1-10-10253/6

1-10-10253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.september 2010.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-10253 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Silvi Väikmeri Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi R.P süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Marika Reintop Süüdistatav R.P Isikukood: XXX, Leedu Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, kesk-eriharidus, ei tööta, elukoht: XXX, asukoht: Vangla, oli kahtlustatavana kinni peetud KrMS § 217 alusel 08.07.2010.a; tõkend vahistamine kohaldatud kohtumäärusega alates 10.07.2010.a Varasem karistatus varem kriminaalkorras karistatud 6 korral, viimati: • 04.09.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7,9; 213 lg 1 ja 121 alusel mõisteti vangistus 1 aasta ja 6 kuud, karistus kantud, kuid kustumata. Kaitsja Vandeadvokaat Urmas Simon Kohtuistungi toimumuse aeg 30.augustil 2010.a Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada R.P KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat.
2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra mõista R.P-le lõplikuks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.
3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja algust R.P kinnipidamisest so RESOLUTSIOON 08.juulist 2010.a.
4. R.P suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
5. Asitõend – CD plaat lindistusega jätta kriminaalasja materjalide juurde.
6. Rahuldada MKtsiviilhagi 1915 krooni nõudes.
7. Välja mõista R.P-lt tsiviilhagi katteks MK kasuks 1915 krooni.
8. Välja mõista R.P-lt riigituludesse • Sundraha summas 10 875 krooni. • kaitsjatasu summas 4050 krooni ja • toimiku koopia tegemise tasu summas 48 krooni. Väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja tasu toimiku koopia tegemise eest tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034800017 või Swedpangas konto nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „R.P 1-10-10253 sundraha“ või „R.P 1-10-10253 kaitsjatasu“; „R.P 1-10-10253 tasu koopiate eest“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 27.septembril 2010.a. SÜÜDISTUS R.P on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 08.07.2010.a. kella 17.30 paiku Tallinnas, trammis nr 4 võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis EK´lt püksitaskust ära mobiiltelefoni LG KP500 koos SanDisk SD Micro HC 4 GB mälukaardiga koguväärtusega 1915 krooni, milles oli EMT SIM-kaart numbriga XXX. EKkoos vanaema MN´ga koheselt avastasid telefoni varguse ja püüdsid R.P kinni hoida, kuid R.P tõukas M. N ´t, mille tagajärjel lõi M. N oma parema käe vastu käsipuud, põhjustades M. N ´le füüsilist valu ja tervisekahjustuse - hematoomi paremale käele. R.P jooksis Vabaduse väljaku trammipeatuses trammist koos telefoniga välja ning seejärel põgenes ta sündmuskohalt. Sellega R.P, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, s.o. vastavalt KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE KÄIK Kohtuistungil avaldas süüdistatav R.P , et on temale esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistab end süüdi osaliselt, nimelt selles, et varastas kannatanu taskust mobiiltelefoni, kuid vägivalda ei kasutanud mitte röövimise eesmärgil, vaid selleks, et vabaneda kinnihoidmisest ja et pääseda trammist välja. Enda ülekuulamist süüdistatav R.P ei taotlenud. 2 Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon leidis, et R.P-le esitatud süüdistus ei ole tõendatud röövimise toimepanemise osas, kaitsja palus kohtul isiku tegevus kvalifitseerida vargusena. Kohus uuris prokuröri taotlusel kaitsja nõusolekul järgmisi kriminaalasjas kogutud tõendeid: • • • Kannatanu MN ütluseid (t.l. 1-3, 4-5, 21-22) selles, et 08.juulil 2010.a sõitis tema koos oma lapselapse EK´ga trammis nr 4 Tondi suunas, seisid esimese ukse kõrval. Lapselapse kõrval jäi seisma üks võõras noormees. Äkki lapselaps hüüdis, et ta telefon on kadunud, kannatanu hakkas kohe noormehelt telefoni tagasi küsima, kuid noormees vastas, et temal seda telefoni ei ole. Kannatanu helistas oma telefoniga lapselapse mobiilile, telefon hakkas helisema kuskil selle sama noormehe juures. Lapselaps nägi, et telefon oli noormehe vaskakus käes. Kannatanu püüdis meesterahvast pärast varguse toimepanemist kinni pidada, hoides teda kinni, kuid meesterahvas rabeles tugevalt, osutas füüsilist vastupanu ning tõukas kannatanut nii, et kannatanu lõi oma parema käe ära vastu käsipuud, tundes füüsilist valu. Vabaduse väljaku peatuses tegi trammijuht uksed lahti, noormehel õnnestus koos telefoniga trammist välja pääseda ja põgeneda. Oskab noormeest kirjeldada, on teda ka varem märganud ühistranspordis ja Balti jaama turul, võib ta ära tunda. Kannatanu EK ütluseid (t.l. 23-25) selles, et 08.juulil 2010.a sõitis tema koos oma vanaema MN´ga trammis nr 4 Tondi suunas, seisid esimese ukse kõrval. Tema kõrval jäi seisma üks võõras noormees, umbes 25-30 aastane, kõhna kehaehitusega, pikemat kasvu. Kannatanu seisis selg vastu trammijuhi kabiini, näoga trammi tagaosa suunas, mees liikus temaga sinna kaasa. Vanaema oli temast umbes 2-3 meetrit eemal ja hüüdis talle, „Vaata ette!