Obsah (7)

§ 323§ 318§ 245§ 326§ 189§ 175§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2011.a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-9994 Kohtukoosseis Malle Preimer Meelika Aava ja Sten Lin

§ 323

lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Vastavalt

§ 318

lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel, nende hulgas süüdistataval, kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete rikkumisega.
3. Ringkonnakohus osundab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt

§ 318

lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppe-menetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao rikkumiseks.
5. Prokuröri, süüdistatava A.B ja tema kaitsja poolt on 04.01.2011.a sõlmitud kokkulepe, milles on fikseeritud kuriteo asjaolude, kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra kõrval ka tekitatud kahju laad ja suurus ning märgitud, millises summas ja millisele kannatanule tuleb tekitatud kahju hüvitada, nagu seda nõuab

§ 245/tl 130-134/.

A.B on kohtuistungil kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on ta sõlminud omal vabal tahtel /tl 138/. Kohus on A.B süüdi tunnistanud, mõistnud karistuse ja rahuldanud esitatud tsiviilhagid kokkulepet järgides.

1. Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao sätete rikkumist, sellisele rikkumisele ei viita ka apellant oma apellatsioonis ning eelnevast lähtudes ja juhindudes

§ 326

lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus A.B apellatsioonis esitatud taotluse tsiviilhagide vaidlustamises läbi vaatamata. 9. Mis puudutab A.B-lt väljamõistetud menetluskulude (õigusabikulude) vaidlustamist, siis ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks viidata

§-le 189 lg 2, mis kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 189

lg 3 kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, milles sätestatu näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.
2. Kuivõrd A.B on oma kaebuses vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmise ega ole viidanud kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete rikkumisele, siis kuulub tema poolt esitatud taotlus lahendamisele kui määruskaebus, mida on võimalik esitada ka kokkuleppemenetluses ning milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid.
5. Kaitsjatasu suurus 550.29 eurot on vastavuses kriminaaltoimiku materjalidega, nimetatud summa hõlmas riigi õigusabi osutamist nii kohtueelses kui kohtumenetluses. Silmas tuleb pidada, et tegemist on mahuka, 7-köitelise kriminaalasjaga, mille raames on A.B-le esitatud süüdistus paljude erinevate (kvalifitseeritud seitsme erineva karistusseadustiku paragrahvi järgi) kuritegude toimepanemises, sealhulgas ka esimese raskusastme kuriteo – röövimise toimepanemises. Kaitsjatasu suuruse arvestamisel on järgitud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätteid.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu näol tegemist menetluskuludega. Kar

S § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Kriminaalasja materjalide pinnalt ei saa käesoleval juhul kuidagi teha järeldusi, nagu oleks A.B kaitsja oma ülesanded täitmata jätnud või neid puudulikult täitnud. 14. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg 1, 2, 3, § 391 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 04.01.2011.a otsuse muutmata ja A.B määruskaebuse rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava Sten Lind