1-08-17149/33

1-08-17149 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-17149 Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Ago Kutsar Kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari 2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.U kaitsja vandeadvokaat Aadu Lubergi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. juuni 2010 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 181 lg 1 ringkonnakohus määras: Jätta menetluskuludena K.U poolt valitud kaitsjale makstud tasu 86 000 krooni ulatuses riigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsusega tühistati Viru Maakohtu 04.09.2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-17149 täies ulatuses ning K.U mõisteti süüdistuse KarS § 293 lg 2 p 2 järgi õigeks. Sama otsusega jäeti KrMS § 181 lg 1 alusel K.U-lt väljamõistetud menetluskulu 124.20 krooni ning valitud kaitsjale Aadu Lubergile kohtumenetluses osutatud õigusabi eest tasutud summa 60 720 krooni riigi kanda. Eesti Vabariigilt mõisteti välja K.U kasuks valitud kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi eest tasutud summa 60 720 krooni. K.U kaitsja vandeadvokaat A. Luberg esitas 26.02.2010 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles jätta menetluskuludena riigi kanda K.U poolt kohtueelses menetluses ja menetluses maakohtus advokaadibüroole Luberg & Päts tasutud summa 110 979 krooni. Tartu Ringkonnakohus jättis 01.03.2010 määrusega A. Lubergi määruskaebuse rahuldamata. K.U kaitsja vandeadvokaat A. Luberg esitas Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2010 määruse peale määruskaebuse Riigikohtusse. Riigikohus tühistas 17.05.2010 määrusega Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2010 määruse ning Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsuse kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse osas. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu K.U kaitsja vandeadvokaat A. Luberg esitas 26.02.2010 Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsusele määruskaebuse, milles taotles jätta menetluskuludena riigi eelarveliste vahendite kanda K.U poolt seoses valitud kaitsja kasutamisega kohtueelses menetluses ja menetluses maakohtus Advokaadibüroole Luberg & Päts tasutud summa 110 979 krooni. Määruskaebuse põhjenduste järgi tunnistati K.U Viru Maakohtu 04.09.2009 otsusega täies mahus süüdi KarS § 293 lg 2 p 2 järgi. Maakohtu istungil 26.08.2009 (istungiprotokoll lk 28 alt 4 - 5 rida ) esitas kaitsja taotluse menetluskulusid kajastavate kuludokumentide juurdevõtmiseks kriminaalasjale: kolm arvet, pangast võetud kinnitused ja kaitsja kinnituse, et summad on laekunud. Prokuröril vastuväiteid ei olnud ja maakohus rahuldas taotluse ning võttis kuludokumendid asja juurde. Vastavalt kuludokumentidele moodustas valitud kaitsja poolt õigusabi osutamise eest tasutud summa kohtueelses menetluses ja menetluses maakohtus kokku 110 979 krooni (sh käibemaks ). K.U esitas Viru Maakohtu 04.09.2009 otsusele kaitsja vahendusel apellatsiooni. Apellatsiooni taotluslikus osas taotles apellant K.U valitud kaitsja kulude kohtueelses menetluses ja maakohtus, samuti ringkonnakohtus, jätmist riigieelarveliste vahendite kanda. Ringkonnakohtu istungil esitas apellant taotluse seonduvalt apellatsioonimenetlusega kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks summas 60 720 krooni ja vastavad kuludokumendid. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsusega tühistati Viru Maakohtu 04.09.2009 otsus täies ulatuses ning K.U mõisteti KarS § 293 lg 2 p 2 järgi õigeks. Kriminaalmenetluse kuludega seonduvalt otsustas ringkonnakohus KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kohtumenetluses osutatud õigusabi eest tasutud summa 60 720 krooni riigi kanda. Seega, ringkonnakohus küll lahendas kohtuotsuses kriminaalmenetluse kulude hüvitamise, kuid ei teinud seda terve menetluse ulatuses, s.t ei teinud seda seonduvalt valitud kaitsja poolt osutatud õigusabiga kohtueelses menetluses ja menetluses maakohtus. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. -2- Kaitsja taotleb seoses valitud kaitsja poolt osutatud õigusabiga jätta riigi eelarveliste vahendite kanda ka K.U poolt seoses valitud kaitsja kasutamisega õigusabi eest kohtueelses menetluses ja menetluses maakohtus tasutud summa 110 979 krooni. Kaitsja töö kohtueelses menetluses ja menetluses maakohtus seisnes kliendi korduvas konsulteerimises, kaitsepositsiooni kooskõlastamises, korduval osalemisel uurimistoimingutes, kriminaalasja materjalidega tutvumises ja nende analüüsis kohtueelse menetluse lõpuleviimisel otsustamaks KrMS § 225 lg 1 korras taotluse esitamine/ mitteesitamine; ettevalmistumises ja osalemises kõikidel kohtuistungitel, kohtuistungi protokollide projektidega tutvumises ja taotluste tegemises kohtuistungi protokollide parandusteks -täpsustusteks, kohtukõne kirjalike teeside koostamises. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kuna K.U on Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsusega õigeks mõistetud ja KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale makstud tasu menetluskulu, tuleb riigil see hüvitada. Viidatud sätte kohaselt ei ole aga kaitsjale igasuguse suurusega makstud tasu menetluskulu, vaid ainult see tasu, mille suurus on mõistlik. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.12.2004 määruses (3-1-1-125 p 9) märgitakse: „Otsustades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Seejuures ei ole vähetähtis kaitsja poolt kohtuistungitel osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kulutatud aeg ja kohtu hinnang selle kohta, kas kaitsja poolt tehtud töö maht on olnud vajalik ja põhjendatud“. Samas märgib kriminaalkolleegium veel: “… kaitsjale makstud tasu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa samuti mööda minna asjaolust, kuidas see tasu, arvestades tehtud töö mahtu, suhestub sama töömahu täitnud määratud kaitsjale hüvitatava tasuga, aga samuti vabariigi statistiliselt keskmise kuutöötasuga“. Seoses valitud kaitsja kasutamisega kohtueelses menetluses ja menetluses maakohtus on K.U tasunud advokaadibüroole Luberg & Päts 110 979 krooni. Kuludokumentidana osundatakse määruskaebuses kolmele arvele (II kd tl 96, 97, 98). Arvel nr 019a
4. jaanuarist 2009 viidatakse selgitusena kliendilepingule – summas 25 000 krooni ja õigusteenuskuludele – summas 400 krooni. Arvel nr 123i
5. aprillist 2009 viidatakse selgitusena kliendilepingule – summas 40 000 krooni ja õigusteenuskuludele – summas 600 krooni. Arvel nr 238a
6. juunist 2009 viidatakse selgitusena kliendilepingule – summas 25 000 krooni ja õigusteenuskuludele (sh bensiini eest sõiduks kohtusse ja tagasi 5korda), summas 3050 krooni. Määruskaebuses selgitatakse kaitsja tööd kohtueelses menetluses ja menetluses maakohtus, mille eest makstud tasu on 110 979 krooni järgmistel põhjustel: kliendi korduv konsulteerimine, kaitsepositsiooni kooskõlastamine, korduv osalemine uurimistoimingutel, kriminaalasja materjalidega tutvumine ja nende analüüs kohtueelse menetluse lõpuleviimisel -3- otsustamaks KrMS § 225 lg 1 korras taotluse esitamine/ mitteesitamine; ettevalmistumine ja osalemine kõikidel kohtuistungitel, kohtuistungi protokollide projektidega tutvumine ja taotluste tegemine kohtuistungi protokollide parandusteks -täpsustusteks, kohtukõne kirjalike teeside koostamine. Ringkonnakohus leiab, et efektiivse kaitse tagamiseks on kirjeldatud tegevused põhjendatud, samas tuleb aga analüüsida, kas nende eest makstud tasu oli mõistlik. Milline olnuks sama töömahu täitnud määratud kaitsjale hüvitatud tasu? Ringkonnakohus võtab aluseks Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.12.2009 kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi Kord). Kohtueelsel uurimisel on K.U üle