“, samal ajal tundis ta et tema pükste tasku ei ole enam raske, taskut kontrollides avastas, et pükste paremast taskust on kadunud mobiiltelefon LG KP 500 väärtusega 1600 krooni. Ainult see noormees sai telefoni võtta, sest tema seisis kannatanu kõrval. Kohe ütles vanaemale, et telefon on kadunud, vanaema tuli tema juurde. Kui nad noormehelt telefoni tagasi küsisid, siis vastas ta, et tal on vaid enda telefon ja näitas taskud ette. Keegi reisijatest soovitas kannatanu telefonile helistada, vanaema helistaski ja telefon hakkas helisema kuskil selle noormehe lähedal. Kannatanu märkas noormehe vasakus käes oma telefoni, tagakorpuse kaas oli lahti, näha oli aku. Kannatanu hakkas kätt sirutama, et telefon tagasi võtta, kuid just siis oli tramm jõudnud Vabaduse väljaku peatusesse, uksed avanesid ja noormees jooksis välja. Täpsustab, et enne kui noormees hakkas välja jooksma, oli vanaema tema ja välisukse vahel ning vanaema püüdis noormehel õlgadest kinni hoida, et noormeest kinni pidada, noormees aga kuidagi lükkas või tõukas vanaema ja pääses seetõttu trammist välja. Nad pöördusid politseisse avaldust kirjutama, vanaemal oli parem käsi paistes ja sinine ning valulik. Sama päeva õhtul koju sõites märkas ta Viru Keskuse bussiterminali seda sama noormeest, kes temalt mobiiltelefoni varastas, noormees tuli temaga samasse bussi nr 34, tal olid seljas samad riided, mis päeval, kuid jakk oli peal. Bussist helistas kannatanu politseile, noormees väljus bussist Rummu peatuses, kannatanu sõitis kaks peatust edasi, väljus samuti bussist ja hakkas linna poole tagasi sõitma bussiga nr 38, sama noormees sisenes bussi Rummu peatusest. Kannatanu helistas uuesti politseisse, politsei käskis tal bussist maha tulla hobujaama peatuses, kuid noormees väljus bussist varem, Kreutzwaldi peatuses. Hobujaama peatuses ootas kannatanut politsei, mõne aja pärast tuli peatusesse buss nr 8, millest väljus seesama noormees, kelle politsei sealsamas kinni pidas. Telefoni oli kingitud kannatanule tema õe poolt maikuus 2010.a, oli ostetud Solarise keskuse EMT poest ja maksis 1600 krooni, samal päeval ostis õde telefonile ka mälukaardi mahuga 4 GB, mis maksis 200 krooni, seega kokku on temale tekitatud kahju 1800 krooni. Kannatanu MK ütluseid (t.l. 26-28) selles, et 08.07.2010.a toimunud vargusest teab oma tütre EK sõnade järgi, varastatud telefoni maksumus oli 1600 krooni ja selles oli mälukaart 3 • • • maksumusega 200 krooni, kokku on vargusega tekitatud varaline kahju summas 1800 krooni, millises summas soovib esitada tsiviilhagi. Isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeleid (t.l. 6-8), millest nähtub, et kannatanu MN paremal käel oli nukkide ümbrus paistes, nahal umbes 3 cm diameetriga hematoom; Äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabelit (t.l. 16-18), millest nähtub, et kannatanu MN on äratundmiseks esitavate isikute hulgast ära tundnud R.P kui isiku, kes tema lapselapselt trammis mobiiltelefoni varastas. On teda varem ka korduvalt näinud, on kindel, et see on sama isik, kes telefoni varastas. Isiku tunneb ära riiete ja näo järgi. Kahtlustatava R.P ütluseid (t.l. 13-15, 43-46) selles, et tema on toime pannud varguse, varastas mobiiltelefoni kannatanu pükste parempoolsest taskust. Tüdruk märkas vargust peaaegu kohe ning pöördus tema poole ja hakkas küsima, kus telefon on, kuid tema vastas tüdrukule, et telefoni ei ole tema käes. Siis tuli üks vanem naine ja käskis telefoni tagasi anda. Tema peitis telefoni selja taha vöö vahele ja näitas oma käsi, et tal ei ole telefoni. Vanaema hakkas karjuma, haaras tal T-särgist kinni, selle käigus kraapis kaela ja käe katki. Tema hakkas kätega vanaema endast eemale lükkama, et ta enam ei kriimustaks. Kui tramm jõudis peatusesse, siis oli vanem naine ta lahti lasknud, kuid siis kui uksed hakkasid