KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.detsember 2010. Võru kohtumaja Kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-08-10969 Täitmiskohtunik Kohtunik Kersti Vosman Kohtuasi Tartu Vang
§ 69
alusel asendatud üldkasuliku tööga, 240 teostamata üldkasuliku töö tunni osas s.o 4 (neli) kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmist arvestada U.S-i vanglasse saabumisest. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu RingkonnakohtuleTartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 25.08.2008.a. kokkuleppemenetluses tehtud otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10969 ning karistati kolme kuulise vangistusega tunnistati U.S süüdi KarS § 424 järgi KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.06.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – üheteistkümne kuu ja kahekümne seitsme päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõistis U.S-i liitkaristuseks üks aasta kaks kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. KarS §
§ 69
alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 904 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha kahe aasta jooksul. Kohtuotsus jõustus 02.septembril 2008.a., 22.juunil 2010.a. saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne. Erakorralise ettekande koostamise ajaks oli U.S kokku sooritatud 323 üldkasuliku töö tundi 904-st üldkasuliku töö tunnist. Kriminaalhooldusametniku ettepanek oli pöörata U.S-i karistus sooritamata tundide osas ( 581 ÜKT tundi) KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele, kuna vaatamata ametniku selgitustele ja juhendaja püüdlustele ei ole U.S suhtunud tõsiselt ÜKT tundide sooritamisse ning ta ei ole võimeline sooritama 581 ÜKT tundi kohtu poolt määratud tähtajaks s.o 01.09.2010. Tartu Maakohtu 02.12.2010.a. määrusega pööras kohus Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse erakorralise ettekande alusel Tartu Maakohtu 25.augusti 2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10969 U.S-ile karistuseks mõistetud vangistuse, mis oli KarS §
§ 69
alusel asendatud üldkasuliku tööga, teostamata 311 üldkasuliku töö tunni osas, mis ümberarvutatult vastab 155 vangistuse päevale s.o viis kuud ja viis päeva vangistust täitmisele Nimetatud kohtumääruse peale saabus 15.detsembril 2010.a. U.S-i kaitsja Mart Sikuti määruskaebus. Määruskaebuses märgitakse, et kaevatava kohtulahendi resolutsioonis on maakohus märkinud, et pööratakse täitmisele U.S-i poolt teostamata üldkasulik töö mahus 155 töötunni osas ning see asendatakse 5 kuu ja 5 päeva vangistusega. Selline maakohtu ümberarvestus ei ole õige ega haaku KarS § 69 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. 155 teostamata üldkasuliku töö tundi oleks ümberarvestatuna 77 vangistuse päeva ehk 2 kuud ja 17 päeva. Määruskaebuses leitakse ka, et 02.12.2010 toimunud kohtuistungi ajaks oli U.S-ile asenduskaristusena määratud 904 tunnist üldkasulikust tööst suurem osa täidetud. Viimastel kuudel on ta teinud üldkasulikku tööd kohusetundlikult ja järjepidevalt ning lubanud tegemata tunnid tööd teha lähima 2 kuu jooksul ehk käesoleva aasta detsembri ja 2011.a. jaanuari kuu jooksul. Mõistetud töötundide osalist tegemata jätmist motiveerib U.S asjaoluga, et tema karistamine Tartu Maakohtu 25.08.2008.a. kohtuotsusega KarS § 424 järgi ei ole käesoleval ajal enam arvestades teo asjaolusid (joobe astet) enam üldse kriminaalkorras karistatav, mille kohta U.S esitas 27.08.2010 läbi oma kaitsja teistmisavalduse Riigikohtule. Tunnetades , et talle on mõistetud karistus ebaõiglaselt ning lootes Riigikohtu õigeksmõistvale lahendile, suhtus U.S tõepoolest teatud ajaperioodil hooletult talle mõistetud asenduskaristusse, mis tingis ka erakorralise ettekande tegemise kriminaalhooldaja poolt. Käesolevaks ajaks ning peale teistmisavalduse menetlusse mittevõtmist Riigikohtus, on U.S saanud aru karistuse kandmise vääramatusest ning on seda ka asunud kompromissitult täitma, taotledes kohtult täitmise kahe kuulist pikendust. Kaitsja osundab ka sellele, et käesolevaks ajaks on U.S teinud võrreldes kohtuistungi aja seisuga täiendavaid üldkasuliku töö tunde, mistõttu kuulub ka juhul, kui kohus ei peaks rahuldama määruskaebust, täitmisele pööratava vangistuse aeg igal juhul vähendamisele. Kaitsja palub määruskaebuses tühistada Tartu Maakohtu 02.12.2010.a. kohtumääruse ning teha asjas uus määrus, millega pikendada U.S-ile asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö täitmise tähtaega 2 kuu võrra ehk kuni 30.jaanuarini 2010. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks üldkasuliku töö tähtaja pikendamist, viia kohtumääruse resolutsioon vastavusse KarS § 69 lg 1 sätestatud tingimustega ning arvestada täitmisele pööratav vangistus reaalselt kohtumääruse läbivaatamise aja seisuga tehtud üldkasuliku töö tundidest lähtudes. 2
