tema 19 õigusrikkumist. K.O on karistatud väärteokorras avaliku korra rikkumise eest. K.J-i ja K.O suhtes on asja materjalides sotsiaaltöötaja arvamus nende suhtes kriminaalkaristuse kohaldamise võimalikkusest. 5 Eeltoodu alusel, arvestades süü täielikku ülestunnistamist kohtuistungil ja kahetsust, pidas kohus võimalikuks karistada K.J ja M. Golubevi KarS § 200 lg 2 p 7 sanktsioonis ette nähtud minimaalse karistusega. Arvestades K.O kõige aktiivsemat rolli kõikides süüdistustes ja samuti seda, et K.J ja M. Golubev on varem kohtu poolt karistatud, kohus ei pidanud võimalikuks kohaldada nende suhtes KarS § 74 sätteid ja vabastada neid tingimisi karistuse kandmisest. Kuna K.J pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo, siis kohus pööras kandmata karistuse täitmisele ja määras karistuse kogumis KarS § 65 lg 2 alusel. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu K.O apellatsioon K.O taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o temale mõistetud karistuse osas. Ta leiab, et karistus on liiga range. Kuriteo toimepanemise ajal tal varasemaid karistusi ei olnud ja ta oli kõigest 14-aastane. Teda kasvatas ema üksi ja seepärast oli ta suure osa ajast vanaema juures. Hiljem tekkis emal uus pere, sündis laps ja emal ei olnud võimalik pöörata talle vajalikku tähelepanu. Ta on end täielikult süüdi tunnistanud, puhtsüdamlikult kahetsenud ja kohtule kinnitanud, et edaspidi ta õigusrikkumisi toime ei pane. Oma vanuse tõttu ta ei suutnud aru saada tema poolt toimepandud kuritegudest. Kuigi ta kohtueelsel uurimisel rääkis, et kuritegu pandi toime tema initsiatiivil, ei vasta see faktiliselt tegelikkusele. Teised isikud olid temast vanemad ja füüsiliselt tugevamad ning ta ei suutnud kuriteo toimepanemisest keelduda. K.O kaitsja A. Belõševa apellatsioon Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist K.O-le mõistetud karistuse osas ja palub teha uue otsuse, millega KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning kergendada karistuse määra. Kaitsja leiab, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi ja määras toimepandu raskusele ja süüdistatava isikule mittevastava karistuse, mis on KrMS § 338 kohaselt aluseks kohtuotsuse tühistamisele. Kohus ei arvestanud piisavalt kõiki asjaolusid ja K.O isikut. Kannatanu L.A. kuuluva sõiduki osas leidis aset vaid ebaseadusliku kasutamise katse ning kannatanu S.F. sõidukil said süüdistatavad sõita vaid mõne meetri. Peale selle, kannatanu L.A. sõidukist toimepandud vargus ei olnud kuigi oluline, varastatu maksumus oli tühine. Samuti ei arvestanud maakohus täiel määral K.O süü täielikku ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, aga ka seda, et kõik kuriteoepisoodid pani ta toime 14-aastaselt. Grupis osalesid isikud, kes olid K.O-st vanemad ja füüsiliselt temast palju tugevamad, mistõttu ei saanud ta lihtsalt kuritegude toimepanemisest keelduda. K.O ei ole varem kriminaalvastutusele võetud, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei pööranud tähelepanu, et A. Gontšarov kasvas üles keerulistes peretingimustes. M. Golubevi apellatsioonid M. Golubev on esitanud kaks apellatsiooni. Esimeses vaidlustab ta maakohtu otsuse vaid talle mõistetud karistuse osas. Ta leiab, et karistus on ebaõiglane. Teda ei ole varem selle karistusseadustiku paragrahvi järgi karistatud ja selle rumaluse pani ta toime alaealisena. Ta on oma süüd täielikult tunnistanud ja tegu kahetsenud. Ta lubab kuritegusid mitte enam toime panna. Tema tüdruk on rase ja ta ei tahaks, et laps kasvaks isata. Ta lubab vabanedes kohe tööle minna ja oma peret toetada. Samuti, tal oli jalaluu mitmikmurd. Ta vajab operatsiooni, aga vanglas ei ole see võimalik. See aga võib tema tervisele kahjulik olla. Teises apellatsioonis vaidlustab M. Golubev lisaks karistusele ka enda süüditunnistamise KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Ta palub teha uue otsuse ja kvalifitseerida tema tegu ümber KarS § 202 järgi, kuna vara (kannatanu raha) omastamine toimus teiste isikute poolt L.G. röövkallaletungi teel. Karistuse osas palub ta piirduda kuni ringkonnakohtu poolt otsuse kuulutamiseni vahi all viibitud ajaga. 