avanema, haaras uuesti tema riietest kinni. Kahtlustatav rabeles ennast lahti, lihtsalt tõmbas end vabaks ja jooksis minema. Telefoni müüs samal päeval tundmatule isikule. KOHTU SEISUKOHT Kohus, ära kuulanud R.P selgitused kohtuistungil, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtuliku uurimise käigus avaldatud tõendeid jõudis alljärgnevatele järeldustele. Kannatanute MN, EK ja R.P poolt eeluurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega on tõendamist leidnud, et R.P 08.07.2010.a kella 17.30 paiku Tallinnas, trammis nr 4 võttis EK´lt püksitaskust ära mobiiltelefoni LG KP500 koos mälukaardiga. Varguse avastas koheselt EK, kes teavitas sellest ka oma vanaema, koos hakkasid nad telefoni tagasi nõudma, kannatanu EK nägi oma telefoni süüdistatava käes, samuti on tõendatud, et kannatanu EK vanaema MN püüdis R.P kinni hoida, kuid R.P tõukas MN´t, mille tagajärjel lõi MN oma parema käe vastu käsipuud, põhjustades sellega MN´le füüsilist valu ja tervisekahjustuse hematoomi paremale käele. Seda tõendab lisaks kannatanute ütlustele ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (t.l 6-8), milles on kirjeldatud kannatanu MN vigastuste asukohta ja laadi. Hoolimata kannatanu MN püüdest takistada R.P trammist väljumast, jooksis kahtlustatav Vabaduse väljaku trammipeatuses trammist koos telefoniga välja ning seejärel põgenes sündmuskohalt. Seda, et just süüdistatav R.P oli isikuks, kes kannatanult telefoni varastas, kinnitavad kannatanu EK ütlused (t.l.25) selle kohta, kuidas ta märkas sama päeva õhtul koju sõites sama isikut taas temaga ühes bussis ning kutsus politsei, kes isiku lõpuks Hobujaama peatuses kinni pidas, samuti kannatanu MN ütlused ja äratundmiseks esitamise protokoll (tl. 16-18), kus kannatanu kirjeldab kuriteo toimepannud isiku välimust ning tunneb temale äratundmiseks esitavate isikute hulgast ära tundnud R.P kui isiku, kes tema lapselapselt trammis mobiiltelefoni varastas. Kannatanu EK pükste taskust mobiiltelefoni vargust ei eita ka süüdistatav R.P, kes andis varguse toimepanemise kohta kannatanu EK´ga analoogseid ütlusi. Samas eitab R.P vägivalla kasutamist ja sellest tulenevalt ei tunnista ta oma süüd röövimise toimepanemises. Kohtu arvates on süüdistatava sellekohased väited paljasõnalised, kogutud ja uuritud tõenditega ümber lükatud. Nii on mõlemad kannatanud EK ja MN kinnitanud, et MN püüdis takistada telefoni varastanud isikul trammist väljuda, selleks hoidis teda kinni, kuid telefoni hõivanud meesterahvas rabeles tugevalt, osutas füüsilist vastupanu ning tõukas kannatanu MNt nii, et kannatanu lõi oma parema käe ära vastu käsipuud, pärast politseis fikseeriti tal ka vigastused paremal käel. Vägivalla kasutamise hetkeks oli küll varastatud telefon läinud kannatanu EK valdusest süüdistatava 4 R.P valdusesse, kuid vara saab lugeda hõivatuks alles siis, kui isikul tekib vara üle tegelik käsutusvõimalus. R.P viibis endiselt trammis, koos kannatanutega, kes püüdsid tal takistada telefoni hõivamist lõpule viia – kannatanu EK püüdis süüdistatava käest oma telefoni tagasi haarata ning MN takistas süüdistatavalt telefoniga trammist väljuda, misjärel süüdistatav kasutas teda takistanud isiku suhtes vägivalda. Seega leiab kohus, et R.P tegu on õigesti kvalifitseeritud röövimisena KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, kuna tema, soovides küll toime panna vargust kasutas teda takistama ilmunud isiku suhtes vägivalda, et vara hõivamine lõpule viia. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus isiku süüd, karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus R.P poolt oma süü osalist tunnistamist ja kahetsust. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades, et R.P on varem karistatud isik, kes on kandnud ka reaalset vangistust, kuid jätkab varavastaste kuritegude toimepanemist, tuleb teda õiguskorra kaitsmise huvides karistada reaalse vangistusega. Oma kuritegeliku käitumisega tekitas R.P kannatanu MK’le otsest materiaalset kahju 1915.- krooni ulatuses, nimetatud summas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi ja taotlenud selle väljamõistmist süüdlaselt. Süüdistatav R.P kohtuliku menetluse käigus tsiviilhagile vastu ei vaielnud. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kannatanu MK esitatud tsiviilhagi 1915 krooni ulatuses on asjakohane, põhjendatud ja kuulub R.P-lt välja mõistmisele, samuti kuuluvad välja mõistmisele süüdistatavalt menetluskulud. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 5