(5)KrMS § 389 lg 2 kohaselt kohtumääruse teinud kohtukoosseis vaatab määruskaebuse läbi selle esitamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja üksnes selle isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.; lg 3 kohaselt kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajadusel uue määruse. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja õigesti on osundatud sellele, et Tartu Maakohtu 02.12.2010.a. määruse resolutiivosas märgitud 155 teostamata üldkasuliku töö tundi oleks ümberarvestatuna 77 vangistuse päeva ehk 2 kuud ja 17 päeva ja selline ümberarvestus ei ole õige ega haaku KarS § 69 lg 1 sätestatuga. Samas on kaevatava määruse põhiosas kohtu poolt üheselt mõistetavalt märgitud: Määruse resolutiivosas , kus 311 üldkasuliku töö tunni asemel, milline arv tegelikult vastab asendamisele kuuluva vangistuse päevadele, on tundide arvuks märgitud 155 ( s.o täitmisele pööratavate vangistuse päevade arv) on tegemist inimliku eksitusega ja nimetatu ei saanud jääda märkamatuks ei U.S-ile ega tema kaitsjale. Ka kohtuistungi käigus oli juttu sellest, et täitmisele pööratakse 5 kuud ja 5 päeva vangistust ( tl 30). Kohtu järelepärimisele saadud kriminaalhooldusametniku vastusest nähtuvalt on U.S-i poolt pärast Tartu Maakohtu 02.12.2010.a. määruse kuulutamist kuni 20.detsembrini 2010 teostatud täiendavalt 71 üldkasuliku töö tundi. Lugedes vaidlustatud kohtumääruskaebuse põhjendatuks, tühistab kohus Tartu Maakohtu 02.12.2010.a. määruse, millega pöörati Tartu Maakohtu 25.augusti 2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10969 U.S-ile karistuseks mõistetud vangistuse, mis oli KarS §
§ 69
alusel asendatud üldkasuliku tööga, teostamata üldkasuliku töö tundide osas s.o viis kuud ja viis päeva vangistust täitmisele ja teeb juhindudes KrMS § 389 uue määruse. 22.juunil 2010.a. saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne. Ettekandes märgitakse, et 04.11.2008.a. kirjutas U.S seletuskirja ( ettekande lisa 2), kus põhjendas, et ei ole teinud üldkasulikku tööd, kuna otsis tööd. 30.09.2008.a. teavitas U.S kriminaalhooldusametnikku Soome tööle asumisest. U.S oli algselt broneeritud ÜKT tunde sooritama xxxxxxxx xxxxxxxxx alates 01.12.2008.a., kuid antud kohas ei sooritanud ta ühtegi töötundi. 26.02.2009.a. kirjutas U.S seletuskirja ( ettekande lisa 3) , kus põhjendas üldkasuliku töö tundide mittetegemist oma töötamisega Leedus ehitajana, lubades Eestisse tagasi tulles koheselt tundide sooritusega alustada. 05.08.2009.a. broneeriti U.S üldkasulikku tööd tegema xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx, kus juhendajaks E. N. . U.S-i ülesandeks oli ehitus- ja koristustööde tegemine ja küttepuude riita ladumine. Isik ei alustanud koheselt töötundide sooritamisega, kuna enda sõnul soovis likvideerida võlgnevusi. Perioodil 01.09.2009 kuni 04.02.2010 sooritas U.S 152 üldkasuliku töö tundi. Toetamaks isiku õigeaegset üldkasuliku töö sooritamist koostas ametnik 23.03.2010 U.S-ile üldkasuliku töö ajakava. 12.04.2010 koostas ametnik U.S-ile kirjaliku hoiatuse, kuna D. U S ei pidanud kinni kokkulepetest üldkasuliku töö juhendajaga. Perioodil 23.03.2010 kuni 11.06.2010 sooritas U.S 171 üldkasuliku töö tundi. Erakorralise ettekande koostamise ajaks oli U.S kokku sooritatud 323 üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametniku ettepanek – pöörata U.S-i karistus sooritamata tundide osas ( 581 ÜKT tundi) KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele, kuna vaatamata ametniku selgitustele ja juhendaja püüdlustele ei ole U.S suhtunud tõsiselt ÜKT tundide sooritamisse ning ta ei ole võimeline sooritama 581 ÜKT tundi kohtu poolt määratud tähtajaks s.o 3
(5)01.09.