6 Apellant leiab, et tema mitteosalemist kannatanu L.G. ründamisel tõendab alljärgnev: - Kohus tuvastas, et kannatanu L.G. ütluste kohaselt ründasid teda kaks noormeest, kellest üks rebis tal õlalt koti dokumentide, mobiiltelefoni №kia 6020, raha ja pangakaartidega. Tema kannatanut ei rünnanud, kuna süüdistuse kohaselt ründasid kannatanut kolm isikut, aga mitte kaks, nagu on näha kannatanu ütlustest. - Apellandi mitteosalemist kannatanu ründamisel näitab tema enda ütlus, kus ta kirjeldas täpselt igaühe rolli kuriteo toimepanemisel. Apellant leiab, et tema võimalikust osalemisest kannatanu ründamisel räägib vaid kahtlustatav S. Jegorov, kelle osas on materjalid eraldatud. S. Jegorovi ütlused ei saa aga olla apellandi suhtes tehtava süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. S. Jegorov laimab teda eesmärgiga kergendada enda osalust. Samuti ei ole kohus motiveerinud, millised ütlused on süüdimõistva kohtuotsuse aluseks võetud - S. Jegorovi või apellandi omad. Kohtuotsusest ei selgu, mida nimelt kohus apellandi tegevuse osas kindlaks tegi, mis võimaldas kohtul järeldada, et ta on süüdi L.G. ründamises. Eeltoodu tõttu leiab M. Golubev, et kohtu järeldus tema süüst ei vasta kohtu poolt tuvastatud asjaoludele ja ei ole motiveeritud. K.J-i kaitsja S. Belovi apellatsioon. Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist K.J-i suhtes täies ulatuses ja palub teha uue otsuse, millega mõista K.J õigeks KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja kvalifitseerida tema teod KarS §-lt 199 lg 2 p 7 KarS §-le 202 ; K.J-i liitkaristust vähendada. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt D.S. le kallaletungimise episoodis K.J ja teine kaassüüdistatav tegutsesid kannatanu suhtes kooskõlastatult ühise röövkallaletungi tahtlusega. Kogu eeluurimise kestel ütles K.J mitmel korral, et ta ei ole toime pannud kannatanu suhtes mingeid tegusid koos teise süüdistatavaga, vaid ainult võis jälgida kaassüüdistatava tegusid. Viru Maakohtus K.J ütles, et toetab eeluurimisel antud ütlusi. Eeluurimisel D.S. märkis, et kuritegu oli tema suhtes toime pandud 30.05.2008, kusjuures kallaletungijaid oli mitu inimest, aga kaks, kes tirisid teda põõsastesse, jättis ta täpselt meelde. Eeluurimisel äratundmisel kannatanu ei tundnud ära talle esitatud isikute seast K.J ega ka teist süüdistatavat. On arusaamatu, miks maakohus märkis otsuses, et D.S. tundis eeluurimisel ära K.J-i ja teise süüdistatava kui isikud, kes 30.08.2008 tungisid talle kallale ja kelle ta jättis täpselt meelde, ehkki äratundmise protokollist on näha, et mõlemaid näeb ta esmakordselt. Seega, maakohtu otsus K.J-i ja teise süüdistatava süüditunnistamises KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ei ole põhistatud asjast tulenevate tõenditega, vaid oletustega. Maakohtu oletused on põhistatud vaid aja kokkulangemisega, mille ütles K.J nn puhtsüdamlikul ülestunnistusel, öeldes, et see oli maikuu lõpus ja sündmuste võimaliku kokkulangemisega, kus tema sõnul osales teine süüdistatav. Seega, K.J-i suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel, rikkudes KrMS § 361 lg 1 p 2, ei teinud maakohus kindlaks, kas K.J ja teine süüdistatav panid toime teod, millest teatas eeluurimisel kannatanu D.S. . Vastavalt KrMS § 7 lg 3 kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava süüs tõlgendatakse tema kasuks. Peale selle, otsuse järeldused selles, et K.J-i süü selles episoodis on leidnud kinnitust „tema äratundmisega kannatanu poolt“, on otseses vastuolus kohtueelse uurimise materjalidega, s.t otsuse resolutiivosa järeldused K.J-i süüst süüteo toimepanemises KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p 8). Seoses sellega tuleb maakohtu otsus