kuulatud kahel korral ja juures on viibinud sama advokaadibüroo adv Irina Solovjova. Korra p 14 kohaselt tasu nimetatud menetlustoimingute eest on 700 krooni (2x350). Kaitsja tasu kriminaalasja ettevalmistamisel kohtulikuks menetluseks on 800 krooni (Korra p 21). Osalemine kokku viiel kohtuistungil, mis ümmardatult kestsid kokku 24 tundi – Korra p 24 kohaselt tasu selle eest on 4800 krooni (24x200). Tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest (Korra p 52-3) on 3250 krooni (viis istungit ja kaugus 150 – 200 km). Sõidukulud, arvestusega 2 kr kilomeeter, Tallina ja Kohtla Järve vahemaa ca 160 km, sõit edasi-tagasi viiele kohtuistungile, see on 1600 km – tasu selle eest on 3200 krooni. Kokku määratud kaitsja tasu kirjeldatud töömahu puhul oleks 12 750 krooni. Isegi kui kohaldada Korra p-de 14, 21 ja 24 puhul Korra p 5 alusel erikoefitsenti 2, kujuneks määratud kaitsja tasuks 19050 krooni. Seega, võrreldes K.U poolt tasutuga, on vahe ligi kuuekordne. Võttes aluseks statistiliselt keskmiseks kuutöötasuks ümardatult 12 000 krooni, moodustaks 110 979 krooni rohkem kui üheksa kuu keskmise töötasu. A. Värimägi on tasunud valitud kaitsja osalemise eest apellatsioonimenetluses 60 720 krooni (arve nr 327a
7. oktoobrist 2009). Arve selgitavas osas on viidatud kliendilepingule, maakohtu otsuse analüüsile, apellatsiooni koostamisele ja esitamisele ning osavõtule ringkonnakohtu istungist. Ka sellel puhul märgib ringkonnakohus, et nimetatud toimingud olid põhjendatud. Selle eest makstud tasu mõistlikkuse hindamisel on jällegi otstarbekas võrrelda tasu määratud kaitsja tasuga vastavalt Korrale ja keskmisele palgale
8. Korra p 21 alusel moodustab tasu kohtuistungiks ettevalmistamise eest 800 krooni, mis p 23 järgi hõlmab kohtuistungiks ettevalmistamiseks peetud konsultatsioone, vestlusi kaitsealusega, taanduste, taotluste, avalduste ja muude kohtumenetluse käigus vajalike õigusdokumentide koostamist ja esitamist. Ringkonnakohtu istung kestis 2 tundi ja Korra p 24 kohaselt on tasu selle eest 400 krooni (2x200). Korra p 52-3 kohaselt tasu sõiduks kulutatud aja eest on 650 krooni. Andmed selle kohta, millist transporti kasutati, ringkonnakohtu puuduvad. Seega kokku kulud määratud kaitsja puhul on 1850 krooni ja kui kasutada erikoefitsenti 2, siis kujuneks määratud kaitsja tasuks apellatsioonimenetluses 3050 krooni, mis on ligi 20 korda väiksem, kui K.U poolt makstud tasu. Võttes aluseks statistiliselt keskmiseks kuutöötasuks ümardatult 12 000 krooni, moodustaks 60 720 krooni rohkem kui viie kuu keskmise töötasu. -4- Seega käesoleva kriminaalasja menetlemisel oli valitud kaitsja tasu 171 699 krooni, määratud kaitsja tasuks oleks kujunenud 22 100 krooni. 171 699 moodustab 14 kuu keskmise palga. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik mõistlikult põhjendada sellist suurt erinevust valitud kaitsjale ja määratud kaitsjale makstava tasu vahel, isegi kui viimane tasu oleks näiteks kaks korda suurem. Arvestada tuleb ka seda, et käesolevat üheepisoodilist kriminaalasja ei saa pidada eriti mahukaks. Õigusabilepingus võivad kaitsja ja kaitsealune fikseerida kaitsjale makstava tasu vastavalt kokkuleppele ja selles osas ei saa kohus teha etteheiteid kummalegi poolele. Otsustamaks selle menetluskulu liigi suuruse üle, ei ole kohus seotud kaitsja ja kaitsealuse kokkulepetega. Riik saab võtta kohustuse hüvitada menetluskulud valitud kaitsjale makstud tasu näol vaid mõistlikus suuruses, nagu seda sätestab KrMS § 175 lg 2 p
9. Neid asjaolusid silmas pidades, aga arvestades ka K.U poolt tasutut, seda et ta ringkonnakohtus õigeks mõisteti, milles kindlasti oma osa oli ka efektiivsel kaitsel, loeb ringkonnakohus mõistlikuks tasuks valitud kaitsjale KrMS § 175 lg 2 p 1 mõttes poole makstud tasust, see on 86 000 krooni. Ringkonnakohus lahendab menetluskulude küsimuse kohtumäärusega. Maili Lokk Agu Timmi -5- Ago Kutsar