- 28.juunil 2010.a. toimunud Tartu Maakohtu istungil U.S kaitsjat ei soovinud. Ta avaldas kohtule, et üldkasulik töö on tegemata, kuna päris töö on ka teha ja elatist vaja teenida. Kohus, kuulanud ära prokuröri arvamuse, lükkas seoses sellega, et Tartu Maakohtu 25.08.2008.a. otsusega U.S-ile üldkasuliku töö teostamiseks antud tähtaeg ei olnud möödunud, Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru talituse poolt U.S-i kohta esitatud erakorralise ettekande suhtes lõpliku seisukoha võtmise edasi 31.augustini 2010.a. Tartu Maakohtu 31.augusti 2010.a.a. istungil teavitas kriminaalhooldusametnik kohust ja esitas kohtule arvestuslehed ( tl 18,19) selle kohta, et U.S on vahepeal ära teinud 93 tundi üldkasulikku tööd, seega kokku 416 tundi, tegemata on 488 tundi. Kohus, kuulanud ära kaitsja, kes taotles erakorralise ettekande osas lõpliku seisukoha võtmise edasilükkamist seoses U.S-i teistmisavalduse esitamisega Riigikohtule ja prokuröri seisukoha, lükkas U.S-i kohta koostatud erakorralise ettekande kohtuliku arutamise edasi KrMS § 273 lg 1 p 3 alusel muul põhjusel, et ära oodata Riigikohtu seisukoht kaitsja poolt 27.08.2010.a. Riigikohtule esitatud teistmisavalduse kohta. U.S avaldas kohtule, et soovib niikaua, kui Riigikohtu seisukoht tuleb, jätkata ÜKT tundide sooritamist. Kohus märgib, et U.S-ile üldkasuliku töö tegemiseks kohtu poolt määratud tähtaeg lõppes
- septembril 2010, U.S esitas läbi oma kaitsja teistmisavalduse Riigikohtule 27.augustil 2010, s.o vaid 6 päeva enne tähtaja lõppu. Riigikohtu menetlustaotluste elektroonilise andmebaasi väljatrükiga ( tl 26) on tõendatud, et 22.09.2010.a. määrusega ei võetud U.S-i kaitsja teistmisavaldust U.S-i süüditunnistamises KarS § 424 järgi menetlusse. Kuna 22.oktoobriks 2010 määratud kohtuistungile U.S mõjuval põhjusel ( viibis haiglas) ei ilmunud, lükkas kohus erakorralise ettekande arutamise edasi. 02.detsembril 2010.a. toimunud kohtuistungil avaldas U.S kohtule, et on ära teinud veel 177 üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnik kinnitas, et telefonilises vestluses U.S-i juhendaja E. N. avaldas viimane, et U.S-i poolt on septembrist kuni 02.12.2010 teostanud täiendavalt 177 ÜKT tundi. Kaitsja palus kohtul anda U.S-ile võimaluse üldkasulik töö täies mahus teostada kahe kuu jooksul – detsembris, jaanuaris. Prokurör leidis, et kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes väljendatud taotlus U.S-ile mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Täitmiskohtunik on seisukohal, et U.S-ile Tartu Maakohtu 25.08.2008.a.. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa tuleb pöörata täitmisele. KarS § 69 lg 6 sätestatu kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Tartu Maakohtu 25.08.2008.a. otsus oli tehtud kokkuleppemenetluses. U.S oli temale karistuseks mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga oma nõusoleku andnud ja teadlik sellest, et ÜKT tähtajaks tegemata jätmise korral pööratakse vangistus sooritamata üldkasuliku töö tundide osas täitmisele. Erakorralisest ettekandest ja selle lisadest nähtuvalt on U.S hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, alustades üldkasuliku töö tegemist alles 2009.a. septembris, kui kohtuotsuse jõustumisest oli juba aasta, s.o pool üldkasuliku töö tegemiseks antud aega, möödunud.
- aastal on tema poolt teostatud vaid 121 ÜKT tundi ( tl 12). Ka pärast 4
(5)erakorralise ettekande arutamist kohtus teostas U.S kahe kuuga – juuli ja august vaid 92 ÜKT tundi, seega kahe aastase perioodi jooksul sooritas 904-st üldkasuliku töö tunnist vaid 416 tundi. Tartu Maakohtu 25.08.2008.a. kohtuotsusega U.S-ile antud üldkasuliku töö sooritamise tähtaega ei ole võimalik pikendada, sest vastavalt KarS § 69 lg-s 3 sätestatule üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. U.S-ile oli üldkasuliku töö tundide ärategemiseks määratud maksimaalselt pikk tähtaeg. Kohus märgib, et vastavalt KarS § 69 lg 3 kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. U.S-ile Tartu Maakohtu ( Tartu kohtumaja) 25.08.2008.a. otsusega üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja – kahe aasta jooksul tähtaja kulgemise peatamise taotlust kriminaalhooldusametniku ega U.S-i poolt tehtud ei ole. Käesolevaks ajaks on U.S-i poolt temale Tartu Maakohtu 25.08.2008.a. otsusega asenduskaristusena määratud 904-st üldkasuliku töö tunnist teostanud 664 ÜKT tundi, tegemata on 240 üldkasuliku töö tundi, mis ümberarvutatult vastab 120 vangistuse päevale. Seega on U.S-i kandmata karistus neli kuud vangistust, mille kohus , juhindudes KarS § 69 lg-st 6, KrMS § 428 lg 2, 432 lg 3, pöörab täitmisele. Kersti Vosman Kohtunik. 5
(5)