tühistada ja K.J õigeks mõista. Samuti leiab kaitsja, et K.J-i teod kannatanu A.V. vara suhtes on ebaõigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. K.J-ile esitatud süüdistusest selles episoodis nähtub, et kannatanu hoidis oma vara (sõiduauto VAZ) Narva linnas. Omastas selle Narvas ja viis Sillamäele aga teine isik, kelle suhtes Viru Maakohtu otsuse tegemise ajal ei olnud veel lõppenud kohtueelne uurimine. Eeluurimisel ja kohtus K.J ütles, et selle teise isiku 7 sõnul ta teadis, et sõiduauto on too isik ärandanud Narva linnast ja see on jäetud kaupluse Natali juurde Sillamäel. K.J palus talle maha müüa sõiduki, kuid too isik ei nõustunud. Siis müüs K.J selle kellegi teadmata maha 1000 kr eest. Seega tuleb K.J-i teod kvalifitseerida kui teise isiku (keda ei ole käsitletavas kriminaalasjas süüdi mõistetud) süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine, s.
MS § 338 p 2). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K.J-i süütegu on toime pandud küll katseajal, kuid alaealisena. K.J viibib vahi all. Arvestades ülaltoodut võib ringkonnakohus karistust kergendada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad esitatud apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jätta kohtuotsuse põhiosast välja väide, et kannatanu D.S. on ära tundnud K.O ja K.J-i. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. K.O ja tema kaitsja on apellatsioonides vaidlustanud K.O-le mõistetud karistuse, pidades seda liiga rangeks. Osundatakse süüdistatava vanusele, perekondlikele asjaoludele, varasema karistatuse puudumisele, süü puhtsüdamlikule kahetsusele. Kaitsja viitab ka asjaolule, et kannatanu L.A. sõiduki osas leidis aset vaid selle ebaseadusliku kasutamise katse ja tema autost varastatu väärtus ei olnud suur, kannatanu S.F. sõidukiga saadi sõita vaid mõni meeter. Ringkonnakohus apellatsioonides toodud väiteid karistuse kergendamiseks arvestatavaks ei pea. K.O-le karistuse mõistmisel on maakohus õigesti juhindunud KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest, võtnud arvesse süüdistatava poolt avaldatud puhtsüdamliku kahetsuse. Kuigi maakohus on seda kergendavat asjaolu arvestanud, ei kujunenud ringkonnakohtul kohtuistungi käigus veendumust selle tegelikkusele vastavuses. Nõustuda tuleb kohtuotsuses märgituga, et K.O on olnud kõikides talle süüksarvatud kuritegudes aktiivseim osa, mis kahtlemata mõjutab talle mõistetud karistuse raskust. Antud järeldus sai ringkonnakohtu jaoks kinnitust süüdistatava enda ütlustega kohtuistungil ringkonnakohtus. Lisaks sellele on maakohus põhjendatult osundanud ka sellele, et K.O on vaatamata noorusele korduvalt pannud toime õigusrikkumisi (19 korda), mille tõttu on alaealiste komisjon kohaldanud tema suhtes erinevaid mõjutusvahendeid. Nähtuvalt käesolevas kriminaalasjas K.O-le süüksarvatud tegudest, ei ole senised meetmed mingit mõju aga avaldanud. Lähtudes eeltoodust ning nõustudes maakohtu põhjendustega K.O-le karistuse mõistmisel, on maakohtu poolt mõistetud karistus -5 aastat vangistust (KrMS § 238 lg 2 alusel lõplik karistus 3 aastat 4 kuud vangistust) vastavuses tema süü suuruse ja tema isikuga, mistõttu K.O ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu. Süüdistatav M. Golubev vaidlustab maakohtu otsuse tema süüditunnistamises kannatanu L.G. suhtes toime pandud röövimises, samuti karistuse mõistmises. Süüdistatav leiab, et ta ei ole kannatanu röövimist toime pannud. Kohus on alusetult võtnud arvesse S. Jegorovi ütlused, kelle osas on materjalid eraldatud, samuti puuduvad kohtuotsuses põhjendused tema süü tuvastatusest nimetatud röövimises. M. Golubevi arvamuse kohaselt on ka mõistetud karistus põhjendamatult karm. Ringkonnakohus leiab, et M. Golubevi apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu. M. Golubevi väide, et kohus on rajanud tema süüdimõistmise vaid S. Jegorovi ütlustele, ei ole õige. Maakohus 8 uuris vahetult kõiki kogutud tõendeid, sealhulgas süüdistatavate M. Golubevi ja K.O ütlusi ning kannatanu ütlusi, samuti teisi tõendeid ning leidis, et M. Golubevi süü röövimise toimepanemises 06.03.2008 kannatanu L.G. suhtes on tõendatud. Kõiki tõendeid on maakohus oma otsuse põhjendustes käsitlenud ning M. Golubevi süüdimõistmine põhineb nende kogumil ( kohtuotsuse lk 9, 11). Nõustuda ei saa M. Golubevi arvamusega, et kuna S. Jegorovi osas on materjalid eraldatud eraldi menetlusse, ei ole õige tema ütlustele tugineda. Prokuröri selgituste kohaselt ning asja materjalidest tulenevalt on tõepoolest antud kriminaalasjast eraldatud materjalid S. Jegorovi osas, kuna talle oli vajalik esitada veel täiendavad kahtlustused. Alaealised süüdistatavad K.O ja K.J viibisid aga vahi all, mistõttu nende kui alaealiste suhtes oli vajalik menetlust jätkata. Kuna antud kriminaalasja arutas maakohus lühimenetluses, mille käigus kohus lahendab asja kogu toimiku materjalide põhjal, on õige ja põhjendatud hinnata muuhulgas ja S. Jegorovi ütlusi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjakohaselt tuvastanud iga röövimises osalenud isiku rolli. Vaatamata sellele, et M. Golubev ise kannatanu suhtes aktiivset tegevust toime ei pannud, oli tema osalus oluline kuriteo toimepanemise õnnestumisele. Lisaks sellele, pärast kannatanult vägivalla abil koti hõivamist jooksid kõik kolm osalenut koos minema ning saadud raha jagati omavahel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti tunnistanud M. Golubevi süüdi kannatanu L.G. röövimises, seda veendumust ei kummutanud ka M. Golubevi ja K.O ütlused ringkonnakohtus, mis olid kantud eesmärgist süüstada toimepandus vaid S. Jegorovit. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse M. Golubevile mõistetud karistust kergendada. Maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud M. Golubevi süü suurusest, samuti võttis arvesse kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse, varem on teda kolmel korras kriminaalkorras karistatud, samuti on tema suhtes korduvate õigusrikkumiste eest alaealiste komisjoni poolt kohaldatud erinevaid mõjutusvahendeid. Kõiki asjaolusid arvesse võttes pidas maakohus võimalikuks mõista M. Golubevile vangistuse KarS §-s 200 lg 2 sanktsiooni alammääras. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid mõista karistuse alla alammäära või siis vabastada ta karistuse kandmisest tingimisi. K.J-i kaitsja S. Belov vaidlustab K.J-i süüdimõistmise kannatanu D.S. suhtes toime pandud röövimises ning kannatanu A.V. kuuluva sõiduauto varguses. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et K.J-i süü kannatanu D.S. suhtes toimepandud röövimises ei ole tõendatud. Ringkonnakohus ei saa pidada süüdistatava K.J-i ütlusi sellest, et ta ei ole mingeid tegusid kannatanu suhtes toime pannud, arvestatavaks, kuna need on olnud muutlikud, maakohtu istungil tunnistas ta end toimepandud tegudes süüdi ( 3 kd, kohtuistungi protokoll, tl 52). Küll aga tuleb nõustuda kaitsja apellatsioonis märgituga, et kohus on alusetult osundanud sellele, et kannatanu D.S. on kohtueelses menetluses ära tundnud K.J-i ja K.O kui isikud, kes tema suhtes panid toime kuriteo. Äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt kannatanu D.S. K.J ja K.O ära ei tundnud ( 1 kd, tl 142-143, 148-149). Seega antud väide ei tulene asja materjalidest ning ringkonnakohus jätab selle maakohtu otsuse põhiosast välja (kohtuotsuse lk 11). Vaatamata eelnimetatule, on ringkonnakohus jätkuvalt seisukohal, et K.J on õigesti süüdi tunnistatud röövimises. Kannatanu on kindlalt väitnud, et talle tungisid kallale mitu noormeest, kellest kahte ta mäletab, need tirisid teda jõuga põõsastesse, pärast peksid rusikatega ja jalgadega kehasse ja pähe. Pärast seda võtsid rünnanud isikud temalt seljast nahkjope ja pükste taskust 500 krooni. Täpselt kahte ründajat ta kirjeldada ei osanud ( 1 kd, tl 48-50). K.O ringkonnakohtu istungil selgitas, et tema lõi kannatanut ja ainult tema üksi võttis kannatult jope, mitte aga seljast, vaid see oli kannatanul käes, K.J ei teinud midagi. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud ütlused ei ole tõsiseltvõetavad. Ei saa pidada eluliselt usutavaks, et K.O , olles kuriteo toimepanemise ajal 14-aastane, olles isegi käesoleval ajal väikest kasvu ning kõhna kehaehitusega, oli võimeline täiskasvanud meesterahvast üksi ründama, tarvitama tema suhtes vägivalda ning hõivama viimase vara. Seega, ringkonnakohus lähtub eelkõige kannatanu ütlustest, mille kohaselt ründas teda vähemalt kaks isikut, kelleks said olla A. 9 K.O ja K.J . Nõustudes maakohtu järeldustega ning lähtudes eeltoodust, leiab ringkonnakohus, et K.J-i süü kannatanu D.S. röövimises koos K.O-ga on tõendatud ning tema õigeksmõistmiseks alust ei ole. Kaitsja leiab, et K.J-i teod kannatanu A.V. vara suhtes on ebaõigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Kaitsja leiab, et kuna kannatanu sõiduauto oli juba eelnevalt teise isiku poolt Narvast varastatud, ei saa pidada K.J-i poolt toimepandut võõra vallasasja ebaseaduslikuks äravõtmiseks, tegemist oli süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega KarS § 202 mõttes. Ringkonnakohus antud seisukohaga ei nõustu. Asjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu A.V. sõiduauto oli A. Litvinenko poolt eelnevalt ebaseaduslikult hõivatud Narva linnast. Kannatanu sõiduk asus Sillamäel kaupluse „Natali“ juures, mille K.J koos tuvastamata isikuga omastas ning müüs selle A.K. . Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K.J-i poolt toimepandud tegu on karistatav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Vaieldamatult on tuvastatud, et kannatanu A.V. sõiduauto oli K.J-ile võõras vallasasi. Asja äravõtmine tähendab seda, et asi ei ole süüdlase valduses, vaid on süüdlase jaoks võõras valduses. Valdus on tegelik võim asja üle. Tegelik võim asja üle ei sõltu sellest, kui kaugel valdaja asjadest on. Valdus säilib ka siis, kui omanik ei tea hetkel asja asukohta. Seega, antud juhul ei oma tähtsust, et kannatanu A.V. sõiduk asus mitte enam Narva linnas vaid Sillamäel ning kannatanu seda asjaolu isegi ei teadnud. Jätkuvalt oli tegemist talle kuuluva valdusega selle suhtes. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu ehk siis on tal võimalus hakata seda oma äranägemise järgi kasutama ja käsutama. Käesoleval juhul müüs K.J tema valduses oleva sõiduauto A.K. . Vargus eeldab tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ning on kellegi teise isiku oma. Seega, võttes ebaseaduslikult enda valdusesse kannatanu A.V. sõiduauto, teadis K.J, et tegemist on tema jaoks võõra sõiduautoga, mistõttu pani ta antud kuriteo toime otsese tahtlusega. Kaitsja taotleb K.J-ile kergema karistuse mõistmist põhjendusel, et kuigi ta pani süüteo toime katseajal, oli ta sel ajal alaealine. Ringkonnakohus leiab, et mingit alust kergendada K.J-ile mõistetud karistust, ei ole. Maakohus on karistuse mõistmisel juhindunud KarS §-s 56 sätestatud alustest, võtnud arvesse kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse ning lähtudes süü suurusest mõistnud K.J-ile KarS § 200 lg 2 p 7 järgi minimaalse karistuse -3 aastat vangistust. KarS § 199 lg 2 p 7 järgi on talle mõistetud 6 kuud vangistust, mida ei saa pidada rangeks karistuseks. Ringkonnakohus ei pea apellatsioonis toodud põhjendust ( alaealisus) selliseks, mis annaks aluse maakohtu poolt mõistetud karistuse kergendamiseks, kuna see on vastavuses K.J-i süü suuruse ja tema isikuga. Määratud kaitsjate advokaat I. Belugini ja N. Agarjova poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summad tuleb KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista süüdistatavatelt M. Golubevilt ja K.O-lt , sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 1 märgitud lahendi. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 10 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.